Hispaania kultuuri eripärad Eesti kultuuri vaatenurgast (0)

Hispaania kultuuri eripärad Eesti kultuuri vaatenurgast
Asjad, mis eestlastel silme ette tulevad kui mainitakse Hispaania on päike, siesta , liivarannnad, villad , härjavõitlused, tantsimine jne, see nimekiri on pikk. Kõik need asjad mis on selles nimekirjas, ei tule kunagi esile Eestiga. Hispaania on Eestist väga erinev ja selles referaadis üritan lühidalt vaadelda Hispaani kultuuri, enda kui eestlase vaatenurgast.
Hispaaniat on õnnistatud väga heade klimaatiliste tingimustega. Selle tõttu on see hea turismimagnet aastaringselt inimestele, kes soovivad külmast Eesti talvest välismaale sooja minna. Usun, et inimeste suhtumine on seotud kliimaga , siis hispaanlased on enamasti väga avatud ja soojad inimesed ning neile meeldib suhelda, mis võib eestlastele natukene imelik tunduda, kuid sellega harjutakse kiirelt.
Üldiselt on hispaanlased väga religioosne rahvas. Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles vallas siis Euroopa mastaabis on Eesti kõige väiksema protsentuaalse usklike arvuga riik (u 22%, kellest u 3% katoliiklased). Niiet see võib eestlastele üheks suureks kultuurišokiks olla, kuna Hispaania on religioone riik siis on seal hulgaliselt kirikuid, mis on samuti suureks turismiobjektiks.
Televiisorit vaadates satume tihti nö seebikate peale, kus räägitakse Hispaania keelt ning enamasti eestlased teavad paari sõna. Kui kuulata hispaanlasi omavahel rääkimas, siis tundub, et nad räägivad väga kiirelt ja emotsionaalselt, see võib eestlastle tunduda pealetükkivalt või isegi hirmuäratavalt, kuna eestlased on harjunud rääkima vaoshoitult ning vesteldes nad ei näita välja palju emotsioone.
See milline on kultuur tegelikult Hispaanias, saab teada alles siis, kui ise elada selles ühikonnas. See, mis on selles referaadis kirjas, on informatsioon Hispaania kultuuri kohta Eesti ühiskonnas, nö teadmine kuid mitte teadmus .
Eesti kultuuri eripärad Hollandi vaatenurgast
Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idas Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal (26%) ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Holland on päris sarnane Eestile just selle tõttu, et me mõlemad asume Põhjamere ääres, kuigi neid on rohkem.
Hollandist on pärit ka kuulus sotsioloog, psühholoog ja kultuuride uurija Gerard Hendrik Hofstede. Tema põhimõtteks on, et kultuuri uurimises on võtmeks see, et ei saa piirduda ühe-kahe- tunnusega, vaid peab uurima tunnuste kombinatsioone. Selle tõttu on ka tema vaatevinklist võrrelda, kuidas näevad meid hollandlasest.
Hofstede arvab Eestist seda, et meie kultuur on perekonnakultuur, meil ei toimu siin suuri muutusi, meie kultuuritüüp ei ole mutunud. Oleme stabiilne kultuurikeskkond, kellel on oma väga selge perekeskne kultuuritraditsioon, mida anname edasi põlvest põlve – see kultuurimudel pole muutunud. Samuti arvab Hofstede, et totalitaarideoloogias ei saanud me oma kultuuri nii selgelt avada, sest see oli ideoloogiliselt maha surutud, nüüd aga toimib taas normaalselt. Meil on ka lisaks olemas hansamõjutused – saksa mõjutused, sest meil on olnud töösuhted sakslastega aastasadu. See kõik on ainult ühe inimese arvamus, aga kuna ta on hollandlane, siis eeldan, et seal riigis on ka tema teoseid loetud ja aru saadud meist samamoodi. Sest tegelikult kõik, mis ta väidab on siiski tõsi.
Meie ei ole muutunud juba tükk aega ja peretraditsioon on väga suur. Siiski paljud hollandlased ei teagi üldse meid. Teatakse , et kunagi oli NSVL ja seal hulgas kunagi olid Baltimaad, aga Eesti on ikkagi suht väike riik ja nii lähedal asuvad riigidki ei tea meist palju. Eeldatakse ka, et me siiani elame kuskil talumajades ning pole elektrit ja vett.
Õnneks oleme meie siiski arenenud palju, oleme üks kõvemaid Interneti ajastu riike ja kasutame palju E-teenuseid. Siiski ei kao meilt kuskile peretraditsioon ja perekultuur. Oleme siiski veel päris stabiilsed kuigi samas kogu aeg muutumas aina paremuse poole. Arvan, et hollandlased näevad ka meid kui kogu aeg muutuvaid inimesi ning kogu aeg kasvamas ja loomas endale päris enda kultuuri ja olemust. Kuigi selge on see, et pereväärtused ja pere ei kao meil mitte kuskile.