Talupoegade elu keskajalKoostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu , Karl Must( Schwarz ), Carl-Patrick Kirsipuu ÜldinfoKeskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks:
vaimulikud ,
feodaalid ja
talupojad
Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal
pidama Pärast 1343–1345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama
Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast
eraldi
Schwarz
2
Elamud Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi
PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost
Lõuna pool olid aga kivist või
savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest
Schwarz
3
Talupoegade söökTalupoja jaoks tähtsaim toit oli leib, mida valmistati nisust või
rukkist Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku
Sellele
lisandusid puder ja kört
Sügisel tapeti loomi ja söödi liha
Schwarz
4
ToidulaudToit oli lihtne. Talupoja kõige tähtsam toit oli rukkileib . Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Söödi ka ubasid ja herneid . Kartuleid ei olnud. Joodi kalja , õlut või hapupiima.Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi , aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast . CarlPatrick
5
Tööde jagunemine jüripäev, 23. aprill. Sellest päevast alates aeti välja
kariloomad ja algasid kevadised põllutööd.
jaanipäev, 24. juuni. See tähistas kevadiste tööde lõppu
ja heinaaja algust.
mihklipäev, 29. september. Saak pidi olema selleks
ajaks salves ja naised tubaste tegemiste juures.
jõulud mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood.
Kristofer
6
Talupoegade töö keskajalTalupoegadel tuli harida
mõisa põlde, mille saak
kuulus feodaalile
Click to edit Master text styles
Lisaks mõisatööle pidid nad
Second level
töötama ka oma enda põllul,
●
Third level
et tasuda loonusrenti.
●
Fourth level
●
Fifth level
Kristofer
7
Aastaajati jagunevad tööd:Kevadel:
Click to edit Master text styles
kündmine,külvamine
Second level
Suvel:
heinategu ●
Third level
Sügisel
●
: viljakoristus, saagi
Fourth level
●
Fifth level
korjamine Talvel: lõngaketramine,
kangaste
kudumine , metsast
palkide vedamine, puutööd.
Kristofer
8
Talupoegade suhe mõisnikugaSunnimaisus ja pärisorjusTalupojad olid mõisnike poolt oma maatüki külge kinni pantud.
Talupoeg ei tohtinud oma maatükilt minema minna.
Mõisnik võis talupoegi koos maaga müija.
Talupoega ei tohtinud kunagi oma maast eraldada.
Mikk
9
Mõisa kohustusedTalupojad pidid maksma feodaalile ja mõisnikule koormisi.
Talupojad pidid käima mõisa juures tööd tegemas ehk teotööd.
Talupojad pidid tegema
igat tööd, mida mõisnikud või feodaalid tahtsid.
Kui talupojad teotööd tegema ei tulnud või keeldusid millegi tegemisest said nad
karistada Mikk
10
MõisClick to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kristofer
Talupoegade riietusTalupoegade riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest
kangast rõivad.
Mehed kandsid
linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse.
Naised kandsid villast tuunikat või hõlmikseelikut.
Jalas olid neil isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu.
Kristo
12
PildidClick to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kristo
13
Elukoht ja toitumineKülad olid väikesed, kus majad olid lähestikku. Oli mitu tüüpi maju. Savist majad, puidust majad ja kivist majad. Majal ei olnud korstnaid ja aknaid. Katus oli õlgedest.Talupoja
majas oli 1 tuba.
CarlPatrick
14
Talupoegade usk•
Eestis
usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal.
•
Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud
komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu
külge värvilisi linte.
•
Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes,
küüntes.
•
Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel
otstarbel .
•
Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat
maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks
komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid.
•
Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida
nende heakskiitu.
•
Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis
olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise
paigad .
•
Esivanematele hiide toiduohvri
viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel
surnuaiale toitu viia ja seal süüa.
•
Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
Ralf
15
Oletatavasti uskusid meie
esivanemad , et maailm tekkis hiigellinnu
munast ning keerles ümber
ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud
taevalaotus .
•
Üheks taeva ja äikesejumalaks võis olla Uku või
Ukko , keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või
Taevataadiks vms.
•
Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit.
•
Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja
vastandiks paariliseks oli arvatavasti Maaema.
•
Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda
liblika või
mardika kujul või linnuna.
•
Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel
pimedal ajal tulevad
koduseid külastama.
•
Kujunes välja
rahvakalender , kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud
suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg.
•
Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm,
libahunt ,
tuulispea , pisuhänd, näkk,
puuk ,
haiguste personifikatsioonid (hall, katk).
Ralf
16
LõppAitäh kuulamast!Document Outline
- Slide 1
- Üldinfo
- Elamud
- Talupoegade söök
- Slide 5
- Tööde jagunemine
- Talupoegade töö keskajal
- Aastaajati jagunevad tööd:
- Talupoegade suhe mõisnikuga
Sunnimaisus ja pärisorjus
- Mõisa kohustused
- Mõis
- Talupoegade riietus
- Pildid
- Slide 14
- Talupoegade usk
- Slide 16
- Slide 17
Kõik kommentaarid