Goethe “Faust” (1)

Q: Kuidas iseloomustab end Mefistofeles?

Vastus leiad õppematerjalist: Goethe “Faust”

Q: Miks ta tegevus on vähetulemuslik?

Vastus leiad õppematerjalist: Goethe “Faust”

Q: Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus?

Vastus leiad õppematerjalist: Goethe “Faust”

Q: Mida tähendab faustlik edasipüüd?

Vastus leiad õppematerjalist: Goethe “Faust”

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas iseloomustab end Mefistofeles?
Miks ta tegevus on vähetulemuslik?
Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus?
Mida tähendab faustlik edasipüüd?

Kuidas iseloomustab end Mefistofeles ? Miks ta tegevus on vähetulemuslik?
2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana.
3. Milles seisneb Faust i vaimne ja moraalne suurus?
4. Mida tähendab faustlik edasipüüd?
5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises
1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel , et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks . Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks , patuks ja hävituseks inimhing.“
Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab , et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale.
2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana. Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head. Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist. Näiteks Eesti poliitikas peamiste parteidega ei olda rahul, kritiseeritakse neid ja soovitakse muutust, aga häälte enamusena saavad nad jälle võimule. Kas see, mida me kuuleme, ongi olukorra subjektiivselt väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele.
3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog . Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis pakkuda Mefistofeles. Fausti moraalne suurus seisneb selles, et ta soovis inimkonna hüvanguks midagi teha ja teda ei teinud õnnelikuks lihtlabased soovid nagu esemed või tunded. Ta oli pidevalt rahulolematu saavutatuga ja soovis aina paremat. Seetõttu ei olnud ka Mefistofelesel võimalik Fausti õnnelikuks teha, sest ta ei mõistnud Fausti olemust. Faust isegi ei teadnud , et hinges sügavalt ta soovib näha, kuidas terve ühiskond töötab kõigi heaks ja teiste inimeste rõõm tõi talle rõõmu.
4. Faustlik edasipüüd tähendab lihtsalt igaühe vaimuaia harimine. Iga inimese soov ennast arendada on erinev ja kõige tõhusam on areng siis, kui iga indiviid tegeleb sellega ise. Kahjuks on paljudel inimestel puudus, et nad ei oska ennast arendada või puudub motivatsioon . Tõenäoliselt saavad inimesed valmis sellisteks otsusteks alles circa 16 aastasena. Selleks on loodud põhi- ja keskkoolid, mis lihtsustavad haridussüsteemi ja annavad tugeva aluse inimeste endi täiendamiseks ülikoolis, mil nad teevad valikud ise. Valgustusajastul oli väga aktuaalne olla igas valdkonnas haritud ja väga mitmekülgne. Selliseid inimesi nimetati geeniusteks ja ülistati ühiskonnas. Tänapäeval on toimunud väike muutus. Kuulus ütelus „Üheksa ametit, kümnes nälg“ iseloomustab kõige paremini arvamust multitalentidest. Pühendades kogu aja ühele alale, on lootust saavutada palju rohkem, kui proovida õnne kõikidel võimalikel elukutsetel.
5. Margareta on headuse iseloomustaja, kes ei mõista Fausti näiliselt vääraid eksirännakuid. Tema iseloomustab kõige paremini ühiskonnas olevat stagnantset jõudu, mis on rahul olemasolevaga, ja ei soovi enamat. Ta on väga lihtsameelne ja satub hukatusse selle pärast. Ta oli kogenematu ja selliseid tegusid võis Jumal andestada ja pakkuda neile lunastust. Ainult neid, kes sihilikult eksiteele lähevad, ootab ees põrgu. Fausti otsene osa Margareta hukkumises on see, kuidas ta soovis teda võrgutada ja selle tagajärjel hakkasid toimuma väärteod. Kui Margareta vangi sattus ja Jumalalt lunastust palus , siis ta sai selle. Margareta surma võib pidada üheks Fausti eksimusteks, mis teda ainult õige teeni suunas. Faust ei oleks saanud rahulduda lihtsa olukorraga nagu naisega kooselu. See oleks pealegi toonud kaasa hukatuse, sest tal oli sõlmitud leping Mefistofelesega.
Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle – Mefistofeles on kindel, et Faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et Fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe.

Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva , et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab omaelu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli – talle meenub nooruspõlv ja mälestused – ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse võtta ja Faust peaks teda seal teenima , maa peal teenib aga Mefistofeles Fausti. Faust lõpetab oma elu siis kui lausub: „Oh ilus hetk, oh viibi veel“. Faust on veendunud, et see pole tema jaoks raske, sest nagunii talle miski naudingut ei paku ning maailmas pole tema jaoks rõõme.
Mefistofeles püüab Fausti murda ning tutvustab talle selliseid asju, mida Faust pole varem tundnud ega kogenud. Mefistofeles viib esimeseks Fausti lõbusate tudengite juurde, kes joovad. Pidutsemine ja joomine ei paku Faustile mingit rõõmu, mehed lähevad omavahel tülli nii et õhtu lepib kaklusega. Järgmiseks viib Mefistofeles Fausti nõia juurde, et Faust jooks jooki , mis muudab ta nooremaks ning Faust armub oma unelmate naisesse Margaretasse, keda kohtab tänaval. Faust suudleb esimest korda elus ning nende armastus hakkab tasapisi liiga tõsiseks muutuma , Faust palub ka erinevaid teeneid Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri. Samal ajal kui Faust on teel Margareta juurde kohtub ta tolle venna Valentiniga, neil tekib kaklus ja selle käigus tapab Faust Valentini. Faust lööb kartma ning põgeneb kiiruga.
Margareta pannakse vangi, kuid Faust ei tea seda, nad lähevad Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal ootab Margareta, et ta üle kohut peetaks, Margaretat peetakse nõiaks. Faust saab teada, et Mefistofeles on tema eest tõde varjanud ning tõttab Margaretat päästma. Margareta ei tunne teda alguses ära, Margareta ajab väga segast juttu ning ei ole nõus Faustiga kaasa minema. Faustil ei jää muud võimalust kui lahkuda kuigi see talle raske on. Margareta arvab, et ta väärib karistust, mis talle pannakse, usub oma süüd. Faust ja Mefistofeles lahkuvad .

Lõik materjalist:
Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle – Mefistofeles on kindel, et faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu.faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli – talle meenub nooruspõlv ja mälestused – ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii faustile läheneda. faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad faustiga lepingu. Kuna faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles fausti endaga põrgusse võtta ja faust peaks teda seal teenima, maa peal teenib aga Mefistofeles fausti. faust lõpetab oma elu siis kui lausub: „Oh ilus hetk, oh viibi veel“. faust on veendunud, et see pole tema jaoks raske...
Goethe „Faust” faust on inimesena tavapäraselt erinev . Teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli seefausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule . Wagner, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles , kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda – faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonili se kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata . Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on ...
Goethe “Faust”
Kokkuvõte teosest
"Faust" – selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832 . Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja . Kui Margarita sureb , päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse .Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna.
2.1 Tegelased. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid – soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas.
Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas , et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga.
Mefistofeles, kuri deemon , kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse.
3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses.
Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest – keemiast, bioloogiast , arstindusest, samuti mustast maagiast, astronoomiast jpt. Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga.
4. Mõtted teosest. Faust’i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga – võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses kasutanud võimalikult palju elemente aniikseist Kreeka müütidest ning samuti keskaegseid tavasid omavahel ühendanud selle ajastuga.
Kirjandusteadlaste arvamus: Tegemist on tragöödiaga, kus peale kuradiga sõlmitud lepingut jääb Faust passiivselt ebatraagiliseks kujuks. Temaga juhtub palju, kuid väliselt ja ettetoodud tegevuses näidatuna läheb Faustil alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast, kelle süüks see ajada. Faust on pigemini vaatleja ülirikkas panoraamis, kelle teod on kerged kui soovid ja näiliselt vähese vastutusega. Kuid ometi ühes avaldub tema süü – Margarete trgöödias, kes on passiivse kurja ja aktiivse kurjuse ohver, Fausti ja Mefistofelese ohver. Kui ka Margarete armumisel oli ebateadlik oma tegude tulemustest, siis selleks, et pääseda lahkub ta maisest elust ja saab päästetud, seega lunastatud, millega Faust enda lunastus on samuti ette määratud.
Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli – igatsus – momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi – tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis . Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi.
Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta taas algelementideks saamises. Kestvusega elu on looduse taassünnis, kuna surma läbi lõhutu uuest ehitatakse, jälle läbi aegade elades alamast kõrgemani – seesama elu, aga erinevalt koondudes, kujunedes, vormi leides ja andes. Igavene elu aga, kuhu Faust armu läbi tõsteti, on seletamatilt tarvilik vajadus, tugevam surmahirmust, nagu olekski hirmude hirm – jumalikkus ise. (Paul Reets)
Faust I osa faust on doktor. Ta on depressioonis . Ta ei hinda oma teadmisi. faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kuratfausti, põrgus aga faust kuradit. Nad löövad käed, et kui faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond . Lauldakse, juuaks. faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega . Tuleb nõid ja pakub faustile jooki. Kui faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. faust ja Mefistofeles on tänaval. faust tahab kedagi ära võrgutada. faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi . Ta lahkub toast . Margareta tuleb tuppa, ta ei tea fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. faust ja Mefistofeles lahkuvad. faust ja Margarette kohtuvad mõne aja pärast uuesti. Margarette soovib, et faust usuks jumalasse. faust tapab Margarette venna Valentii. Matustel Margarette minestab. faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole ( Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud . Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu faustiga koos põgenema. faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus , et usub Mefistofelest, siis kui ta toob rikkused maa alt välja, aga kui ei too, peab ta põrgu minema. Avaras saalis on maskipidu. faust oli Plutus, kes tegi tulenalja. Iluaed . faust ja Mefistofeles on keisriõukonnas . Marssal tuleb rõõmusõnumiga, et rahaasjadega on kõik korras. Keiser tahab teada,, kuidas see kõik üleöö juhtus. Seda tegid faust ja Mefistofeles. faust lubas näidata, et õukonnas nad saavad ilmsi näha Helenat ja Parist. Mefistofelesel on võluvõimed ja ta peab selle täide viima. Mefistofeles annab faustile võtme, mis peab viima teda emadeni. faust saab end olematuks muuta kui lööb jalaga korra vastu maad. Teist korda lüües saab jällegi inimkujuks. Juba on kohal vürst ja tahab näha Helenat ja Parist. Palutakse Mefistofese teeneid. On palju rahvast. ...

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 144 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alopoiss10 Õppematerjali autor

probleemid, lahendused, tegelased,iseloomustused

goethe faust

Sarnased õppematerjalid

doc

Fausti sisukokkuvõte 1. osa

Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et Faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et Fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta

Kirjandus

doc

Faust 1. osa kokkuvõte

nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib

Kirjandus

doc

"Faust" kokkuvõte

Oliver Kelder 10 d. "Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg- Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks

Kirjandus

docx

Faust kokkuvõte

"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning

Kirjandus

docx

Johann Wolfgang Goethe - "Faust" I osa

Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal

Eesti keel

docx

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.

Kirjandus

docx

Johann Wolfgang Goethe "Faust" kokkuvõte

Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli

Kirjandus

doc

Faust

Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid