PARASVÖÖTME ROHTLA (0)

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
Katrin Vohta
PARASVÖÖTME ROHTLA
Referaat
Õpetaja: Ludmila Lainola
Tallinn 2017
Sisukord
1. Asend ja kliima…………………………………………………….…..3
2. TAIMESTIK ………………………………………………………………....3
3. MULLASTIK …………………………………………………………….......3
4. VEESTIK …………………………………………………………………….4
5. LOOMASTIK ……………………………………………………………......4
6. INIMENE ROHTLAS …………………………………………………..…...5
1. Asend ja kliima
Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed .
Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased.
Joonis 1 Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega)
2. TAIMESTIK
Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria -ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil . Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad (taimed, mille maapealne osa on rohtne , maa-alune aga puitunud ).
Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed( pojengid , kullerkupud, tulbid ).
3. MULLASTIK
Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld . Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure.
4. VEESTIK
Jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval. Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge. Kui puud üldse kunagi rohtlas kasvavad, siis teevad nad seda jõgede või järvede ääres. Suurimad jõed on Missouri, Irtõš ja Colorado.
Järvi on rohtlates vähe ning need on väikesed
Joonis 2 Jõgi stepis
5. LOOMASTIK
Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised , kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop . Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott . Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid.
Joonis 3 Rohtlahaukurid
6. INIMENE ROHTLAS
Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju.

• Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu.
  
• Metsastepis, kus sademeid on rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet , sojauba, päevalill , maapähkel.
  
• Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill.
  
• Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid .
  

Siin ka kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid ja ni edasi.
Allikad
Loodusgeograafia, Are Kont , lk 96-99
Google otsing
Miksike „Õpilase entsüklopeedia“