Pedosfäär (0)

Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim , kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. ( murenemine ) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg( orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp- produkt -savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad org ainet, mis kuhjub lähtekivimi pinnale, mida mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld).
O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusrežiimi, mikrobiol tegevust.
A- huumushorisont - tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega.
E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele( valkjas )
B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud.
C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest .
D-aluskivim- tard -, sette-, moondekivim , selle peal seisab muld.
*T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel
*G- gleihorisont - veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont.
1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veerežiimist, orgaanilisest ainest. Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks.
2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad ) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav).
3. leetumine - osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus , kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine.
4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid.
5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal.
6. gleistumine - toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid.
(väiksematel geogr laiustel :)
7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas , niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine.
8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad (parasvöötme rohtlates ), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest.
9. sooldumine - aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontšakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala.
10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl.
Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale.
Mulla degradatsioon - inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon , deflatsioon , füüsikal ja keemil degradatsioon.
Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel.
Deflatsioon e tuulekanne- stepi-ja kõrbevööndis mulla ärakanne tuule poolt, tasasel kuival , hõreda taimestikuga maal, tuul kannab ära huumusrikka ülaosa.
Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid , muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi.
Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus.
Kõrbestumine- kõrbete pealetung , toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus). Tagajärg- erosioon, deflatsioon, sooldumine, väh taimede produktiivsus, tekivad viljatud alad.