järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud mullad; savist vaesunud heledale E-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas B-horisont. Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili ülaosas, nad on alustega küllastunud, huumusesisaldusega 2,54%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld. Huumushorisondi A all asub savistunud B-horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. Leostunud mullad on suure veehoide- ja produktsioonivõimega, ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi.
tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel. Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad. Gleimullad moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omaduselt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Ühiseks tunnuseks on gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud org. ainest- toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Lubjarikkal kujunenud muldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde
Nad on õhukesed,kõrge huumuse- toitainesisaldusega. Säilitatakse taimkatte all Rähkmuld-levik põhja-lääne eestis paealadel.Iseloomuli kõrge huumuse,toitaine sisaldusega. Leostunud mullad-iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Tunnuseks onvalkjashallleet-väljauhtehorisont,mille all asub pruun toiteainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad-lõuna ja kesk eestis moreenitasandikel.Näivleetunud mullad on lõuna eesti keskmise huumusesisaldusega põllumullad Soomullad-on eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo,siirdesoo,rabamuld.Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont. Gleimuld-laialt levinud ja vahelduvate omadustega, sinakas v rohekashall gleihorisont pindmine horisont Koosneb toorhuumusest Looniit-õhuke mullakiht, põhja,lääne Eestis, kuivab suve lõpuks Pärisaruniit-Eestis laialt levinud, rohumaade tüüp Puisniidud-maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil
Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. 3 4. VEESTIK Jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval. Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge
Mullaharimismeetod künd- leetja mullaga põllu näitel- Väljaotsa 26,7ha Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed.
rühvelkultuuride saagikus jääb madalaks ja ebastabiilseks. Erakordselt suured on erinevused muldade huumusesisalduses. Kõige huumusvaesemad on mullad Põlva, Valga ja Võru maakonnas. . Põlvamaal on ligikaudu 70% uuritud muldadest huumusvaesed, kus huumuse sisaldus on 2% piires või alla selle. Suhteliselt kõrgem on muldade huumusesisaldus Harju-, Lääne- ja Pärnumaal ( joonis 5 ).Eesti kogu haritavast maast on madala huumusesisaldusega muldi 18% ja keskmise huumusesisaldusega muldi on ligikaudu 32%. Muldi, kus künnikihi huumusesisaldus on 3 - 5% on kogu haritavast maast 26% ja üle 5%-lise huumusesisaldusega muldi on 14%. Joonis 4. Meetrise mullaprofiili keskmine aktiivveemahutavus millimeetrites. Figure 4. Mean available water capacity ( mm ) in a one - metre soil layer. Võttes aluseks viienda väetustarbe ringi analüüside tulemused selgub, et 40 – 65 %
ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad org ainet, mis kuhjub lähtekivimi pinnale, mida mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel
25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus leetjal mullal Üldiselt on leetjates põllumuldades keskmisehuumuslik huumuskate, metsamuldadega võrreldes on see väiksema huumusesisaldusega (2,4-2,8%). Uuritava mulla keskmine huumusesisaldus jääb 1-3% vahele. Graafikut (Joonis 10) vaadates võib järeldada, et mida väiksem on huumushorisondi sügavus, seda väiksem on ka huumusprotsent. Vaadeldava mulla A-horisondi sügavus ulatub 20-33 cm-ni, jäädes üsna ebaühtlaseks, ilmselt on põhjus maaharimises. [4] Tabel 1. Huumusringi füüsikalised ja keemilised omadused leetjal mullal Näitajad Kaeve number
raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi ülavesi, on anaerobioosi tõttu siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld on nõrgalt leetunud muld
on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III–V klass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Leetjad mullad- Sobivad kõikidele kultuuridele. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi (III–Vklass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur
Rohtlad näivad lagedad ja tühjad, aga nad on väga viljakad. Siin elab nii väikseid kui suuri imetajaid. Suured loomad (piisonid, ulukhobused jt) elavad karjades ja kaitsevad end nii kiskjate eest. Väiksemad (preeriakoer) varjuvad urgudesse. Põhja-Ameerikas asuvaid rohtlaid kutsutakse preeriaks. Venemaal, Kasahstanis on nende nimetus stepp ning Ungaris pusta, Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampa- deks. Rohtlates on valdavalt suure huumusesisaldusega mustmullad. Viljakate muldade tõttu on rohtlad enamasti üles haritud. 5. Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia põhikoolile, Tallinn 2003. 2. Eesti Entsüklopeedia 6. osa, Tallinn 1992. 3. et.wikipedia.org 4. www.miksike.ee
tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar-leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld). Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad (rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavad) orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad.
Inimtegevus Lõuna-Eesti kõrgustikud on üks osa nii Kesk- kui Lõuna-Eestit hõlmavast Kõrg-Eestist. Siinsetele aladele on iseloomulik juba muinasajast pärinev hajaasustus: metsade ja põldude vahel paiknevad üksikud talud katavad kogu piirkonda ühtlase võrgustikuna. Siiski ei ole Lõuna-Eesti maakasutus võrreldav Kõrg-Eesti lauskmaade intensiivpõllundusega. Siinne reljeef ja mullad ei ole püsipõldude rajamiseks kõige soodsamad: kamarkarbonaat- ja leetmullad on väikese huumusesisaldusega ja happelise reaktsiooniga, sobides hästi aga metsakasvuks. Nii kestis alepõllundus näiteks Karula kandis mõnevõrra kauem kui mujal Eestis. Hajatalu Lõuna-Eestis 7
veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Nohipalu järved ja nende kaldaümbrus (250m laiune kaldariba) on looduskaitse all alates 1961. aastast. Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis
maatüki ulatuses. Põllul esinevate muldade iseloomustus Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld. Savist vaesunud heledale Ew-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas Bt- või Bwt-horisont. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Leetjas- ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal.
7 MULD JA TAIMKATE Moreeni peamised mehhaanilise koostise komponendid saviliiv ja liivsavi on hea veehoiuvõimega, mistõttu neil tekkinud mullad on suhteliselt hea veerezhiimiga ning kannatavad põuda harva. Nende kahe teguri toimel arenes siin varematel aegadel võrdlemisi liigirikas taimestik, mille all kujunesid leostunud ja leetjad mullad. Need tüsedad, soodsa niiskus- ja aeratsioonirezhiimiga, toitaineterikkad ning keskmise huumusesisaldusega mullad on osutunud Eesti oludes kõige produktiivsemateks põllumuldadeks. Sellest tulenevalt kuuluvad Kesk-Eesti tasandikud nagu Pandivere kõrgustikki Eesti kõige enam põllustatud maastike hulka. Viljakate kamar-karbonaatmuldadega põllualad hõlmavad sageli mitusada ruutkilomeetrit.Harva näeme moreenipinnasel kasvavaid kuusemetsi, rohumaad taanduvad peamiselt maastikurajooni madalamatele äärealadele. Suuremaid metsi kasvab üksnes Kesk-
1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld
Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või metamorfsesse-tekstuursesse sisseuhtehorisonti [2 lk 31] 3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui kollakashalli liivsavimoreenil kujunenud leetja saviliivmulla huumushorisondi huumusvaru on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1
Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud, puhmasrindes kanarbik, pohl. Kuivad ja tuleohtlikud metsad
esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda
(http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9 SALUMETSAD Elutingimused salumetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti metsad“ salumetsadest nii:Salumetsad levivad kõige toitaineterikkamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud karbonaatsetel muldadel. Salumetsades on kasvutingimused taimedele väga soodsad, sest mullad on kõrge huumusesisaldusega ja neutraalse reaktsiooniga. Viimane neist tagab metsakõdu kiire lagunemise ja huumusrikka mullahorisondi tekkimise. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Salumetsa pinnas on mõõdukalt niiske ja muld mineraalainete poolest rikkas. Selles metsas on taimede kasvutingimused paremad kui teistes metsatüüpides. Salumets. (http://www.zbi.ee/puhtu/looduslugu/ylaste_valjad.jpg ) 10 Taimestik salumetsas
Sidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumusesisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist
Miks transpiratsiooni ei ole, mis jahutab. Kordamisküsimusi: 1. Millistes spektri piirkondades (nähtav, lähisinfrapunane, keskmine infrapunane ja soojuskiirgus) paiknevad Landsat TM spektraalkanalid? 2. Mis on lehepinnaindeks ja kuidas seda mõõta? 3. Milline on Landsat TM ja SPOT piltide piksli suurus? 4. Nimetage IDRISI paketi olulisemad ilma õpetava valimita klassifitseerimise meetodid. 5. Millised ained taimelehes põhjustavad kiirguse neeldumist? 6. Kas suure huumusesisaldusega mullad on heledamad või tumedamad kui väikese huumusesisaldusega mullad? 7. Mille poolest erinevad puistu (võrastiku) liitus ja taimestiku katvus? Tõenäosus, et vaatame risti taimkatte peale, näeme mingit taime elementi. Võrastiku liitus tõenäosus, et näeme võra. 8. Nimetage mõned multispektraalsed indeksid. 9. Millised neli komponenti on aluseks Li-Strahleri metsa heleduse mudeli tuletamisel? Valgustatud võrad, varjus võrad, varjus maapind.. 10
alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul muutub huumushorisont toorhuumuslikuks, mullas muutuvad tingimused anaeroobseks, künnihorisondi õhustatus on häiritud ning toimub gleistumine. Lisaks piirab ülavesi veel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, sest mullad ei soojene piisavalt intensiivselt ning põllutööd lükkuvad nädala või paar edasi. Huumuskatte poolest on gleistunud näivleetunud mullad madalama kuni keskmise huumusesisaldusega (huumust 2,2-2,6%), huumusesisalduseks on võetud keskmiselt 2,4%, üldlämmastiku sisaldus on 0,11-0,14%. Huumushorisondi tüsedus on mullas 23-25 cm, arvutustehetes on arvestatud selleks 24 cm. Gleistunud kahkjate muldade huumuskatted on nõrgalt happelised (pHKCl > 5,6) või ka neutraalsed, külvikorraväljade muld on happesusega 5,8. Profiili alumise osa happesuse määrab lähtekivim, milleks on antud juhul punakaspruun moreen, seega on tegu mõõdukalt kuni nõrgalt happelise mullaga
elementide varu. Üldvarust on väga väike osa vees ja nõrkades hapetes lahustuv ja taimede poolt omastatav. Omastatavate toitainete sisaldust peetakse mulla tähtsamaiks keemiliseks omaduseks. Tähtsaks keemiliseks omaduseks on ka mittesilikaatse raua, alumiiniumi ja räni sisaldus, mis näitab muldade tekke ja arengu iseärasusi ning bioloogilise murenemise intensiivsust ja murenemisproduktide kinnistumist mullas. Mulla füüsikalis-keemilised omadused on seotud ibe-ja huumusesisaldusega. Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral)
muld - L(P) (ilma Bafhorisondita, Olulisemad täiendsõnad Eesti muldade konverteerimisel WRB-sse oleks: Histic turvastunud (10...50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu) Umbric toitainete- ja huumusvaene Eutric toitainete- ja huumusrikas Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas Albic valge või määrdunudvalge Anthric tugev inimmõju Mollic pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega, neutraalse reaktsiooniga) Sceletic tugevasti kivine, vähe mullapeenest Salic sooldunudheleda Egl-horisondiga). Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud, saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega. Nii nagu Eesti muldade süstemaatikas (LkII keskmiselt leetunud muld), kasutatakse WRB-s kuni ühe täiendsõnaga mullanimetuste väljendamisel mullasifreid e. koode: Näiteks Stagnic Albeluvisol Abstg, Gleyic Cambisol CMgl
number. Tüsedus 23 25 25 26 25 27 25 24 Hu% 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 15 Kõigi 8 kaeve kõige tüsedama ja kõige õhema vahe oli 5cm. Mulla huumusesisalduse varieeruvus jäi kõigil kaevetel 3-4% piiridesse. Põlluks haritud rähkmuldade huumuskate on rähkne ja pehmehuumuslik ning metsamuldadega võrreldes mõnevõrra väiksema huumusesisaldusega, varieerudes vahemikus 3,3-4% (Raimo Kõlli, 2012). Antud mulla huumusesisaldus jäi sammuti 3-4% vahele, mistõttu võis seda huumusesisalduse põhjal pidada rähkmullaks. Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 65 68 68 68 68 68 68 65 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1
Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1
(palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil (10-30 cm). Esinevad õhukesed paepealsed (K’’) või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad (K’’ K’’’). Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Varjus
Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein, lubikas, ussilakk, võsaülane. Alusmets: sarapuu, kadakas, kuslapuu. (saared, Lääne- ja Põhja-Eesti). Nõmmemetsad asuvad toitainevaestel liivmuldadel, enamus puistust männikud, tootlikkus on madal. 1) Sambliku kasvukohatüüp paikenvad mitmesugustel liivadel, valdavad mullad on leedemullad. Esinevad hõredad puhtmännikud, alusmets puudub või esineb kadakaid
I Keemiliselt koostiselt vaesed, tekivad männimetsade da-Virumaal alla, puudub huumusehorisont. Tunnuseks on (valkjashall) väljauhtehorisont, mille all on sisseuhtehorisont. Näivleetun Lõ- ja Kesk- Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, need ei ud mullad Eesti lase vett läbi-koguneb ülavesi-tekitab uue kihi moreenitasandi Keskmise huumusesisaldusega kel Salu- ja laanemetsad Gleimullad Kogu PINDALALT SUURIMA LEVIKUGA! Vahelduvad mullatüübid eestis.Suurima Tunnuseks on gleihorisont (tekkinud põhjaveeseisu või levikuga kestva ülevee tõttu) Pindmine horisont koosneb toorhuumusest Leet-gleimuldadel (on tekkinud liivast lähtekivimil)
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. * Mulla kleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m 3. Kleepuvusest sõltub eritakistus, suurim on savidel. Mahumuutused mullas * Mulla paisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurim paisuvus on... - kõrge huumusesisaldusega muldadel - kõrge savisisaldusega muldadel 8 Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus Maa tahab puhata miks mullad väsivad? - üldine mulla vaesestumine toite- ja mikroelementidest
Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral Põhja-Eestis. The bearberry (Arctostaphylos) alvar site type has a soil layer with fine texture and rich in lime and humus ( 6 ...20%), but with thickness up to 10 centimetres only. Leesika tüüpi loopealne on mullakihiga, millel on peen tekstuur ja rikkaliku lubja- ning huumusesisaldusega (6...20%), kuid ainult kuni 10 sentimeetrini ulatuva tüsedusega. This is reason why the water holding capacity of this soil is very low and the main factor inhibiting the growth and regeneration of forest is the lack of moisture. See on põhjus, miks selle mulla veemahutavus on väga madal ning niiskuse puudumine on just see faktor, mis takistab metsa kasvu ning taastumist. As a result of cuttings and pasture in the past, a significant part of the forests of this
alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5,0% kõrge üle 5,0% väga kõrge Huumusesisaldus alla 2,0% näitab, et mullaviljakus on langev. Madala viljakusega muldi on Eestis 18% ja need asuvad peamiselt Põlva, Valga, Võru maakonnas. Kõrge huumusesisaldusega mullad on aga Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas. Huumus parandab mulla füüsikalisi omadusi ja on taimetoitainete allikaks. Huumusesisaldust tõstavad õige külvikord või viljavaheldus, orgaaniliste väetiste kasutamine ja õige (nõuetekohane) mullaharimine. Milliseid lämmastikväetiseid on otstarbekas kasutada kevadel ja milliseid suvel? Kevadel ............................................................................................................ Suvel ..........................
Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3
Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3
Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3
Leesikaloo kasvukohatüüp esineb peamiselt saartel, Loode- ja Lääne-Eestis, umbes 0,6% riigimetsade pindalast. Kastikuloo kasvukohatüüp (kl) Tekib samuti õhukestel paepealsetel (huumuskarbonaatsetel) muldadel (Kh'') või õhukestel (K'') kuni sügavatel (K''') rähkmuldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: paas on 10-30 cm sügavusel. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega ja neutraalsele lähedase reaktsiooniga. Põhjavesi on sügaval, taimed ei saa seda kasutada. Suvel kannatab taimestik liigkuivuse tõttu, mikroreljeefi madalamatel osadel ka liigvee all. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Levinud on männi-kuuse segapuistud. Kui kuusk esineb II rindes, on männid korralikult laasunud. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem, tüved kõverad. Alusmetsas domineerivad h
Kui allikas avaneb tiigi põhjas, jääb alumine veekiht külmaks, 20 sest päike soojendab vaid vee pinnakihti. Vähid siirduvad siis tiigi nõlvadele, tiigi tootev pindala väheneb ja vähkide kasv aeglustub. Pinnavesi Pinnavee temperatuur on talvel nulli lähedal kui just vett ei pumbata sügava järve süvakihtidest. Viimane on aga hapnikuvaene. Suvel on pinnavee temperatuur vähi jaoks optimaalsele lähedane. Tumedad, kõrge huumusesisaldusega rabaveed on happelised, samuti võivad seda olla lumesulaveed ja vihmavesi ja seetõttu on nad vähikasvatuseks vähesobivad. Vesi on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Happelisust võib vähendada lupjamisega - näiteks koos liivafiltrist läbi laskmisega. Pinnavee kasutamisega seotud oht on vähihaiguste levimine kasvandusse, kui ülesvoolu esineb vähi asurkondasid. Vähihaiguste tõrjumiseks võib mõnel puhul kasutada liivafiltreid.
· Suur pinnakivisus · Veepuudus · Paepealsetel paikevad lood ehk alvarid Rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad · Erineva tüsedusega ja erienva rähasisaldusega · Põuakartlikud, parasniisked ja gleistunud karbonaatsed mullad · Kõrge huumusesisaldus ja rohke räha esinemine · Iseloomulikud Põhja- ja Lääne-Eestile Leostunud ja leetjad liiv-savimullad · Peamiselt Kesk-Eestis · Eesti parimad mullad · Parasniisked ja gelistunud · Keskmise huumusesisaldusega · Suure huumusevaruga, neturaalsed või nõrgalt happelised · Hea struktuuriga ja taimekasvuks sobiva profiili ehitusega · Valitsevateks liivsavimullad Leede- ja leetunud liivsavimullad Leedemullad · Kujunenud toitainetevaestel, mimesuguse veereziimiga · Tavaliselt tüsedatel, tugevasti happelistel liivadel · Iseloomulik huumushorisondi puudumine ja metsakõduhorisondi olemasolu · Veereziim ulatub väga kuivast gleistununi · Tüüpilised metsamullad
Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´. Paas on 10-30 cm sügavusel, mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega, neut- raalsele lähedase reaktsiooniga, pHKCl 6,0-7,5. Veereziim: muld on väikese veemahtuvuse tõttu sademetevaesel ajal kergesti läbikuivav, reljeefi nõgudes võib olla ka ajutiselt liigniiske; põhjavesi on sügaval. Puurinne: enamasti domineerivad männid, kuid on ka kuuski (männi-kuuse segapuistud) Kuused on tihti okslikud ja juurepessust kahjustatud, arukased ja tammed kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega
antule ka pealtväetisena 3...5 a. tagant. Orgaaniline väetis ei ole ainult mulla orgaaniliste ainete varu täiendamiseks vaid ka mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimiseks. Viimane omakorda loob eeldused nõudliku kuid liigirikka ja väärtusliku taimiku kujunemiseks. Pealtväetisena võib kasutada sõnnikut ja komposte mitte üle 25...30 t/ha. Huumusvaestel muldadel (alla 2%) tuleks seda teha üle 3 aasta, keskmise huumusesisaldusega muldadel (2...3%) iga 4 aasta ja huumusrikastel muldadel (üle 3%) iga 5 aasta tagant. Sõnnik tuleb laotada hoolikalt rohumaale sügisel septembrikuus. Sellisel juhul jätkub aega ja soojust, et toimuksid aktiivselt mikrobioloogilised protsessid. Talvel lume peale väetisi ei tohi anda. Fosfor- ja kaaliumväetised on aeglase toimega ja neid ei uhuta nii kergesti kui lämmastikku mullast välja. PK-väetised antakse karjamaale sügisel. Teiseks soovitatud PK-väetiste
koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, tüsedusega rähkmullad (K'' K'''). Tüsedama Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. happeline (3,5-5,0). Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt Puistutest domineerivad männikud II-III bon., samblarinne pidev. esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse raieküpse puistu tagavara 250-350 m 3 /ha. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu Kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või Lõuna - Eestis. kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III- teises rindes
keemilisest koostisest ning mikroorganismide arvukusest ning liigirikkusest. Enim tekib huumust, kui paralleelselt toimuvad nii aeroobne kui anaeroobne lagunemine. Kokkuleppeliselt hinnatakse mulla huumusesisaldust järgmiselt: <2% -madal 2.1 … 3,0 -keskmine 3,1 … 5,0 -üle keskmise 5,1 … 8,0 -kõrge >8,1% -väga kõrge Enamiku puittaimeliikide kasvatamiseks sobivad keskmise huumusesisaldusega kasvupinnased. Huumus stabiliseerib ehk puhverdab mulla keemilisi omadusi, neelates ja sidudes mulda viidud taimetoiteelemente ja -toitaineid ning vähendab sellega nende väljauhtumist mullast. Jämedateralistes kasvupinnastes võib huumus kompenseerida saviosakeste puudumist, soodustades nii vahetult kui mikroorganismide tegevuse kaudu taimetoitainete lahustuvust ning omastatavust. Huumusained on ka
annaabi.ee 
