Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? (0)

Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas?
Varauusajaks loetakse 16.sajand algust kuni 18.sajandini. Kaks sajandit on väga pikk aeg ja sel ajastul toimusid suured muutused. Arengule kohaselt liikus kõrgemale tasemele teadus, toimusid suured usupuhastused, viidi läbi reformatsioone ning avardati ka oma maailmapilti. Muutused olid üsna ekstreemsed, mis näitab seda, et vaarauusaja inimene oli palju avatum ja uuendusmeelsem. Millest aga oli inimeste ümberkasvamine tingitud?
Humanism, mis antud ajastul vägagi esiletungivaks muutus, algas tegelikult juba 14.sajandil, mil taoline ellusuhtumine Itaalias üha populaarsemaks muutus. Esmaseks seati inimene ja enda isiksus, mitte enam niivõrd Jumal. Mõisteti küll Jumala tähtsust, kuid arvati, et inimene on Jumala poolt loodud tippsaavutus, kes on osa loodusest ja keda tuleb austada ning ülistada. Endistesse põhimõtetesse hakati suhtuma skeptiliselt ning suur osa rahvast pöördus tagasi antiikkultuuri viljelemise juurde ning loodusteaduste ja ka teiste võimaluste läbi hakati tegelema rohkem iseendaga.
Huvi teaduste, looduse ja enda arendamise vastu oli sedavõrd suur, et aja jooksul huvituti üha rohkem ja aktiivsemalt kaubanduset ja meresõitmisest, mis tõid endaga kaasa suuri maadeavastusi. Eurooplase algne eesmärk oli leida otseim tee Aasiasse , mis aga viis juhuse tahtel nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika kui ka Lõuna-Aafrika avastamiseni. Ka maakera õige kuju avastamine inimeste jaoks toimus just nimelt varauusajal, sest kui enne arvati, et maakera on lapik, siis sel ajastul mõisteti, et kujult sarnaneb see pigem keraga. Tänu maadeavastustele läbi meresõitjate õppisid inimesed palju loodusgeograafiat, misläbi saadi teada ka paljusid uusi looma ning taime liike. Ajapikku arenes ka eri riikide vaheline suhtlemine ja kaubandus ehk merkantilism .
Muutused toimusid ka usu kohapealt . Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele.
Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus. Paljastused kiriku ilmalikkusest ja valedest jõudsid ka katolikku kirikusse endasse. See aga muutis katoliiklased veel vastuolevamaks rahvakirikule. Püüti tagasi saada oma kõrge moraal , mille päästmiseks loodi Jesuiitide ordu, mille liikmed pidid vajalikke, rahvale ennist häirinud punkte erilise täpsusega täitma- kuuletuma täielikult paavstile, olema äärmiselt truud mungatõotusetele. Vastureformatsioon tekitas inimestest küll suurel hulgal segadust , kuid sellegipoolest jäi suurem osa kindlaks luterlusele, mis andis rohkematele inimestest erinevaid võimalusi kui seda tegi katolik kirik.
Kuna pärast luterluse poole pööramist muutus ka paljudele lihtinimestele kirikus käimine ja enda harimine kättesaadavamaks ja kergemaks, toimus ajaga ka ühiskonnas areng, misläbi muutusid inimesed intelligentsemaks ja said end harida. Enda harimist aga mugavdas kõige enam teaduse areng. Kuna just sel ajal leiutati trükikunst, siis hakkasid kiirelt levima ka erinevad õppe eesmärkidel loodud trükised ning materjalid, kust inimesed said enda maailmapilti avardada ja õppida lugema. Teaduse areng toimus aga ka kõrgemal tasemel, nimelt leiutati teleskoop ja mikroskoop, mis lubasid edaspidi uurida väga detailselt inimelu seda poolt,millele varem puudus igasugune ligipääs. Inimeste maailmapilt muutus üha võrreldavamaks tänapäeva inimeste omaga, mida tõestab ka siis levima hakanud tõdemus heliotsentrilisse maailmasüsteemist.
Kuna inimeste ellusuhtumine ja vaated muutusid varauusaja jooksul väga tugevasti, siis tõi see endaga kaasa ka suuri muutusi, mis olid väga kasulikud ja on mõjutanud ja mõjutavad siiani ka elu 21.sajandil. Kiriku piiratusest vabanemine ja humanismi areng andsid inimestele võimaluse edasi liikuda ja näha maailma erinevaid võimalusi ning seda ise muuta. Tänu varauusajale ja kogu eelnevale ajaloole on kujunenud välja tänane maailm.