HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV (0)

HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV
TÖÖLEHT NR 1
Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi.
Hingedeaeg algab mihklipäeval 29. septembril ja lõpeb hingedepäeval 2. novembril. Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles enne jõule toomapäeval.
Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine . Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused ) vabalt hingata – lõõtsutasid ning olid üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist. Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks. Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi.
Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. Kodusid külastavaid hingesid võeti vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi kausiga tarepealsele või mujale (rehe alla, sauna, aita). Eriti oluliseks roaks oli puder , mis kindlasti ei tohtinud muude toitude seast puududa. Usuti , et hinged võivad
süüa – juua ning neil on vaja saunas käia nagu inimestel ikka.
Suur oli rõõm, kui hingedele viidud toit oli vähenenud , sest see oli märk, et hinged on annid vastu võtnud ja võis loota ka nendepoolset heldust ja armu. Neilt oodati nähtamatut abi ja tuge. Hingedelt paluti, et nad ka edaspidi põldu ja karja kaitseksid ning hoiaksid. Puutumata toit aga valmistas pererahvale tuska , sest siis tuli karta hingede pahameelt – midagi polnud esivanematele meelepärane olnud – see võis tähendada õnnetust.
Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt , välditi mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega.
Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega – jaguaeg . Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi.
Hingedepäev, 2. november, on katoliku kiriku poolt 998. aastal surnute mälestamiseks kehtestatud püha. Rahvakalendris nimetati hingedepäevaks lihtsalt seda päeva, mil hingedele toitu viidi. Kirikukalendri mõjul hakkas nimetus siiski pikkamööda kinnistuma täpsele kuupäevale.
Eestis algatas traditsiooni tähistada hingedepäeva Eesti Muinsuskaitse Selts
1980. aastate lõpul. Suhteliselt nooruke traditsioon on püsima jäänud ja järjest enam võib linnas sel õhtul akendel küünlaid põlemas näha. Surnuaiad nii maal kui linnas aga on valged seal põlevatest tulukestest.
Kasutatud kirjandus:
„Rahvakalendri tähtpäevi” – Mall Hiiemäe
„Pühad ja kombed” – Piret Õunapuu
„Eesti rahvakombeid läbi aastaringi” – Õie Haavik
HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV
TÖÖLEHT NR 2
Harjutus 1 – Tõmba õigele vastusele ring ümber.
1. Hinged liiguvad tavaliselt
a) üksikult
b) hulgakesi koos
2. Hingedeajal on Eestimaa ilm olnud läbi aegade
a) päiksepaisteline ja soe
b) uduvihmane ja tuuline
c) külm ja lumine
3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa
a) sõir ehk kohupiimajuust
b) hapukapsasupp
c) puder
4. Hingede poolt puutumata jäetud toit valmistas pererahvale
a) rõõmu
b) tuska
5. Ketramine ja õmblemine hingedeajal oli
a) keelatud
b) lubatud
6. Mõistatamisega tegelesid hingedeajal
a) vanemad inimesed
b) nooremad inimesed
7. Päikesepaiste ning härmatis tähendasid
a) head viljasaaki ja ilusat heinaaega
b) halba viljasaaki ja vihmast heinaaega
8. Põhja-Eestis nimetati hingedeaega ka
a) jaguaeg
b) jagamiseaeg
c) jaaguaeg
9. Eestis algatas traditsiooni tähistada hingedepäeva
a) Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Selts
b) Eesti Muinsuskaitse Selts
c) Eesti Pühade ja Kommete Selts
Harjutus 2 - Kirjuta, kuidas tähistatakse sinu kodus hingedepäeva.
................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Harjutus 3 – Joonista hingedepäevast üks pilt.
HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV
LISALEHT ÕPETAJALE
Töölehtede kasutamiseks on mitu võimalust:
1) Õpetaja loeb klassi ees aeglaselt õpilastele töölehel nr 1 oleva jutukese kaks korda ette.
Esimesel lugemisel õpilased vastavad töölehel nr 2 olevatele küsimustele.
Teisel lugemisel kontrollivad õpilased oma vastused üle.
Peale seda on õpilastel tunni lõpuni aega iseseisvalt täita ära ka harjutused 2 ja 3.
2) Õpetaja jagab õpilastele kätte töölehe nr 1 ja annab selle läbi lugemiseks
15 minutit aega.
Õpetaja korjab töölehed nr 1 kokku ja jagab õpilastele kätte töölehed nr 2.
Õpilastel on töölehtede täitmiseks aega kuni tunni lõpuni.
3) Töölehed nr 1 ja nr 2 võib anda õpilastele kodus täitmiseks.
4) Töölehe nr 2 võib anda õpilastele kodus täitmiseks. Õiged vastused tuleb leida ilma töölehel nr 1 asuva abistava tekstita.