............................................................................ 86 Viidatud allikad .............................................................................................................................................. 87 Lisa 1. Seaduseelnõu (13.10.2013 versioon) ................................................................................................. 91 Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Sissejuhatus 5 SISSEJUHATUS Eesti lastekaitsesüsteemis joonistuvad lapse õiguste kaitsmisel ning laste ja perede heaolu tagamisel välja kolm omavahel tihedalt seotud probleemigruppi (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse üldise heaolu tagamisega seotud probleemid;
Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. 10. Huvid Avalik huvi. - Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel. Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt
1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ..............................................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ................................................................................................... 19
õpetamisest 6-7-aastastele lastele. 4. Saada Eesti õpetajate tagasisidet metoodilisele materjalile selle rakendatavuse osas. (Vt. empiiriline uurimus II) Esimeses peatükis tuuakse välja, miks on oluline jätkusuutlikkusest hetkel maailmas rääkida, selgitatakse jätkusuutlikkuse ja kogukonna mõistet, tutvustatakse Euroopa ökokülade liikumist ning tuuakse välja metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad. Teises peatükis tuuakse välja uurimistöö metoodika. Töö kolmandas peatükis tuuakse välja 7 empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele.
organisatsiooni kõiki töötajaid. - 21 - Kvaliteediohje moodustavad meetodid ja tegevused, mida kasutatakse kvaliteedinõuete täitmiseks. Kvaliteediohje sisaldab toimimismenetlusi ja tegevusi majandusliku efektiivsuse saavutamiseks, silmas pidades nii protsessi seiret kui ka ebarahuldavate tulemuste põhjuste kõrvaldamist kõigil tegevusstaadiumitel. Kvaliteeditagamise mõiste sisu moodustavad kõik kvaliteedisüsteemis rakendatud planeeritud, süstematiseeritud ja tõendatud tegevused, et tagada küllaldast usaldust, et olem täidab kvaliteedinõudeid (EVS-EN ISO 8402:1996, lk.22) Kvaliteedisüsteem on organisatsiooni struktuur, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud kvaliteedijuhtimise teostamiseks (EVS-EN ISO 8402:1996, lk 22). Kvaliteedijuhtimise alla kuuluvad ettevõtte kõik juhtimisalased tegevused, mis on pühendatud
pikaajalistel süstemaatilistel õpingutel (eriharidus), mille abiga saavutatakse praktikas pädevus (mida testitakse) ja kindlad ametioskused (praktilise ettevalmistuse olemasolu) 2) eelkõige ühiskonna huvide, mitte isiklike huvide teenimine sõltumatus ja vastutus, eetiliste reeglite (eetikakoodeksi) järgimine 3) kogu antud ameti praktiseerijate tegevust jälgib oma kutseorganisatsioon (kutseorganisatsiooni olemasolu!) 4) altruistliku teenuse osutamine e ühiskondlik missioon: töö toob rahuldust, on missioon, mitte üksnes raha ega vahend muude eesmärkide täitmiseks. (Millerson 1964: 15). Kuidas määratleda ajakirjanduse arengustaadiume läbi professionaliseerumise protsessi? Erinevates maades oleneb allpool loetletud staadiumide toimumise aeg ja kiirus kohalikest tingimustest, ühiskonna eripärast. Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. ...................
ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi- kuna on mitmete järeldusteni jõutud puht kaemuslikult. Materjali järjestamisel ja struktureerimisel jälgitakse ühest küljest ajalist (Eesti Vabariigi aeg, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon), teisalt temaatilist printsiipi. Kuna käesolevas töös käsitletakse meil väheuuritud valdkonda, antakse siin selgitav ülevaade ka
Kõik kommentaarid