Toomapäev (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

19

pptx

TOOMA- JA MARDIPÄEV

TOOMAPÄEV JA MARDIPÄEV  TOOMAPÄEV Toomapäev on Eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke

Kultuur

7

odt

Toomapäev

Toomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel

Eesti keel

6

pptx

Toomapäev

Toomapäev  21. detsember on rahvakalendris TOOMAPÄEV - apostel Tooma surmapäev. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Paljud toomapäeva kombed olid seotud koristustöödega. Majapidamises tehti suurpuhastus ning praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku, nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Oli ka piirkondi, kus vanast luuast ja kaltsukotist tehti Toomas ning maeti maha. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp.

Ajalugu

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu

24

doc

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

,,Siim tegi sillad ja Nigul needib need kinni Püha Nikolause mälestuspäev Myra Kombed: Head lapsed said kinke, halvad vitsa 13. detsember- luutsipäev Luutsid olid noores inimesed kes maskeerisid endid Rannarootslaste püha Kombed: Jõulusandid Mehed riietusd naiste rõivastesse (vitsadega) 21. detsember- toomapäev Apostel ,,Uskumatu" Toomase mälestuspäev Langeb enamasti talvise pööripäevaga kokku Päikeseaasta lõpp Toomas on katku ja haiguste patroon Kombed: Tapeti pühadeks loomi ja soolati liha Mustuse ja haiguste peletamine Lubatud oli koristamine ja söökide tegemine Saaremaal käidi külast külla Söök/Jook:

Kultuurilugu

78

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

kummuli ja valati neile anniks õlut peale. • 22.12 talvine pööripäev • 24.12 jõululauppäev- süüdati küünlad, söödi 9x vähemalt; käidi haudadel • 25-27.12 jõuludpühad • 31.12 vanaaasta- • Päkapikkude osakaal kingitoojatena suurenenud. • Loomaohvrid: kana ja kukk , kukk arvati olema kurjuse eest kaitsja ja st on kirikutorni otsas kukk, kes kaitseb kurjuse eest. • Kana pidi tooma surma, juhatab teed teises hinges. Liikuvad tähtpäevad ja pühad • Vastlapäev- teisipäev, 7 päeva enne lihavõtteid; päikest rohkem lumi hakkab sulama. (3.veebruar kuni 9. märts). See aasta on vastlapäev 4.märts • Palmipuude püha ehk urbepüha- pühapäev enne lihavõtteid (15.märts kuni 18.aprill). Sel päeval on levinud pajuurbadega urbimine, see tähistas tervist, edu ja õnne;

Kultuur

38

doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

maha. 18  Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10. augustil süttinud. Püha Laurentsius Sündis ja kasvas Hispaanias ning läks teise sajandi keskel märtrisurma tulerestil koos oma soosija paavst Sixtus II-ga. Laurentsius saadeti kiriku varasid Rooma tooma, kuid ta jagas need vaestele ja pöördus siis viimastega kui oma kiriku varandusega tagasi keisri ette. Vihane valitseja mõistis ta piinarikkasse surma. Laurentsiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Neist ühe järgi tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentsiuse pisarateks. Autor: ,,Meie peres seda tähtpäeva ei tähistata."

Ajalugu

74

doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

Vanakreeka viljakusmaagia kui naiste “firmasaladus” - templivaka oma vakaisu vahetamine ja saladuses pidamine väljaspoole jäävate eest (thesmoföria)  Hiis, suur puu, kivi(kangur) jms. Kui vakarühma kogunemiskoht, ohvrinõupidamis- ja ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid  Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL.  Surnuaias  Saun

Kultuur

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)