Kaitsealade loomine ja majandamine Eestis (0)

Kaitsealade loomine ja majandamine Eestis Kaitstavad alad on territooriumid, kus inimtegevus on piiratud või üldse  keelatud. Neid moodustatakse selleks, et säiliksid Eesti loodusrikkused. Eestis  kaitstavateks aladeks ja objektideks on: rahvuspargid,looduskaitsealad,  maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, pargid ja puistud, kaitstavad looduse  üksikobjektid,vana ehk uuendamata kaitsekorraga alad,kohaliku omavalitsuse  tasandil kaitstavad alad. Kaitsealade kujunemine Eestis sai alguse 14. augustil 1910. aastal, mil Riia  Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi  eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil)  loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel  aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja  korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene  rahvuspark - Lahemaa rahvuspark. 1993. a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid  ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a  asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja  Naissaare looduspark. Samuti võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004.  a sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja 10. mail võeti vastu uus looduskaitseseadus.  Samal aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. 2018 aastal  muudeti looduskaitseseadust ja asutati Eesti kuues  - Alutaguse rahvuspark. Eesti kaitsealade süsteem areneb pidevalt, seetõttu muutuvad väga kiiresti ka  selle kohta käivad andmed. Nii ei oskagi alati esimese hooga anda täpset vastust  näiteks küsimusele, kui suur on Eesti kaitsealade pindala.  1. jaanuaril 2001 oli Eestis 308 kaitseala. See arv muutub pidevalt, sest järjest kinnitatakse kaitse-eeskirju,   moodustatakse ka päris uusi kaitsealasid, kui leitakse, et mingi seni tähelepanuta  jäänud ala ühel või teisel põhjusel seda vajab. 2019 aasta seisuga on Eestis kokku  1304 kaitseala.


Kaitse alade eest kannab hoolt mitu erininevat ametkonda: Keskkonnaamet,  Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus,  Keskkonnaministeeriumile. 1. Keskkonnaamet:  on riiklikul tasandil kaitse alla võetud alade valitseja;  planeerib ja menetleb kaitstavate alade moodustamist;  koostab looduskaitseliste tööde kavandamiseks kaitsekorralduskavasid;  annab kaitsealade piires välja vajalikke tegutsemislubasid, loe lähemalt  tegutsemislubade rubriigist;  kooskõlastab ehitustegevuse taotlusi kaitstavatel aladel;  väljastab hoiuala teatisi;  otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise kaitstaval alal;  menetleb kaitsealuse maa riigile müügi taotlusi. 2. Keskkonnainspektsioon korraldab kaitsealadel järelvalvet. 
3. Keskkonnaagentuur korraldab loodus- ja keskkonnaseiret, analüüsib  andmeid ning säilitab neid.  4. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab riigimaadel  kaitsealade looduskaitsetöid ning tegeleb külastuskorraldusega.  5. Keskkonnaministeeriumile alluvad kõik ülaltoodud riigiasutused.  Ministeerium kavandab ja suunab Eesti keskkonnapoliitikat. Kasutatud kirjandus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=589821640&state=1;-164545161;est;eelisand;; https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitstavad-alad https://www.natparks.ee/est/ajaloost