LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! (0)

LÄÄNEMERI -ÜLLATUSTE MERI!
*8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli*
Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks?
-Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine , vetikate vohamine (valgust vähe).
Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus (pidevalt ja koguaeg !!! laevaõnnetuste arv suureneb!)
Antropogeenne eutrofeerumine :
*kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)!
* lehm  (lehma)kook :D
* traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised
*jne
ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala.
Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära  statistika tegemiseks.
Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-; randal -;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust..
KAITSEALUSED LIIGID:
Kaitse all on: liigid, kivistised, mineraalid ; looduse üksikobjekt ; kaitstavad alad (rahvuspargid, hoiualad , maastikukaitsealad , reservaadid, sihtkaitsevöödid, piiranguvööndid)
MIKS?
- haruldus ! nt käpalised, lendorav
-ohustatus! nt merikotkas
-kultuuriline väärtus/teaduslik- esteetiline väärtus! nt hiiepuud, kivid
-RV kohustused! Nt madal unilook, emaputk
-tüüpilisus!!! (iseloomulik teatud vallale, piirkonnale) Nt näsiniin (kasvab mul hoovis:D); talvik
VÄITED :

• Lääne-Eesti ala on MADAL! Kõrgused kuni 20 m üle merepinna .
  
• Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra!
  
• Läänemere rannikualade tõus ja mõõn on VÄHEMÄRGATAVAD, 3 cm.
  
• Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad.
  
• Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast!
  
• Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu , mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega!
  
• Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust!
  
• Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid.
  
• RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud!
  
• Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand - teeleht , soolarohi jt.
  
• Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned , lagled!
  
• Juttselg -kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike.
  
• Veised söövad pilliroogu!
  
• Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht !
  
• Lambad söövad kadakaid!
  
• Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel, mängivad nad öösiti.
  
• Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud.
  
• Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED!
  
• 20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatustlikult levinud ökosüsteemid.
  

LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. 

• Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud! ( munade jahtumine, ülekuumenemine)
  
• Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres!
  
• Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud! (80% emastest olid 70ndail steriilsed)
  
• Tuur võib kaaluda kuni 300 kg ja olla kuni 3m pikkune (Muhumaal).
  
• Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura!
  
• Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks.
  
• Liiva-uurikarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid.
  
• Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu – N/P soolad .
  
• Hallhüljes on Läänemere hüljestest arvukaim!
  
• Koprad aitavad merereostust vähendada!
  
• Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades!
  
• Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlitele ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale!
  
• Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus.
  
• Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima .
  
• Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest!!
  
• 70ndatel oli Läänemeri eriti saastunud.
  
• Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti.
  
• Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kaladest.
  
• Läänemeri on MEIE NUNNU meri!
  

PÕLISMETSA VÄITED

• Põlismetsadeks nimetatakse üle 200 a vanuseid metsi!
  
• Seal kasvab erineva jämedusega puid, maas on ohtralt lamatüvesid ja siin-seal esineb häile!
  
• Soovikumetsades on rohurinne lopsakas, seal kasvavad nt tarnad, angervaks, varsakabi ja vööthuul-sõrmkäpp.
  
• Kõdusoometsad on kujunenud madal- ja siirdesoo kuivendamisel ja seal on palju tuuleheidet!
  
• Põlismetsa tunnusliikideks on kopsusamblik ja sulgjas õhik, seevastu maatähe esinemine metsas näitab antropogeense mõju olemasolu!!
  

TERRA SILVESTRIS:

• Lammimetsa tingimused sobivad sõnajalgadest hästi laanesõnajalale.
  
• Laialehine pangamets on loodusmälestusmaastik soojemast kliimaperioodist.