Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle.
valitsev omavaheline sõltuvus. Ebavõrdsusega seonduvad väärtused on lähedalt seotud võimu teostamisega seotud väärtustega. Ühiskondades nõutakse võimult erineval määral enese legitimeerimist: kõrge võimudistantsiga ühiskondades vähem, madala võimudistantsiga ühiskondades rohkem. Madala võimudistantsiga ühiskondades on võim miski, mida peab peaaegu häbenema ja millega ei uhkustata (Hofstede 1984,1999). Taani kuulub väiksese võimudistantsiga kultuuride hulka. Ta on üks nendest maadest, kelle ühiskonnas valitseb ebavõrdsus, ning seda tuleb võimalikult palju seal vähendada. Taani riigi hierarhia seisneb ebavõrdsetes rollides, mis on loodud just mugavuse pärast. Hofstede nendib, et väikese võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus võrdõiguslikkus ning austus üksikisiku vastu; suure võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus taktitundelisus, orjus ja raha
Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia
Sajandil meelitasid tohutud, mitte kellelegi kuuluvad maalahmakad läänes vaesemaid asunikke ja uustulnukaid ning sundisid neid kiirustama. Aastakümneid kehtis reegel: kes ees, see mees. Võiks arvata, et kui enamik eesmärke on saavutatud ja ühiskond silmanähtavalt õitsele puhkenud, siis selline palavikuline elutempo aeglustub. Aga nii ei juhtunud. Tänapäeva ameeriklased jätkavad samas hullumeelses tempos nagu nende 19. sajandil elanud esivanemad. Töö tähendab edu, aeg on raha. (Hofstede et al 2004) Ameerika äritegelased on saavutanud maine, mille kohaselt nad on kõige karmimad ja järeleandmatumad kogu maailmas. Kuid tegelikult on nendega mitmes mõttes lihtne asju ajada. Ja seda sellepärast, et nende ärifilosoofia pole üldsegi keeruline. Nende eesmärk on teenida nii palju raha kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik. Selle nimel teevad nad kõvasti tööd, kasutavad sihile jõudmiseks kiirust ning võimu. Nad on individualistid- tahavad tegutseda üksi,
Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idas Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal (26%) ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Holland on päris sarnane Eestile just selle tõttu, et me mõlemad asume Põhjamere ääres, kuigi neid on rohkem. Hollandist on pärit ka kuulus sotsioloog, psühholoog ja kultuuride uurija Gerard Hendrik Hofstede. Tema põhimõtteks on, et kultuuri uurimises on võtmeks see, et ei saa piirduda ühe- kahe- tunnusega, vaid peab uurima tunnuste kombinatsioone. Selle tõttu on ka tema vaatevinklist võrrelda, kuidas näevad meid hollandlasest. Hofstede arvab Eestist seda, et meie kultuur on perekonnakultuur, meil ei toimu siin suuri muutusi, meie kultuuritüüp ei ole mutunud. Oleme stabiilne kultuurikeskkond, kellel on oma
on neis toiminguis endis; 38 Kultuuri ülesehitus 2 II. Kultuuri tuum väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Geert Hofstede 39 Kuidas kultuuritüüpe uurida? nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse 'puhtad', st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid (Roger Harrison, Charles Handy); nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid (Geert Hofstede). Selle
'puhtad', st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid. Roger Harrison, Charles Handy Kuidas kultuuritüüpe uurida? 2 Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus
rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid keskkonnatingimusi. Keskkonnaminister selgitab ekspertide töö põhjal selle kohta täpsema ülevaate.. Allik, Jüri.Eesti asend maailmakaardil. //Postimees (2003), september. Professor Geert Hofstede 1967. a. uurimuse tulemusel, mille käigus küsitleti globaalse haardega ettevõtte IBM töötajaid, loodi väärtuste kaart, mis iseloomustab erinevate rahvuste võimukauguse ning individuaalsuse/kollektivismi taset. 2001. a. lisati kaardile ka Eesti.
1. tcicistusomand kehtib ainult sellesriigis, kus ta on registreeritud
2. td
2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9
reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' 2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat).
kultuuriga, kus võõraid ei sallita. 3.2 Suhtlemistõkked Kui juht ja sekretär või ainult üks neist kohtuvad oma välispartneritega, siis peavad nad arvestama ka sellega, et suhtlemine ei pruugi sujuda. Selleks, et teada kuidas suhtlemistõkkeid ületada, peab neid kõigepealt tundma. LaRay Barna on üksikasjalikult tegelenud sellega kuidas eristada vaatlemist ja tõlgendamist kultuuridevahelises suhtlemises. Järgnevalt on Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) ära toonud viis valdkonda, mis võivad osutuda takistuseks. Et neid tõkkeid ületada, oodatakse tõlgendamisega seni kuni on piisavalt teavet teise kultuuri kohta. Teisisõnu, jälgida käitumist, kuid ei tasu püüda sellele tähendust anda. Kõigepealt toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) välja ilmselge tõkke, mis tuleneb keeleerinevustest. Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatika äraõppimine
võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.teatav enesekiitja, kuid oma kompetentsuse tõestamise asemel üritab ta tõestada oma korrektsust 5. abituse näitamine (supplication), enda esitamine nõrga ja abituna.kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla.Sellises olukorras esitaja näitab üles abitust ja soovib sellega esile kutsuda teises kohustust aidata 6. tagasihoidlikkuse ilmutamine 2. INDIVIDUALISM-KOLLEKTIVISM (HOFSTEDE) 3. VÕIMU DISTANTS (HOFSTEDE) Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). Võimudistantsi kujunemise eeldusteks 3 faktorit:
kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide ülesandeks on selles kultuuris kaitsta inimesi pideva altminekuohu eest, pakkuda ajutist puhke- ja turvapaika. Taoline kultuur sobib hästi teatud tegevusaladele. Tema suurim nõrkus on orientatsioon lühiajalistele eesmärkidele ja strateegiate eiramine. See kultuur soosib temperamentseid ja ebausklikke inimesi. 5) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused 2 seostati kultuurierinevuste dimensioonidega
sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes · Tagavad ühiskonna sidususe 1. Talcott Parsons (1939): · Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5
Näitena kõrgest kontekstist võib tuua Prantsusmaad, Hispaaniat ja Aasia maid. Madala kontekstiga kultuurides räägitakse enamasti otse. Seetõttu on jutu sisu nii omadele kui võõrastele kergemini mõistetav. Peetakse võimalikuks väärtuste ja normide paljusust. Madala kontekstiga maad on näiteks Skandinaaviamaad, USA ja ka Eesti. 2.2 Kultuuridimensioonid Kõige kuulsam kultuurierinevuste võrdlusuuring on Geert Hofstede töö kultuuridimensioonidest. Hofstede eristab nelja kultuuridimensiooni. a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust
sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade vahel (Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas 2009). Noorte kogemusi saab ära kasutada austuse süvendamiseks erinevuste suhtes ja kultuuridevahelise tundlikkuse suurendamiseks. Usaldus on kultuuridevahelise õppimise nurgakiviks, saavutamaks vastastikuseks protsessiks vajalikku avatust (G. Hofstede, P. Pedersen 2004). Õpetamise eesmärk ei ole mitte niivõrd õpetada üht konkreetset arvamuste süsteemi, kuivõrd suunata õppureid vastama väljakutsetele, julgustada neid enesearengule ja avatusele, mis on aluseks edukale koostööle. Ennast reflekteeriva tegevuse puhul peaksime sagedamini meenutama iseendale ning oma õpilastele, et tsivilisatsioon või kultuur on inimlik konstruktsioon ja see on inimeste vastutusel
*Üheks kultuuri`soki ennustajaks on ka väärtushinnangute erinevused. Kui põhilised väärtushinnangud on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. Kõik sellised üleminekud nõuavad inimestelt kohanemisaega. Selline kohanemine läbib 4 staadiumit (Oberg 1960): Kultuuridimensioonid. Maskuliinsus-feminiinsus (G.Hofstede´i järgi). Kultuuridedimensioonid Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda (Hofstede 1991; vt indekseid ka Pajupuu 2000). Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work- related values (vt ka Hofstede 1991). 1) individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus;
ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur
d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur a. Organisatsioonikultuuri seosed rahvuskultuuriga b. Hofstede maailmakultuuri kaart Kogu nõutav materjal on leitav R. Alase ,,Juhtimise alused" õpikust. Lugege hoolega ka juhtumeid, mida vähemalt 2008 ja hilisemad väljaanded sisaldavad, nende lahendamist läheb eksamil vaja. Antek Kasemaa 06.05. 2012
3) tagasiside tulemustest kiire 4) individualistide kultuur Esindajad: politsei, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam, sport, meelelahutus, televisioon 5) Iseloomusta protsessikultuuri. 1) tagasiside vähene või puudulik 2) väike risk 3) suhtlemine paberlik 4) Tehniline täiuslikkus asjade korraldamise 5) Kaitstus ja ettevaatlikkus 6) Organiseeritus ja viisakus 7) Arvukalt nõupidamisi 8) riietus on konservatiivne ja soliidne Esindajad: Maksukontorid, riigiasutused, ravimifirmad 6) Kirjelda Hofstede teooriat. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus 1) kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused iseseisvus ja karjäär 2) koolisüsteem on orienteetitud saavutustele, mõned erialad on koondunud meeste kätte, teised naiste kätte 3) majanduslik edukus tähtsam kui keskkonnakaitse 4) isiksuse tasandil olulised väärtused edasipüüdlikkus, võistluslikkus, rikkuse ja asjade
aidata parandada tulemusi. Kultuurilised dimensioonid ja töömotivatsioon Euroopa liidus: Mirabela ja Madela Sissejuhatus Rahvusvaheline laienemine on põhjustanud ka tegevuste keeruliseks minemise. See tekitab nõudluse, kuidas inimresursse paremini kasutada. Pikki aastaid on töömotivatsiooni valdkond olnud juhuslike . See töö proovib uurida erinevaid motivatsioonimustreid, mida saaks kasutada EU's, kuna kasvanud on kultuurilised erinevused erinevate liikmesriikide vahel. Hofstede 3 kultuuridimensiooni: · Individualism · Maskuliinsus · Ebakindluse vältimine Igaüks neist kultuuridimensioonidest näitab midagi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, milline on nende suhtumine ja kuidas nad käituvad ühiskonnas (kuidas indiviidid käituvad ühingus). See uurimus käsitleb ainult suhtumist töösse. Kultuuri kontseptsioon- sellel on mitu definitsiooni. Seetõttu Hofstede ütleb 1996, et ,,kultuur on
tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne. Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks võtmine jne. Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus.
tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne. Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks võtmine jne. Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus.
2) Iseloomusta protsessikultuuri. Too paar näidet esindajatest (ametid/valdkonnad). Tagasiside vähene või puudub, väike risk. Suhtlemine läbi dokumentide. Näited: Riigi asutused, maksukontorid. 3) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest (ametid/valdkonnad). On kõige väsitavam, Tagasiside kiire, Inimene talub hästi pinget. Näited: politsei, kirurg. 4) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks
iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi Uurimus tehti vaid ühe organisatsiooni liikmete
5. Organisatsioonikultuuri ja rahvuskultuuri seosed Inimkäitumine varieerub maailma eri paigus väga suurel määral. Küllalt suure osa inimese valikutest ja tegevustest määrab kultuur, mis on kujunenud inimese ja looduskeskkonna pikaajalises koostoimes ja hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi ja tavasid, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond.
nõupidamisi, infopäevi jne. Väga tähtsal kohal on tiitlid ja igat liiki formaalsused, hierarhia ja kastisüsteem. See ilmneb tööruumides, riietuses, käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 8) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte
subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse
nõupidamisi, infopäevi jne. Väga tähtsal kohal on tiitlid ja igat liiki formaalsused, hierarhia ja kastisüsteem. See ilmneb tööruumides, riietuses, käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 25) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteid riikidest. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus
jooni kandvad kultuuritüübid Roger Harrisson, Charles Chandy Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil Greet Hofstede Hofstede kultuurikäsitlus: Individualism-kollektivism: kuivõrd lõdvad, jäigad on kollektiivide vahelised suhted. Maskuliinsus-feminiinsus: kas esiplaanil on töö ja tööga seotud ülesandesd, või suhted? Määramatuse vältimine: Võimudistants- viitab aktsepteerinugutele, kuivõrd inimesed reageerivad, et võim on ebaühtalselt jaotunud. Tunnetuslik vahe õpetaja-õpilase/ ema-lapse vahel. Rahvusvaheline juhtimine Kohaline olude tundmine
suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes. 24. Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli) 1. Individualism 2. Võimudistants 3. Maskuliinsus 4. Ebakindluse vältimine 5. Pikaajaline orientatsioon
Kreeka inimene ja maailm peegeldasid üksteist. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga. Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni struktuuri kohta järgmist: Kõrge ebamäärasuse vältimine põhjustab suuremat muret tuleviku pärast, on vastuseis muudatustele, tendents püsida sama tööandja juures, lojaalsust tööandjale peetakse oluliseks vooruseks, juhte valitakse ainult teenistusvanuse järgi, riskeerimist on vähe, kardetakse ebaõnnestuda, reeglid on täitmiseks. Mõned laused kreeka keeles kalimera = tere hommikust-
) · Stereotüüp Eelarvamuslik ettekujutus, tavaliselt negatiivne. Inimest seob teiste gruppidega stereotüüp. Selline suhtumine aitab tugevdada sidemeid oma grupiga (Näiteks Hitler õhutas viha juutide vastu, et liita sakslasi tugevamalt ühtseks grupiks). Paljudesse rahvustesse, eriti naaberriikidesse suhtutakse eelarvamusega(Eestlase soomlased etc.). · Mobiilsus Liikumisvalmidus · Geert Hofstede saksa kirjanik, kelle põhi aineks on rahvuslike ja organiseeritud kultuuride uurimine ja analüüsimine. ,,Kultuur määrab inimese käitumise" Teenindusühiskonna kujunemine ja muutused: Aluseks: · IT-areng · Arvuti · Internet Sai alguse 60-a. lõpus ja 70-a. alguses. MUUTUSED: · Toomise automatiseerimine o Töö viljakuse kasv o Tööjõu vabanemine o Vaba aja pikenemine · Meelelahutus tööstus
a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur a. Organisatsioonikultuuri seosed rahvuskultuuriga b. Hofstede maailmakultuuri kaart Kogu nõutav materjal on leitav R. Alase ,,Juhtimise alused" õpikust. Lugege hoolega ka juhtumeid, mida vähemalt 2008 ja hilisemad väljaanded sisaldavad, nende lahendamist läheb eksamil vaja. Antek Kasemaa 06.05. 2012
raamatuid. Tooge 2 raamatu nõuetekohane viide. Sarv, E.(1997). Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Tartu : Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Mark, M. (2003). Eesti pangandusõiguse alused : õpik õigus- ja majandusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn : Juura. 10.7. Valige järgmistest autoritest üks ja tehke kindlaks: Karl Erik Sveiby, Roy F. Baumeister, Geert Hofstede, Manuel Castells, Mitu selle autori raamatut leidub Kongressi Raamatukogus? 33 raamatut on Kongressi Raamatukogus. Esitage kõige uuema raamatu nõuetekohane viide? Baumeister, R.F.,Bushman, B J., (2014) Soscial psychology and human nature. Belmont, CA : Wadsworth, Cengage Learning Millised tema Kongressi Raamatukogus leiduvad raamatud on olemas Tallinna raamatukogudes? Esitage 2 raamatu viited. Baumeister, R.F. (2005)
3. rollide suhtes ebamäärased, ülesande täitmisega seotud paljud isikud. Ülesanded on esmakohased, vastutavad projektijuhi tüüpi inimesed. 4. Staarikeskne, puudub motivatsioon, keskse inimese ideed teostatakse. Nt kultuurikollektiiv Skeem Tsentraliseeritus- millisel tasna Mida kõrgemal ts, seda kõrgemal võim formaliseeritus- kui palju reegleid Reegleid vähe, kui ainult üks mees otsustab Rolli puhul- rollikeskselt on ära jagatud kõik ülesanded HOFSTEDE Organisatsioonide töös Nt Õlitatud ülessande põhine Rahvusvaheline juhtimine Infrastruktuur nt Internet, kui palju kasutajad 2 reeglit! lõpus Juhtimise alused 3. tund 23.09 Planeerimine- Protsess eesmärkide seadmisest saavutamiseni 1. Keskkonna määramatusega toimetuleku protsess · Kujutada ette, mis võiks ees oodata, eesmärgi poole liikudes. · Näiteks: tööjõud, kas on reaalne, et on kvalifitseeritud inimesi piisavalt 2.Tegevussuunad 3.Eesmärk kasum,
suudab inimene sellega toime tulla. *Üheks kultuurisoki ennustajaks on ka väärtushinnangute erinevused. Kui põhilised väärtushinnangud on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. 50. KULTUURIDIMENSIOONID. MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad
maailma hinnatakse oma grupi väärtushinnangute alusel. Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid.
Kultuuriperspektiivid: o Ratsionalism kultuur aitab töötajate käitumist normeerida, eesmärkide saavutamise vahend ja juhtinstrument. o Funktsionalism ühine kultuur aitab kohaneda väliskeskkonnaga ja säilitada sisemist ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine
valitseva klassi kultuur"Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides, Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs. "Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2
kandvad kultuuritüübid. .� Roger Harrison, Charles Handy Kuidas kultuuritüüpe uurida? 2 .� Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid .� Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. .� Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. .Hea ülemus . Hea alluv . Liikmete prioriteet . Edukas kollektiivi liige . Töötamise motiiv . Omavaheline koostöö . Konflikt . Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted .� Julgustati (riskima) .� Soodustati initsiatiivi .� Inimestesse suhtuti lugupidavalt .� Töötajaid kaasati .� Otsuseid langetati ’’rohujuure tasandil’’
sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde. Distantsi suurust ning ruumikasutust üldse on võimalik seostada kultuuridimensioonidega, mille pakkus 1980. aastal välja Geert Hofstede. Need dimensioonid on individualism-kollektivism, maskuliinsus-feminiinsus, ebakindluse vältimise tarve ning võimudistants. Näiteks kultuurides, kus kollektiivi huvid on olulisemad indiviidi huvidest, on inimestevaheline distants väiksem kui kultuurides, kus esmaseks peetakse indiviidi huve. Mitmete uurimuste järgi (Realo & Allik) on eestlaste kollektivistlikkus tunduvalt väiksem kui venelastel (nii Venemaa venelastel kui Eestimaa venelastel) ning märgatavalt väiksem kui
millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Kultuuridimensioonid Hofstede järgi: o G. Holfstede uuris 30. a jooksul 75 riiki ja töötas selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi. o Neli näitajat: Individualism ja kollektivism = mina, meie rõhuasetus Juhi ja alluva vahekord- I = kalkuleeritud suhted, K = isa ja poja suhe Suhtumine tööül- I = töö ja eraelu lahus, K = sõbrad ja töö oluline, paremad tingimused kui võõrastele
töötajate peades, nende arusaamades (Morgan 1997:148-150). Kultuuri metafoori piiranguna võib käsitleda seda, kõrvalvaatajale pole kõik nähtav ning see, mida nähakse, on tihti pinnapealne ja killustatud pilt, mitte tegelikkus. Kuigi palju juhtimisteoreetikud kujutavad kultuuri kui selgelt defineeritud osadega fenomeni on see siiski suures osas hoomamatu. 1.4 Organisatsioonikultuuri tüübid Organisatsioonikultuuri ja väärtusi sealhulgas võib tüpiseerida Hofstede poolt välja töötatud dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused
Eestlastel ei ole ühiseid jooni mitte ainult inglaste ja sakslastega. Näiteks viitab eestlaste kergema mööbli eelistus sarnasusele ameeriklaste ruumikäitumisega, kes nihutavad mööblit sobivat distantsi otsides. Allikad Altrov, R. 1998. Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses Gudykunst; W. 1996. Personal communication across cultures. Thousand Oaks: Sage. Gumperz, J.J. 1982. Discourse Strategies. Cambridge. Hofstede, G. 1980. Culture’s consequensces. Beverly Hills: Sage. Keesing, R. 1974. Theories of culture. Annual Review of Anthropology, 3, 73 – 97. Pajupuu, H. 1997. Eestlased ja soomlased - probleemitud suhtlejad. Keel ja Kirjandus 8, 547 – 550. Salo-Lee, L., Malmberg, R., Halinoja, R. 1996. Me ja muut. Jyväskylä.
peegelduvad tegevuses saadud kogemused). 12 Kujunemisprotsessi mõjutavad tegurid: · käitumise regulatsioonimehhanismid - keel, rituaalid · normid, ühised arusaamad - ootused, mis töötajatele on pandud · domineerivad väärtused ja kuivõrd neid järgitakse · mõtlemislaad - suhtumine töötajatesse, klientidesse · õhkkond. 27. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi. Hofstede eristas nelja faktorit, mille alusel kultuure diferentseerida: · Võimudistants: millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust organisatsioonides. Suur: suur lõhe alluvate ja juhtide vahel, autokraatlikum juhtimisstiil, tugevamal on õigus, alluvad ootavad juhendamist, suurem kontroll arvamus, et inimesed põlgavad tööd (Mehhiko, Filipiinid). Väike: töötajad initsiatiivikad, juht ja alluv võrdsed, juht peab lugupidamise ära teenima (Austria)
· kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. 3) Kirjelda Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile nimeta neli faktorit, kirjelda igaüht paari lausega ning too näiteks üks riik, kus see vastava teooria kohaselt kehtib. 1. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Nt Jaapan. 2
vahetusõpilaste väärtustele. Käesoleval juhul on kõik vaadeldavad õpilased elanud ja õppinud aasta välismaal koostöös rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooniga YFU Eesti. Shalom Schwartz leiab, et väärtused on ihaldusväärsed situatsiooniülesed eesmärgid, mis on iga indiviidi jaoks erineva suhtelise tähtsusega elu juhtivad põhimõtted. Mõned aastad varem pakkus oma definitsiooni välja Hollandi sotsiaalpsühholoog Geert Hofstede, kes leidis, et väärtus on tendents eelistada ühesuguseid olukordi/seisundeid teistsugustele olukordadele/seisunditele. Kui Schwartz kirjeldab väärtusi kui eesmärke, mille poole püüeldakse, siis Hofstede peab oluliseks seda, mis eesmärgile eelneb ehk erinevate võimaluste vahel valimist kui pidevat protsessi. Väärtuste definitsiooni paremaks lahtimõtestamiseks sõnastas Schwartz kuus omadust, mida saab väärtustele omistada:
eraldiseisvat fenomeni. 35. Millised järgmistest nähtustest võivad mõjutada poliitilise kultuuri kujunemist? - Ajalugu ja ajalooline mälu - Poliitiline reziim - Riigi rahvusvaheliste suhete süsteem - Religioon ja pärimuskultuur 36. Poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks on: - Poliitikateadmised ja uskumused - Väärtused - Tunded ja emotsioonid 37. Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil? - Ellujäämine / eneseväljenduslikkus - Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur?
annaabi.ee 
