TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VARA Vara - isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (isiku kõikide rahalist väätust omavate õiguste ja hüvede summa). Esemete kogum . Vara mõistet asjaõiguses kasutatakse vähe (asjaõiguse objektiks on konkreetsed asjad – vt spetsialiteedipõhimõte), küll aga perekonna-, pärimisõiguses, äriõiguses jne.
0,07 40 -0,16 0,44 0,26 0,08 60 0,61 0,73 0,29 0,05 80 1,38 0,92 0,19 0,03 100 2,15 0,98 0,07 0,03 0,06 0,09 H0:F(x,) F0(x,) 2 0,13 1- 0,9 0,16 k (intervallide arv) 5 0,2 h (hinnatavate param. arv) 2 hinnatavad parameetrid on ja 0,11 f (vabadusaste) 2 0,13 21-(f) 4,605 0,17 kriitiline kvantiili väärtus 2 > 4,605 0,12 H0 hüpotees vastuvõetud, sest 0,046 < 4,605 0,12 0,08 0,2 Eksponentjaotus F(t) (t) hii-ruut 20 0,36 0,36 0,043 40 0,60 0,23 0,004
§8.(1) TSÜS 8. Millises vormis võib tehingut teha? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. §77.(1) TSÜS 9. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ... tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. §5 TSÜS 10. Mis on vara? Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. §66 TSÜS 11. Mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne? Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. §1 TSÜS 12. Kes on avalik-õiguslik juriidiline isik? Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. §25.(2) TSÜS 13
Tippjuht- hindamise ettevalmistamine ja vastutava isiku määramine. Tippjuht määrab vastutaja ja annab suunised. Tippjuht oma tegevusega on eeskujuks (hindamine ülevalt alla, innustab teisi juhte vestlusi, hindamisi läbi viima) Vastutav isik- hindamissüsteemi väljatöötamine Vahetu juht- osalemine hindamissüsteemi väljatöötamisel Personali- ja koolitusspetsialist- hindajate ja hinnatavate koolitamine 9. Millised on peamised tööülesanded hindamise läbiviimisega seotud probleemid Tööalasesse hindamisse suhtutakse formaalselt Puudub selge ettekujutlus hindamise eesmärgist Töötajaid ei informeerita hindamise eesmärkidest, protseduuridest ja tagajärgedest Organisatsioonis puudub kõikidel tasanditel soov midagi muuta, töökorraldust analüüsida Puudub juhtkonna sisuline toetus Puudub eestvedaja
töötajate käitumist või vastavust ametikoha nõuetele. Hindamisel kasutatakse skaalasid, mille abil saab väljendada hinnangut punktides (3,5 või 7 palline skaala). Meritpalga plussid: Meritpalga miinused: · Hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased. · Sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid. · Töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle. · Hindamine on demotiveeriv, kui inimest hinnatakse allpoole keskmist taset. 3 · Väärtuspalga osa on sageli liiga väike (alla 20%). Puudub seos firma eesmärkidega. Rakendatakse: kellele? Ettevõtet tulemustest sõltuv palk · Makstakse organisatsiooni kui terviku tulemuste alusel · Toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist
olevatest eelarvevahenditest. 8. Millal toimub dokumentide hindamine? (1) Hindamine toimub: 1) arhiivimoodustajate väljaselgitamisel; 2) arhivaalide väljaselgitamisel; 3) arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel. 9. Milliseid dokumente nõuab avalik arhiiv hindamise läbiviimisel? 1) liigitusskeemi; 2) ülevaate arhiivi koosseisust; 3) eri aegadel kehtinud liigitusskeemide vahelised seosed; 4) tehnilise dokumentatsiooni hinnatavate dokumentide haldamiseks kasutatud riist- ja tarkvara kohta, dokumentide säilitamise toimingute ja kasutajate kohta; 5) andmekogude struktuuri ning digitaaldokumentide failide näidised; 6) asutuse põhimääruse või põhikirja; 7) arhiivinimistu või hävitamisakti kava; 8) muud hindamise läbiviimiseks vajalikud andmed. 10. Millal antakse arhivaalid üle avalikku arhiivi? (1) Andmekogu avalikule arhiivile üleandja ja üleandmise üksikasjad lepitakse kokku
Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju )piim, kartulid, kruus, turvas jne) niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand
Kõik need fenotüübil mõõdetud erinevused koondatakse sobivalt valitud kordajatega kaalutuna ühte võrrandisse. Sellist looma aretusväärtuse (või geneetilise väärtuse) määramiseks konstrueeritud võrrandit nimetatakse selektsiooniindeksiks. BLUP – mis asi see on. BLUP (parim lineaarne tõepärane) -meetod -- põllumajandusloomade geneetilise aretusväärtuse hindamise rahvusvaheline lineaarse võrrandsüsteemi lahendamise standardmeetod, kus hinnatavate tunnuste kõrval arvutatakse samaaegselt ka seda tunnust mõjutanud keskkonnategurite väärtused. (BLUP) isa mudel – mis asi see on ja kuidas ja kellele abil aretusväärtusi hinnata saab? Isa mudel hindab geneetilise efektina isa mõju, eeldades vaikimisi, et kõik isad on paaritatud populatsiooni keskmiste emadega ning emad pole omavahel sugulased. Mis põhimõtte alusel isa mudelist päritavuskoefitsienti hinnatakse?
firmadele. 2.hindamine skaalal: *eelnev süsteemi loomine (igale ametitasandile töötatakse välja kriteeriumid, vajalikud eeldused, vastutuse ulatus); *määratletakse hinnatav faktor ja antakse sellele hindamise alused (väga hea- hea- keskmine- rahuldav- halb). 3.järjestamise meetod: *juht reastab oma alluvad erinevatel skaaladel paremuse järgi. 4.hindamine kriteeriumide astmestikus: *aluseks punktisüsteem; *määratletakse hinnatavate kriteeriumite pingerida; *iga kriteerium jagatakse astmeteks; *iga ametite grupi jaoks koostatakse hindamisleht. või: 1.minevikku suunatud meetodid: *töö standardiseerimine- töötulemuste ja-standardite võrdlemine; *kriitiliste juhtumite analüüs- teat. aja jooksul, võimaldab eristada paremaid töötajaid halvematest; *hindamisskaala meetod- faktorite mõõtmine hinnanguskaalal 4-6palli. 2.tulevikkusuunatud hindamismeetodid: *eesmärgiline juhtimine- eesmärkide püstitamisest
Näitab kui palju protsentuaalselt moodustab standardhälve keskväärtusest. Mida suurem on variatsioonikordaja (ehk hajuvuse kordaja), seda suurem on uuritava muutuja (tunnuse) hajuvus ümber keskväärtuse. 45. Vähimruutude meetod tingimused selle kasutamiseks. Reg.mudel on lineaarne. Valimi maht, mille põhjal mudeli parameetreid hinnatakse (n) peab olema suurem (või võrdne) kui hinnatavate parameetrite arv: n >k + 1 (suuremvõrdne). Sõltumatud muutujad ei tohi olla omavahel täpses lineaarses sõltuvuses. 46. Vähimruutude meetodil saadud hinnangud tavaline vähimruutude meetod (OLS) sobib nii determineeritud kui stohhastiliste protsesside kirjeldamiseks. Stohhastiliste protsesside modelleerimisel (ökon.mudelid) tuleb analüüsida hinnangute ja juhuslike suuruste omadusi.
o tualettruum. 47. Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele Nõuded hinnatavatele toodetele: Toodete esitamisel hindamiseks ja hindamisel tuleb kindlasti jälgida järgmisi parameetreid: · proovitüki suurus; · proovi temperatuur; · hindamise kiirus; · suuõõne värskendamine- toatemperatuuril olev kraanivesi, neutraalse maitsega lahja valge vein, nõrk mõru tee. Kui hinnatavate proovide arv ületab 10-ne, siis pole soovitav proove alla neelata. Vedelike ühekordne hindamiskogus on 50 ml ning tahke proovi korral on keskmine kogus 15-20 g. Mõnikord võib haistmis-ja maitsmisepiteeli häälestamiseks eelnevalt tarvis olla ka häälestavat proovi. Nõuded assessoritele: Ideaalses olukorras peaks assessoril olema: · kõrge tundlikkus; · spetsiaalsed teadmised hinnatavast tootest; · väljakujunenud hindamistendentsid;
On vaja hinnata asja, määrata rahaline väärtus: Asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjassse, arvestamata selle kasulikkust Vara on tavakeeles kasutatav mõiste; on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vallasvara ja kinnisvara) Valdus ja omand Valdus on tegelik võim asja üle Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on (ta ei pea olema omanik) - ajutine valdamine: rendi-, üüri-, hoiu- või muu suhte alusel Seaduslik valdus õiguslik alus Ebaseaduslik valdus Heauskne juhuk, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus
sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest kuni Päikese puhul vaadeldut ületavateni. Lisaks kirjeldatud tähelistele allsüsteemidele, vaadeldakse eraldi galaktiliste allsüsteemidena veel ka tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning nn. varjatud ainest krooni. Viimane neist on allsüsteem, mida senini pole kellegil õnnestunud vahetult vaadelda. Tema olemasolu vajadus tuleneb aga suurtest vastuoludest meie Galaktika nähtava aine jaotuse ja selle aine liikumise alusel hinnatavate gravitatsioonijõudude suuruse vahel. Et neid kahte kokku sobitada oletataksegi, et Galaktika nähtav osa asub omakorda mingi tumeda aine tihendis, mis tingib olulise lisa gravitatsiooniväljale. (nr 1 lk 59, 60) PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas
See aga tähendab, et tema käsitluses muutub kaheldavaks praktiliselt igasugune teadmine. 2.Seadus eetikas: Väärtushinnangud ja normid ei ole tuletatavad faktiotsustustest. Tegeleb siis faktide ja väärtustega. Faktid selle maailmaga, mis on ning väärtused sellega, mis peab olema, mille poole võiks püüelda. 3.Moraal: Hume´i väitel on siiski võimalik leida teatud ühine alus teatud tegude heaks või halvaks pidamiseks. Ta leiab, et inimesed on suutelised omandama hinnatavate nähtuste suhtes erapooletut hoiakut. Ja kui nad on võtnud sellise hoiaku, siis jõuavad nad teatud toimimisviiside suhtes samadele tunnetele. Selline ühine kiitva nõusoleku või jälestuse tunne ongi aluseks üldise inimliku üksmeele võimalikkust ka moraali küsimustes. Protseduur oleks siin järgmine: 1) võtame erapooletu hoiaku, 2) jõuame selles hoiakus samale tundele küsimus all oleva käitumisviisi suhtes, 3) selle tunde alusel otsustame
1.1.Kinnisvaraga seotud oluliseimad mõisted Kinnisvaraga seonduva uurimiseks tuleks kõigepealt üheselt mõistetavalt selgeks teha, mida me kinnisvara all mõistame. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). §54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seejuures vara all mõistetakse §66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Seega kinnisvara puhul on tegemist konkreetsele isikule kuuluva (kinnis)asjade, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumiga (Kinnisvara mõisted 2014). Veidi lihtsamini on mõistet defineeritud Kinnisvaraomaniku ABC-s, kus kinnisvara on individualiseeritud ja dokumenteeritud mitmest komponendist (asjadest ja asjaõigustest) koosnev kompleksvara, mille peamise komponendiks on maa. Maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud
79. Mis on riigihangete eesmärk? Raha efektiivne kasutamine ning majanduslikult soodsa lepingu sõlmimine erapooletuse, avalikustamise ja pakkujate paljususe kaudu. 80. Millised on riigihanke etapid? Järjestus ja lühidalt sisu. Hankelepingu sõlmimise kavatsus: vajadus osta mingi asi või tellida mingi teenus Asja või teenuse täpne määramine Pakkumismenetluse korraldamine 81. Mis on riigivara? Riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. 82. Millistel eesmärkidel võib riigivara kasutada? Riigivõimu teostamiseks; muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil; tulu saamiseks; reservina säilitamiseks. 83. Kes on riigivara valitsejad ja volitatud asutused? Mõiste ja asutused. Riigikogu Kantselei; Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus; ministeeriumid; Riigikantselei
Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Vara-isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all (ärinimi e. firma). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast
Kasu - esemest saadav vili (ka õigusvili ntks. korterit välja üürides saadav raha) kulutus: 1) vajalik - säilitatakse eset (katuse parandamine) 2) kasulik - eset parendatakse (lagede värvimine) 3) toreduslik - kui taotletakse eseme mugavust (ilus lamp) Väärtus - harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. erineb müügihinnast. ettevõte - vara, majandusüksus, mille kaudu ettevõte tegutseb vara - isikule kuuluvate rahaliste, hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum tahe - pole seaduses defineeritud tahteavaldus - tahte avaldamine 1) otsene tahteavaldus - sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2) kaudne tahteavaldus - väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (poes kaupa kassalindile asetades) 3) Vaikimine või tegevusetus - loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või
Teoorias peaks tunnus mõjutama suurust Y ja mudelis olema, aga valimi maht liiga väike (standardviga liiga suur) Multikollineaarsus (parameetrite standardvigade hinnangud tulevad suured) Vabadusastmete arv n-k liiga väike. Tunnuste arv liiga suur ja valimi maht väike (valimi maht vähemalt 2 korda suurem kui tunnuste summa) 35) Klassikalise lineaarse mudeli eeldused (loeng 3) mudel on lineaarne parameetrite suhtes, vaatluste arv ei tohi olla väiksem kui hinnatavate parameetrite arv (n>=k), regressori väärtused valimis ei tohi olla ühesugused, regressorid ei tohi olla lineaarselt sõltuvad, Regressorid X on eksogeensed: regressorite X väärtused on fikseeritud või sõltumatud juhuslikest liikmetest, eeldus: juhuslike liikmete keskväärtus peab olema 0, Homoskedastiivsus, Cov(ui , uj )=0, jääkliikmete autokorrelatsiooni puudumine, juhuslike liikmed peavad alluma normaaljaotusele, Aegread peavad olema statsionaarsed.
• Parameetrite standardvigade hinnangud tulevad sel juhul suured. 4. Vabadusastmete arv n-k liiga väike, st kui tunnuste arv on suur ja valimi maht n väike. • Soovitatav, et parameetrite arv k on oluliselt väiksem valimi mahust n. 35. Klassikalise lineaarse mudeli eeldused. 1. Eeldus: mudel on lineaarne parameetrite suhtes Eristada tuleb: • lineaarsus regressorite suhtes; • lineaarsus parameetrite suhtes. 2. Eeldus: vaatluste arv ei tohi olla väiksem kui hinnatavate parameetrite arv 3. Eeldus: regressori väärtused valimis ei tohi olla ühesugused 4. Eeldus: regressorid ei tohi olla lineaarselt sõltuvad 5. Eeldus: regressorid X on eksogeensed 6. Eeldus: juhuslike liikmete keskväärtus peab olema 0 7. Eeldus: Homoskedastiivsus 8. Eeldus Cov(ui , uj )=0, jääkliikmete autokorrelatsiooni puudumine 9. eeldus: juhuslike liikmed peavad alluma normaaljaotusele 10. Aegread peavad olema statsionaarsed! 36. Regressorite suhtes lineaarne mudel
· Juhid loobuvad juhtimistegevusest, arvates, et palgasüsteem juhib töötajaid. · Rakendamisega seotud lisakulutused. 60. Millised on väärtuspalga kasutamise eelised ja puudused? Puudused: · hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased · sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid · töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle · hindamine on demotiveeriv kui inimest hinnatakse allapoole keskmist taset, selle abil ei saa motiveerida nõrka töötajat · väärtuspalga osa on sageli liiga väike (alla 20%) · määramine toimub harva, mistõttu muutub töötajate jaoks püsivaks palgaosaks · puudub seos organisatsiooni eesmärkidega 61. Millised on ettevõtte tulemustest sõltuva palga kasutamise eelised ja puudused? Eelised: · koostöö töötajate ja juhtkonna vahel
Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. 8.13 Mis on pant ja millised on pandi liigid? Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks on see seatud võimalusel nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele
–Fotobiont moodustab sambliku massist 5-10% –Oletatakse et fotobiont suudab produtseerida ainult nii palju orgaanilist ainet et ta ise ja tema mükobiont minimaalset kasvab. Lihhenomeetria. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud. Lihhenomeetria – samblike talluse kasvukiirust kasutatakse substraadi vanuse määramisel Lihhenoindikatsioon – õhu saastatuse, metsade püsivuse jms keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine samblike liigilise koosseisu vms hõlpsasti tuvastatavate omaduste kaudu Kasut. Samblikud: Hypogymnea physodes, Parmelia sulcata, Evernia prunastri Lobaria pulmonaria (Harilik kopsusamblik), Xantoria parietina, Physcia aipolia Kõik samblikud on tundlikud vääveldioksiidi suhtes ühe erandiga:Lecanora conizaeoides, esineb isegi kesklinnades
2. eeldus: vaatluste arv ei tohi olla väiksem kui Lineaarsus parameetrite suhtes hinnatavate parameetrite arv Lineaarne parameetrite suhtes: parameetrid esinevad mudelis vaid astmes 1. Vaatluste arv nk parameetrite arv. Näiteks yi b1 b2 x2i b3 x3i ui Alternatiivne formuleering: vaatluste arv peab olema suurem kui
organisatsiooni eesmärkidele jõudmisel. Saavutuste hindamise peaeesmärk on tagada inimesele tehtud töö kohta tagasiside ning märkida, kuidas ta võiks olla ettevõttele veelgi tõhusam ja kasulikum kui seni. Mitteametlik hindamine toimub iga päev jooksva töö käigus vastavalt sellele, mis inimese tegevuses silma torkab. Ametlik hindamine eesmärgiks on luua hindamisel eelkõige kindel kord, teha hindamine võimalikult erapooletuks ja õiglaseks, et vähendada hinnatavate etteheiteid ja kaebusi. Tulemushindamine sel on keskseks inimese seniste töötulemuste ja tööalase käitumise ülevaatamine ning nendele hinnangu andmine. Eesmärk on kindlaks teha tema tugevad ja nõrgad küljed. Edutamishindamine on suunatud eelkõige inimese varjatud võimete väljatoomisele ning tööalase tõusu ja edutamiseelduste kindlakstegemisele. See on tulevikku vaatav ning mõeldud inimese sobivuse selgitamiseks kõrgemale ametikohale paigutamiseks.
häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kui räägime kinnisasjast, teame kes on selle omanik, millised on kinnisasja koormavad õigused, siis võime rääkida nn kinnisvarast kui konkreetsele isikule kuuluvast hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumist. Kinnisomand (real property) tähendab õigusi ja kohustusi, mis kaasnevad kinnisvara omamisega. Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Omand liigitatakse: - üksikomand - ühine omand · kaasomand (kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand) · ühisomand ( /....
Täku kandmine peatõuraamatusse toimub kõige varem kolmandal eluaastal, kui nimetatud täkk on hindamiskomisjoni poolt hinnatud ja tunnustatud. Peatõuraamatusse kantakse tori tõugu täkud: - kelle puhul on oodata programmis kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist; - kelle isa ja ema on kantud peatõuraamatusse; - täkk peab läbima jõudluskontrolli ning vastama tunnustamiseks vajalikele nõuetele: täkk (TUNH) peab saama hindamisel hinnatavate tunnuste osas vähemalt "7" punkti, täkk (TRSPH) vähemalt "8" punkti. Täku, kellel ei ole täidetud eeltoodud nõuded, kuid kes põlvneb sama tõu tõuraamatu põhiosasse kantud vanematest, on nõuetekohaselt identifitseeritud ning kelle põlvnemine on dokumentaalselt tõestatud ja kes on vajalik genofondi säilitamiseks, võib erandkorras tõuraamatusse kanda tõukomisjoni otsusega. 2. Täkkude kandmine tõuraamatusse Täkkude tõuraamatusse kantakse tori tõugu täkud:
· arendamist - kaasaegne: hindaja on juhendaja ja arendaja aluseks partnerlussuhe Nõuded hindamissüsteemile: · Asjakohasus hinnata tuleb töö olulisi elemente, tagada seos organisatsiooni eesmärkide ja töösoorituse standardite vahel · Tundlikkus hindamine peab võimaldama eristada head töösooritust halvast ning tagama tõhusate töötajate eristamise vähetõhusatest · Vastuvõetavus hindamissüsteem peab olema selge ja hinnatavate poolt aktsepteeritav see tähendab, et neid tuleb kaasata süsteemi väljatöötamisele · Praktilisus metoodika peab olema lihtne ja juhtide poolt lihtsalt rakendatav. Personali hindamiseks on kasutusel mitmed meetodid. Üldiselt võib jagada neid nelja gruppi: · tagasivaatemeetodid; · tulevikku suunatud meetodid; · võrdlevad meetodid; · kirjalikud meetodid. Kohvikus kasutatakse kõige rohkem tulevikku suunatud meetodit
võivad olla õiguse objektiks. (üldine mõiste) nt raha pangas, dividendid, õigused. Tuul on ese Asi – kehaline ese. Nt rahatäht. (loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Mis neid eristavad? Asjad on KEHALISED füüsliselt olemas, ese ei pruugi olla kehaline (asjad kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb EI ole vara. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Vara on asjade kogum Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi.
Näiteks: pannakse iibed aastate järgi ritta. Leita
Näiteks: pannakse iibed aastate järgi ritta. Leitakse T, nii et keskmine aasta T =0. Muidu –x
Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja
teemade ring alles välja kujunemas. 2. Magistrandi esimene projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse, peatükkide numeratsioon, näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral probleeme. 3. Õppematerjalid on vaheldumisi õppejõu poolt hinnatavate testidega, üliõpilastele mõeldud teadetega ja õppetöö tulemustega. See on ebavajalik ja häiriv info kursusevälistele lugejatele. 4. Õpiobjektide esitus ei ole kooskõlas väljakujuneva õpitehnoloogia standardiga. Materjalid on erinevates õpkeskkondades raskesti kasutatavad. Tekkinud on selge vajadus uuendatud struktuuriga ja täiendatud sisuga konspekti järele. 1.3 Lahendused Magistritöö alguses kaaluti kahte alternatiivset lahenduskäiku: 1
.. EUR; puhas vesi ... EUR; leib ... EUR; banaanid ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, näiteks:puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Neoklassikalise majandusteaduse kontseptsiooni kohaselt põhineb loodusressursside väärtustamine (hindamine) hinnatavate ressursside võimel mõjutada indiviidide heaolu. Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu. Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks: 1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele kasulik ja mõjutama nende heaolu. 2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus mõjutab) heaolu muutuste summa. ,,Ühiskonda" mõistetakse indiviidide summana.
Tagatis- ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asjaõigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis- kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguslike tagatiste õiguste tähtsamaks vormiks on pandiõigus. Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõutete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (seda tehakse reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise, kui ka kolmas isik pandi eseme omanikuga. Pandi liigid Pant 1) Vallaspant a. Käsipant b
1. Organiteooria 3. Teatud õigused. Need, mida ei ole võimalik üle anda, nt vanemlikud õigused, autori mittevaralised õigused. 2. Esindajateooria Vara- isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Käitumisel omistamisel juriidilisele isikule on oluline, et organi (liikme) käitumine oleks seotud tema sisemiste ülesannetega juriidilise Asja liigid. isiku ees ning see oleks väliselt äratuntav. Juriidilise tähenduse järgi: vallas- ja kinnisasjad.
- Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda. - Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. - Vara on tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. - Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele, tegeldes põhiliselt küsimustega: - - kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad? - - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? - - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? 16. Omandi sisu tekkimine ja liigid - Omandi tekkimise aluseks võib nii kinnis- kui vallasasjade puhul olla kas seadus või tehing.
Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks; üldised hüved ei saa olla omandis ega esemeks. Õigusele kohaldatakse (kinnis)asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46- 48). Vara mõistab eelnõu kui isikule kuuluvat varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit (§ 63). Vastavalt tsiviilõiguslikele üldseadustele on intellektuaalomandi õigused seega varalised õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes võidakse kohaldada asja kohta käivaid sätteid seaduses sätestatud juhtudel. Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta,
mida õigus annab õigussuhte kaudu (kaudne vili). Kasutuseelised on eelised mida annab asja valdamine või õiguse omamine. Loodusviljad on asjast loodusjõul või inim kaasabl tulenevad saadused. Kuni vilja eraldumiseni asjast loetakse see asja oluliseks osaks ning pärast eraldumist on vili tsivkäibes iseseisev objekt. Vili kuulub asja omanikule kuid seaduses või tehingus võib olla teisiti kokku lepitud. Vara on isikule kuuluva rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Varaks nim isiku kõikide rahalist väärtust omavate õiguste ja hüvede summa. Vara eriliiigiks on ettevõte ja pärand. Lähtudes spetsialiteedi pm, tuleb vara hulka kuuluvad erinevad esemed eraldi käsutada vastava eseme liigi kohta käivate normide järgi. Vara võib tervikuna üle minna seaduse alusel. Ettevõtteks nim isikuliste ja esemeliste vahendite organisatoorset ühtsust tulundusliku eesmärgi saavutamiseks.
Min nimiväärtus on 10 senti (ÄS § 223 lg 1). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Keelatud ei ole nn stock-split. Aktsiaid on erinevalt osast mitut liiki. Liik ei seondu nimiväärtuste erinevusega, vaid aktsiast tulenevate õiguste erinevusega. Aktsia ei seondu õigustega aktsiaseltsile kuuluvale varale, kuna aktsiaseltsi vara on aktsiaseltsi omand, aktsia aga aktsionäri omand. Aktsia omamine tagab aktsionärile õigused aktsiaseltsi suhtes. · vara ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum · TsÜS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. · ÄS § 226: Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. · aktsiakapitali (bilansikirje) mõtteline osa
Toreduslikud kulutused – nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu (nt kullatud kraanid, ukselingid) Asja harilik väärtus – selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhinf Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtes asjasse, arvestamata selle kasulikkust Vara – isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses pole sätestatud teisiti VALDUS Valdus – tegelik võim asja üle Valdaja – isik, kelle tegeliku võimu all asi on; ei pea olema omanik Valdus võib olla heauskne või pahauskne o Heauskne – valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Pahauskne – valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub
lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus noorem laps, väiksem varieeruvus · Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded · Hinnatavate valdkondade arv varieeruv · Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus · Areng mõõdetaval kujul (DQ) Normid ja standardiseeritud · Individuaalselt läbiviidava testi kasutamise eeldus (Sattler, 1992) · Ei saa rääkida standardiseeritusest kui puuduvad normid uuritava populatsiooni jaoks, samas ei saa koostada norme kui puuduvad standardiseeritud protseduurid seotud (Toim, 1987)
objektiks. (üldine mõiste) nt raha pangas, dividendid, õigused. Tuul on ese Asi – kehaline ese. Nt rahatäht. (loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Mis neid eristavad? Asjad on KEHALISED füüsliselt olemas, ese ei pruugi olla kehaline (asjad kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) Kas põllul kasvav vili on kinnisasi või vallasasi? Kinnisasja osa on, ta on maaga püsivalt ühendatud
Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel); kohus võib laiendada vähemalt 15-aastase isiku piiratud teovõimet. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime Otsusevõime isiku võime õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve (võib ajutiselt puududa) Vara ja kulutused Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti 79) Tutvusta juriidiliste isikute liike. Missugune roll on juriidilise isku organitel ja missuguseid organite põhiliike esineb? Eraõiguslikud juriidilised isikud mittetulundusühingud ja ühistud, sihtasutused, aktsiaseltsid, osaühingud,täisühingud,usaldusühingud,tulundusühistud l Avalik-õiguslikud isikudriik,kohaliku isikud omavalitsuse üksus Avalik-õiguslikud juriidilised isikud:
peab olema väga tugev süda sest seeveri tuleb pumbata ka läbi kopsude, maksa, puhastada neerudes, rikastada toitainetega sooltes jne st hea toodangutaseme juures peab süda pumpama ööpäevas 16000 x 5 kg verd = 80 tonni verd st. paigalseisva kõrge toodangutasemega lehma süda töötab nii nagu jookseks ta pidevalt kerget traavi, sama intensiivselt töötavad ka kopsud, maks ja teised siseorganid... Lehma välimiku hindamine 10 ja 100 palli skaala alusel hinnatavate tunnuste grupid maksimaalsed hindepallid Vana Uus Üldilme- kuni 3 palli 3 30 Kehakasv ja üldproportsioonid (märkida ära hälbed tõutüübi suhtes) Toitumuse · Tervise · Iga · Luustik (randme ümbermõõdu ja turjakõrguse visuaalselt hinnatav suhe)
Õigusvili on tulu, mida isik saab . vili kuulub asja omanikule. Vajalikud kulutused. Säilitatakse v kaitstakse eset hävimise eest Kasulikud kulutused- parendatakse eset Toreduslikud- need, mis kulutatakse ilu,. Mugavuse või meeldivus epeale. Asja hinnatakse kas hariliku väärtuse v valdaja erilise huvi seisukohalt. Harilik väärtus- kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka nt rendi, üüri v muu suhte alusel. (ajutine valdaja). Valdus võib olla -seaduslik (on õiguslik alus) või ebaseaduslik. -heauskne(valdaja ei tea et tema valdusel puudub seaduslik alus) või pahauskne ( teab või peab seda teadma)
füüsilistele isikutele toimetulekuks osutatud materiaalne abi noortelaagris või noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektis osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris või projektis osaleja kohta spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta. põhikirjalistele eesmärkidele ei vasta ning kuuluvad maksustamisele: vara ja tulu jagamine, materiaalse abi või rahaliselt hinnatavate soodustuste andmine oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ja nende sugulastele lõpetamisel pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara jagamine asutajate, liikmete, juhtimis- ja kontrollorganite liikmete või äriühingute vahel põhikirjalise tegevuse või ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed MTÜ, SA ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu
· tulemus ei sõltu alati töötajast (tellimuste, materjalide puudus) · töötajad reguleerivad toodete/teenuste mahtu · ei väärtustata oskusi · juhid loobuvad juhtimistegevusest, arvates, et palgasüsteem juhib töötajaid · rakendamisega seotud lisakulutused TP rakendamine on takistatud, kui: - hindamise süsteem põhineb käitumise või tegevuste hinnangul - töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle - hindamine on demotiveeriv kui inimest hinnatakse allapoole keskmist taset, selle abil ei saa motiveerida nõrka töötajat - osa on sageli liiga väike (alla 10%) - määramine toimub harva, mistõttu muutub töötajate jaoks püsivaks palgaosaks - puudub seos organisatsiooni eesmärkidega. · Isiklik areng. Töö peaks võimaldama inimesele isiklikku arengut. Inimesed on
Par, 48, 49 ,66 Ese, asi, , objekt, vara § 48. Eseme mõiste ei pruugi olla kehaline!!!!! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1)Asi on kehaline ese.!!!! (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Vara ja ettevõtte ei ole sünonüümid. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav
kohustused ja kulutused. Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud. Vajalikud on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse teda täieliku või osalise hävimise eest. Kasulikud kulutused on need, millega oluliselt parandatakse eset ja toreduslikud on need, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Vara. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist
majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu TsÜS 58: kinnisvaraga seotud dokumendid, kaardid ja plaanid TsÜS 58 Asjade kogum – mitmest iseseisvast asjast koosneb kogum, mis teenib ühtest majanduslikku eesmärki selliselt, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad Kehatud esemed – käsutada saab esemeid ainult siis, kui õiguskord seda ülteb ettevõte – TsÜS 66 vara – TsÜS 66 – vara kui isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas ühisvara – PKS 25, VÕS 589 2. Kasu Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, õigussuhte alusel Õiguse vili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu TsÜS 62
annaabi.ee 
