Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #1 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #2 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #3 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #4 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #5 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #6 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #7 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #8 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #9 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #10 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #11 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #12 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #13 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #14 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #15 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #16 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #17 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #18 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #19 MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ksenia_Heinsoo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
pptx

Kaitseala Lääne-Virumaal

KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIMUNA

Geograafia
thumbnail
4
doc

Maastikukaitsalad

KEILA KOOL 9c klass Nimi EESTI MAASTIKUKAITSEALAD Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Maastikukaitsalad....................................................................................3 2. Vooremaa maastikukaitseala...................................................................3 3. Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4

Geograafia
thumbnail
3
odt

Maastikukaitse alad

Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Võrumaa maastikukaitsealad

Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks.

Geograafia
thumbnail
3
doc

Harjumaa pinnamood ja kaitsealad

viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 30­70 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu ­ Nelijärve ­Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist, Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad

Geograafia
thumbnail
6
odt

Eesti looduskaitsealad - referaat

säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit). Maastikukaitseala: Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist

Algoloogia
thumbnail
11
doc

Meenikunno maastikukaitseala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK.........

Ökoloogia ja...
thumbnail
14
doc

Keskkonnakaitse, maastikukaitse referaat

REFERAAT Keskkonnakaitse Maastikukaitse Tallinn 2011 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Lihula maastikukaitseala......................................................................................................... 6 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 7 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks

Keskkonnageograafia



Lisainfo

Eesti kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ehk looduspargid, kaitsealused pargid, kaitsealused puistud, hoiualad ja kohaliku omavalitsuse objektid).
31. detsembri 2010 seisuga oli Eestis kokku 3565 kaitstavat loodusobjekti, nendest: 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 5 rahvusparki, 116 vana ehk uuendamata kaitsekorraga ala, 537 parki ja puistut, 344 hoiuala, 1073 püsielupaika, 14 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun