Vana-Kreeka ja Rooma (sisu) (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

I Vana - Kreeka ehk Hellas

Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele – mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust.

Kreeka ajaloo põhiperioodid – Kreeta -Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800-500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr)

Polis – Kreeka linnriik – sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm . Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats ), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad.

Valitsemisvormid -

Sparta ja Ateena riigikorraldus –

Sparta – Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad võimukandjad kontrollimaks teiste tegevust). 30 liikmeline nõukogu ( geruusia )
Ateena – Demokraatia, rahvakoosolek oli kõikige rahvaste koosolek, iga 10 päeva tagant. Ettepanekud, otsused ja valimised (1a). 6000 kohtunikku ja 10 strateegi (tähtsamad ametnikud). 500-liikmeline nõukogu, mis oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel.

Sparta kasvatus – alates 7 – riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes (kehaline ja sõjaline õpe), 20 saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine.

Ühiskonna struktuur –

Aristokraadid
Vabad talupojad – suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused.
Käsitöölised – väikeste töökodade omanikud . Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta.
Orjad – sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse.

Naiste positsioon – patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi. Osalesid harva avalikel üritustel. koht kodus.

Abielu ja perekond – abielu eesmärk oli saada seaduslike järglasi ja sõlmida poliitilisis sidemeid . Polnud vastastike tundeid. Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema.

Vana – Kreeka religioon – Jumalad – inimesesarnased, surematus ka kõikvõimsus, kehtestasid loodusjõude, kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali, karistasid pahasid inimesi. Olümplased olid tähtamad jumalad. Igaüks võis nendega suhelda (ohverdada ja palveid esitada), suuremates templites preestrid , kes korraldasid usuüritusi.

Templiarhitektuur – dooria – lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia – sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel.

Skulptuur ja maalikunst – arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees , kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid – vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid – amfora – karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli. Musta ja punase figuuriline.

Olümpiamängud – aristokraatide meelisharrastus. hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Võisteldi alasti. Ülekreekalised. iga 4 a tagant. Ainult mehed. Olümpia rahu e. Katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva (esimesed 2 usupidustused ). Võistlusalad: hobukaarikute võidusõit, jooksud, maadlus , rusikavõitlus, viievõitlus(ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus). Auhinnaks eluaegne pension , luuletused, ausambad jne.

Teater – teatri sünnimaa kreeka. Koosnes 3 osast: theatron (vaatamise koht), orkestra(koori koht), skeene (näitlejate koht). Näitlejad ainult mehed. Tragöödiad ja komöödiad.

Filosoofia – sünnimaaks kreeka. Huvituti loodusest. Thales – vesi ; Axinamenes – õhk ; Axinamandros – apeiron ; Demokritos – aatomid . Inimese probleemi tõstatamine. Sokrates ja ta õpilased.

Hellenistlik kultuur – sündisid suurlinnas (aleksandria egiptuses, pergamon V.-aasias). Arhitektuuri idamaised mõjud. Korintose sambatüüp (taimeelemendid), 2 maailmaimet – Artemise tempel; Pharose tuletorn. Skulptuuridel konkreetsed inimesed. Teaduse eraldumine omaette teadusharuks. Hakati kummaradama ja idamaa jumalaid.
II Vana – Rooma

Itaalia loodus ja rahvad – apenniini ps. Tasasem maa. Maismaa ühendus. Itaalikud (kesk- ja lõunaosa), Etruskid ( loodes ), kreekakolonistid (lõunas ja sitsiilias)

Etruskid – naiste kõrge positsioon. Korrapärased linnad(templid, teed, kanalisatsioon )

Rooma riigi algus – kuningate ajal 7 kuningat. Viimane Romulus . 510 roomavõim kukutati .

Tõus suurriigiks ja kodusõjad – itaalia langed rooma võimualla. 3 puuniasõda kartaagoga. Laienemine idapoole. Kodusõjad väepealike vahel ( pompeius ja caesar ; antonius ja octavianus).

Vabariiklik kord – patriitisid ja plebeid. Plebeide võitlus võrdsete õiguste eest. Hakati valima rahvatribuune, keelati võlaorjus, jagati maatükke, lõpuks kaotati P ja P seisusevahe.

Vabariigi languse põhjused – talupoegade laostumine, Gracchuste reformide nurjumine, tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid . Palgaarmee kujunemine.

Varane keisririik – rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine.

Hiline keisririik – sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp.

Seisused – senaatorid (omasid latifundiume, enamus aega veetsid roomas kõrgametnikena), ratsanikud (algus sõjaväes, hiljem kõik jõukad kodanikud, suurmaavaldajad, kohtunikud ), vabad mehed (käsitöölised, talupojad ja rentnikud, proletaarid), vabakslastud, orjad (orje rohkem ja olukord halvem kui kreekas)

Perekond ja naiste positsioon – mehe piiramatu võim peres, kodanikuõiguseta naised. Naistel oli rohkem vabadust (võis lahutada ja suhtles külalistega, võis vabaneda mehe eeskostest)

Haridus – poisid sõja suunaga, naised kodutöid. rikkamatel koduõpetaja. õpiti kreeka keelt ja kultuuti, rooma kirjandust ja ajalugu.

Rooma linn – vahemeremaade suurim linn, kus üle miljoni elaniku. pantheon , foorum, termid , ühiskondlikud hooned, kanalisatsioon)

Avalikud mängud – keisrite aukohus, hobukaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlus elu ja surma peale.

Ehituskunst – kõrgem tase kui kreekas. arenedus teedeehitus . aatriumelamu, pompej (vulkaan).

Skulptuur – marmorportreed, pronksist ratsakujud, võidusambad ja reljeefid .

Kultuuri õitseng Augustuse ajal – pikk rahuperiood. metseen . kirjanduse kuldne ajastu ( poeet vergilius )

Rooma varasem religioon – looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena. jumalate panteon ( jupiter – zeus ). vesta(neitsid)

Kristluse tekkimine ja levik – Jumal saatis oma poja maa peale, et inimeste patte lunastada. kristlasi kiusati taga. ristiusu võidukäik tõi juurde kristlaste arvu kiire kasvu. keelate mustsed usupidustused.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisDeppWatson Õppematerjali autor

ajalugu vana-kreeka vana kreeka rooma vana-kreeka ja rooma

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu

doc

Vana-Rooma (konspekt)

lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni.

Ajalugu

docx

11. klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks.

○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/ edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord

11.klassi ajalugu

rtf

Vana-kreeka perioodid

-allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude

Ajalugu

Rohkem sarnaseid