Toomapäev (0)

TOOMAPÄEV

Referaat
Tallinn 2011

SISUKORD

1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3
2. KOMBED ............................................................................................................. 3
3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2
4. TOIDUD................................................................................................................ 3
5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9
1. SISU, MÕTE
Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda.         
Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega , sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib-olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal ei töötanud kohtud ega timukad . Keelatud olid kaklused ja taplused, inimeste vahel pidi valitsema rahu ja heasoovlikkus.
2. KOMBED
Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjadest jõududest. Ühtlasi on see pühadetsükli alguse päev täis ettevalmistusi pikaks pühadeajaks.
Kogu maal on toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg. Koristustööde hulka kuulub küttekollete puhastamine ning kogu elamu korrastamine, mida nimetati Musta-Tooma, Tahma -Tooma, Nõgi-Tooma või Tolmu-Tooma väljaajamiseks. See ütlus võib tähendada samuti veel päevade pikenema hakkamist, valguse võitu pimeduse üle.
Toomapäevast hakkas kehtima muude tööde keeld peale pühadeks ettevalmistamise. Rõhutatud on ketruse ning jahvatamise keeldu. Mõnel pool peeti soovitavaks pesupesemist kui suurpuhastuse juurde kuuluvat toimetust, ent pesu ei tohtinud ööseks välja kuivama jätta, kuna Toomas võis selle tahmaseks määrida.
Musta-Tooma väljaajamine on enam keskendunud riituslikule mustuse, lohakuse, räpasuse ja laiskuse eemaleviimisele ning usundilise sisu taandudes lihtsalt elamukoristamisele. Piirkonniti on väheseid teateid Tahma-Toomaks nimetatava õlg- või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval.
Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine . Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks.
Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut.
Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris.
Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu - ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist . Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg.
Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine , kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine.
Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk , mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti.
Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus.
Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas. Saaremaalt pärit kirjanik Juhan Peegel on arvanud, et õlletegu, tähtis sündmus 19. ja 20. sajandi kehvades oludes, määras saarlaste pühad ja tähistamisviisid. Saartel on kogu jõuluaajal maskeerutud erinevateks olenditeks.
Toomasandid, kes käsidi toitu palumas ja jõulupühi kuulutamas, olid tuntud mitmel pool, ka näiteks Inglismaal, kus toomapäeval on tähistatud kirikukelladega jõulupühade algust. Ööl vastu toomapäeva on padja alla pandud sibulaga ennustatud armsamat.
Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss).
Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse.
Kindlatel tähtpäevadel valmistatud nukke, kujusid, jooniseid kasutati nimiolendite kahjustamiseks, tõrjumiseks või edendamiseks. Nii on kevadistel tähtpäevadel joonistatud vaenlase kuju kriipsujukuna puukoorele ja antud talle nimi. Nimeliste puust, kaltsudest, vahast inim- ja loomakujude ja maagia abil kahjustati kujutatut, samasuguste kujudega on ka edendatud ja ravitud, viies neid kindlal ajal ohvripaika.
Toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, käisid Saaremaal (jõulu)toomad. Nad teatasid eelolevate tähtpäevade saabumist nagu on kombeks ka selle piirkonna martidel ja kadridel ning soovisid lühidalt õnne uueks aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued.
3. USKUMUSED, ÜTLUSED
* Toomapäev talve algus. (Nõo)
* Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina)
* Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja)
* Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa)
* Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea. (Rõuge)
* Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa)
* Toomapäävast oodatakse juba kevadet , sealt olla kuus nädalit küindlapääva. (Vändra)
* Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea. (Rõuge)
* Jaan võtab püti, karus kaks, toomas kõik lehmapiima. ( Kirbla )
* Toomapäeval käidud rannas paatisi ümber pööramas ning iga mehel olnud lähkriga jõuluõlut ühes, kus siis paatidele jõulumärga oli peale valatud, et ka neil jõulud oleks pärast rasket tööd-teenistust. (Jämaja)
* Tuumapäeväst jõuluni ei tohi mõtsan üttegi puud maha raiu, ossa katik murda ega muu viisi mõtsa rahu rikku. Kun talun seda tetas, sääl om "mõtsa paha" selle maja luume pääl (murrab unt suvel eläjit ärä). (Tarvastu)
* Samuti ei läinud keegi toomapäeval pikemale teekonnale, sest kardeti õnnetust. (Simuna)
* Toomapäev, see on kolm päeva enne jõulud, siis pidada kõik pühadekraam valmis tegema, sest siis pidada toidukraam ette lööma, ja aastal otsal. (Jõelähtme)
* Kui toomapäeval seapead süüakse, siis kasvavad sead heasti. ( Helme )
* Tuumapäe tehakse orste - siis Must-Toomas paneb rasva ligi. Saavad hästi rasvased orstid. (Viljandi)
* Enne toomapäeva sai leib lahti leikatud, mis pühiks tarvis oll, seni kui pärast kolmekuningapä, siis võis jälle leikada. (Karja)
* Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad . (Haljala)
* Toomapäevast saadik ei tohi enam tuuleveskit lasta ega ka käsikiviga jahvatada, sest siis pidada lambad teisel suvel ümber hakkama käima. (Karja)
* Kui toomapäeval pesu pestakse, siis pidada pesu hästi valgeks minema. ( Vigala )
* Toomapäiv olli korstnite puhastamine. Aeti latsi üles, et: "Minge, vahtke, Must-Toomas tare harja pääl!" ( Rannu )
* Mõnes paigas olli latsi pestu (pekstud), võetu kinni ja anti nahk kuumas. Ette pesti valmis, et pühi aig sõna kuulasi. (Karula)
* Vanast olli nii, et kui toomas tagasella, akkab päe valgepes mineme. (Halliste)
* Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina)
* Kui toomapäeval nii palju päeva näha olla, et hobuse selga karata võida, saada hea kuiv heinaaeg olema. (Karksi)
* Kus toomapäe tuul oli, sääl oli ta oasta läbi. (Karja)
* Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja)
* Toomapäival kui tuiskab, siis on hea heinasaak, kui pääle toomast hakkab tuiskama, siis paha paljas heinamaa . (Lüganuse)
* Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg. ( Muhu )
4. TÄHTPÄEVA TOIDUD
Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba. Mõnel pool oli toomapäeva toiduks seapea, sellest loodeti sigade kordaminekut. Meeste töö oli õllepruulimine (Põhja-Eestis). Toomapäeval minevat Toomas tõrde – õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud – sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle Toomapäeva juurde kuuluvad ka pähklid ja õlu..
5. KASUTATUD MATERJAL
http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/toomapaev/toomape.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/toomapaev/toomapae.ht m
http://3b.team5.net.ee/toomapaev.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Toomap%C3%A4ev
9