Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Talupoegade elu keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Talupoegade elu 
keskajal
Koostajad: 
Kristofer Rennel, 
Kristo Ilmjärv,
  Mikk  Johannes Linnasmägi,
  Ralf Uustalu
Karl Must( Schwarz ), 
Carl-Patrick  Kirsipuu
Üldinfo
Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks:  vaimulikudfeodaalid  ja 
talupojad
Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal  pidama
Pärast 1343–1345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama
Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast 
eraldi
Schwarz
2
Elamud
Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi
Põhja­Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost
Lõuna pool olid aga kivist või  savist  elamud, mille katused olid laotud katusekividest
Schwarz
3
Talupoegade söök
Talupoja jaoks tähtsaim toit oli leib, mida valmistati nisust või  rukkist
Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku
Sellele  lisandusid  puder ja kört
Sügisel tapeti loomi ja söödi liha
Schwarz
4
Toidulaud
Toit oli lihtne. Talupoja kõige tähtsam toit oli rukkileib . Leivapätsi lõikas  peremees  
ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Söödi ka 
ubasid ja herneid . Kartuleid ei olnud. Joodi kalja , õlut või hapupiima.
Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist 
oma lusikaga. Söödi veel suppi , aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast
Carl­Patrick
5
Tööde jagunemine
 jüripäev, 23. aprill. Sellest päevast alates aeti välja 
kariloomad ja algasid kevadised põllutööd.
jaanipäev, 24. juuni. See tähistas kevadiste tööde lõppu 
ja heinaaja algust.
mihklipäev, 29. september. Saak pidi olema selleks 
ajaks  salves ja naised tubaste tegemiste juures.
jõulud ­ mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood.
Kristofer
6
Talupoegade töö keskajal
Talupoegadel tuli harida 
mõisa põlde, mille saak 
kuulus feodaalile
Click to edit Master text styles
Lisaks mõisatööle pidid nad 
Second level
töötama ka oma enda põllul, 

Third level
et tasuda loonusrenti.

Fourth  level

Fifth level
Kristofer
7
Aastaajati jagunevad tööd:
Kevadel: 
Click to edit Master text styles
kündmine,külvamine
Second level
Suvel:  heinategu

Third level
Sügisel

: viljakoristus, saagi 
Fourth level

Fifth level
korjamine
Talvel: lõngaketramine, 
kangaste  kudumine , metsast 
palkide  vedamine, puutööd.
Kristofer
8
Talupoegade suhe mõisnikuga
Sunnimaisus ja pärisorjus
Talupojad olid mõisnike poolt oma maatüki külge kinni pantud.
Talupoeg  ei tohtinud oma maatükilt minema minna.
Mõisnik võis talupoegi koos maaga müija.
Talupoega ei tohtinud kunagi oma maast eraldada.
Mikk
9
Mõisa kohustused
Talupojad pidid maksma feodaalile ja mõisnikule koormisi.
Talupojad pidid käima mõisa juures tööd tegemas ehk teotööd.
Talupojad pidid tegema  igat  tööd, mida mõisnikud või feodaalid tahtsid.
Kui talupojad teotööd tegema ei tulnud või keeldusid millegi tegemisest said nad 
karistada
Mikk
10
Mõis
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Kristofer
Talupoegade riietus
Talupoegade riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest 
kangast  rõivad.
Mehed kandsid  linase  särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse.
Naised kandsid villast tuunikat või hõlmikseelikut.
Jalas olid neil isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. 
Kristo 
12
Pildid
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Kristo
13
Elukoht ja toitumine
Külad olid väikesed, kus majad olid lähestikku. Oli mitu tüüpi maju. Savist 
majad, puidust majad ja kivist majad.  Majal  ei olnud korstnaid ja aknaid. 
Katus oli õlgedest.
Talupoja  majas  oli 1 tuba.
Carl­Patrick
14
Talupoegade usk

Eestis  usuti  loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal.

Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud  komme   visata  allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu 
külge värvilisi linte.

Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, 
küüntes. 

Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel  otstarbel .

Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat  maagiline  vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks 
komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi  sendusnimesid.

Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida 
nende heakskiitu. 

Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis 
olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise  paigad .

Esivanematele hiide toiduohvri  viimise  viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel 
surnuaiale toitu viia ja seal süüa.

Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
Ralf
15
Oletatavasti uskusid meie  esivanemad , et maailm tekkis hiigellinnu  munast  ning keerles ümber 
ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud  taevalaotus .

Üheks taeva­ ja äikesejumalaks võis olla Uku või  Ukko , keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või 
Taevataadiks vms.

Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit.

Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja  vastandiks ­paariliseks oli arvatavasti Maaema.

Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda 
liblika või  mardika  kujul või linnuna.

Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel  pimedal  ajal tulevad 
koduseid külastama.

Kujunes välja  rahvakalender , kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud 
suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. 

Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm,  libahunttuulispea , pisuhänd, näkk,  puuk
haiguste personifikatsioonid (hall, katk). 
Ralf
16
Lõpp
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldinfo
  • Elamud
  • Talupoegade söök
  • Slide 5
  • Tööde jagunemine
  • Talupoegade töö keskajal
  • Aastaajati jagunevad tööd:
  • Talupoegade suhe mõisnikuga Sunnimaisus ja pärisorjus
  • Mõisa kohustused
  • Mõis
  • Talupoegade riietus
  • Pildid
  • Slide 14
  • Talupoegade usk
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Talupoegade elu keskajal #1 Talupoegade elu keskajal #2 Talupoegade elu keskajal #3 Talupoegade elu keskajal #4 Talupoegade elu keskajal #5 Talupoegade elu keskajal #6 Talupoegade elu keskajal #7 Talupoegade elu keskajal #8 Talupoegade elu keskajal #9 Talupoegade elu keskajal #10 Talupoegade elu keskajal #11 Talupoegade elu keskajal #12 Talupoegade elu keskajal #13 Talupoegade elu keskajal #14 Talupoegade elu keskajal #15 Talupoegade elu keskajal #16 Talupoegade elu keskajal #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristofer Rennel Õppematerjali autor
Slideshow talupoegade elust keskajal, erinevatest valdkondadest.

Sarnased õppematerjalid

Muinasusund
1
docx

Muinasusund

Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed ­ targad ja nõiad ­ olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, ig

Ajalugu
Muinasusund
20
rtf

Muinasusund

Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes.

Ajalugu
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus
3
doc

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu v

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun