Looduskaitseseadus (1)

Looduskaitseseadus
Ta iro Ke p le r
J a nno O tt
S ve n Ka ljuve e r
Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on:
1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise,
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku,
taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi
tagamisega;
2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku
looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Looduskaitse põhimõtted
Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste
alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku
loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning
kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate
toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö
soodustamisega.
Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva
arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete,
looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste
rakendamise võimalusi.
Kaitstavad loodusobjektid
kaitsealad;
hoiualad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
püsielupaigad;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid.
Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu
piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala,
varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et
saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel
kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma
aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna
kartuli.
Proua Männikmets Lääne-sõrmkäpp Härra Kobarpea
Milliseid looduskaitseseaduse punkte
proua Männikmets ja härra Kobarpea
rikuvad?
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti
tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja
kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Proua Männikmets käitus seadusevastaselt, kuna varjas
müügilepingus olevaid kitsendusi ja kohustusi, mis kaasnevad
maa ostuga.
Milline karistus neid selle eest
ootab?
I kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseaduslikul
hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul
püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju
1500 ­ 20 000 krooni isendi kohta
Liigi isendi püsielupaiga hävitamise korral arvestatakse
keskkonnakahju 2000­150 000 krooni
Kuidas oleks pidanud proua Männikmets ja
härra Kobarpea tegutsema, et mitte rikkuda
seadust?
Proua Männikmets oleks pidanud teavitama härra
Kobarpead maaalal asuvast kaitsealast, mis on
loodud läänesõrmkäpa kaitsmiseks. See oleks
välistanud härra Kobarpea edasise seadusevastase
tegevuse.
Rikkumisi
Sõidukijuht on rikkunud ATV tegevuse jäljed
looduskaitseseaduse ja kaitseala Luitemaa
eeskirja maastikukaitsealal.
nõudeid. Rikkumine leidis aset
Hiiumaal Kõpu looduskaitseala
Ristna piiranguvööndis.
Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal
Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe
suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist
kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva
linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud.
Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest
maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele
hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni.
(17.sept.2009)
Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste
esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud.
Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr
trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse
all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja
nõusolekuta.(2009)
Täname kuulamast!