HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära
Hemolüüs Mis see on? Hemolüüs ehk hemolüütiline aneemia on haigus kus on punaliblede lagunemine suurem, kui nende tootmine luuüdis Tagajärjeks on kehvveresus Tekke põhjused : Haiguste tagajärjel(näiteks malaaria ja veremürgitus) Infektsioon, teatud ravimid, pärilikud seisundid, ainevahetushäired Sümptomid : Kiire väsimine,nõrkus,peavalu,koormusel tekib hingeldamine ja pulsi kiirenemine Naha ja silmavalgete kollakaks muutumine Esineb põrna suurenemist ja uriin võib olla tume Kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda Diagnoosimine : Haigust diagnoositakse vereanalüüsiga ja uriiniprooviga Tehakse ka spetsiifilisi uuringuid ning analüüse hemolüüsi põhjuse selgitamiseks Ravi : Sõltub hemolüütilise aneemia põhjusest Haigele tehakse vereülekanne või eemaltatakse põrn Ennetamine: Haiguse enneta...
Sünnituse ajal aga kui tegemist traumaga, veresooned katki, kui sünnituse kägius läheb lapse verd emasse, siis ema organism sensibiliseerub(muutum tundlikuks) reesusantigeeni suhtes. Teise raseduse ajal -ema vereringest satuvad antikehad loote vereringesse- reesuskonflikt! Tavaliselt antikehade sisaldus suureneb raseduse käigus. Kui antikehade sisaldus on kõrge, tekib loote vereringes hemolüüs ja loote verevarustus raseduse ajal kannatab, võib lõppeda raseduse katkestamisega, kahjustunud lootega........... küll aga pärast sündi jääb laps üksi, hemolüüs laguneb. See konflikt avaldub esimestel päevadel vastsündinu kollasus põhjustatud hemolüüsi käigus punaliblede lagunemisel verre vabanenud kollast värvi pigmendist-bilirubiinist. Kollasus ei ole vastsündinul alati põhjustatud reesuskonfliktist.
Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs);
Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. q Rästikumürk sisaldab mitmeid ensüüme. MÜRK Kliiniliselt olulisim on hemorragiin, mis põhjustab kapillaaride endoteeli rakkude lüüsumist ja hemorraagilist turset q Mürgi toimel tekib hemolüüs ja hüübimishäired q Mürk kui võõrvalk võib tekitada anafülaktilise reaktsiooni, mis väljendub kiiresti areneva soki, bronhospasmi või kõritursena Lokaalsed sümptomid Kliinilised sümptomid On põhjustatud kapillaaride endoteeli kahjustusest, võivad kesta 23 ööpäeva. Valu; Turse; Verevalumid; Regionaalsete lümfisõlmede suurenemine. Kliinilised sümptomid Süsteemsed sümptomid Varane anafülaktiline reaktsioon hüpotensioon, sünkoop,
Lümfotsiidid kuuluvad akranolütsiidi hulka: plasma ei sisalda terakesi, tuum suur ja ümaramat laadi Laboratoorne määramine võimaldab saada korralikku informatsiooni erinevate haiguste kohta Leukotsütaarne valem näitab erinevate valgeliblede koostis protsentides Eosinofiilsete sialdus suureneb allergiliste põletike korral Hüptsüüdid ja monotsüüdid võimaldavad something-something Leukoos vormelementide sisaldus tohutult suur Lümnfogranulunatoos Hemolüüs ja selle põhjused Hemolüüs olukord, kus elektrotsüütide kestad purunevad ja hemoglobiin väljub vereplasmasse. Kui muidu on veri punane ja hägune, siis hemolüüsunud veri on läbipaistev. Põhjused: 1) osmootne hemolüüs tekib hüpotoonilises keskkonnas (nt vett organismis liiga palju) kui kaseklaasis lisatakse verele vett (vesi tungib punalibledesse ja kestad purunevad). 2) keemiline hemolüüs rakumembraani lahustumine keemiliste ainete mõjul ogaanilised
· Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi käigus plasma lahustuv fibrinogeen konventeeritakse lahustamatuks fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri · Ei ole soovitatav transportida. · Hemolüüs. · Glükoosi ei saa määrata · Jätkub vererakkude metabolism. EDTA veri · Rakkude arvu määramine · Veregruppide testimine. · Vereäiged · Vererakkude differenseerimine · Vereparasiidid !!! 1 ml seerumist saab testida umbes 30 parameetrit. Hemolüüs · Muudab - PCV RBC MCHC ALKP AST K Ca P Fe Chol Lipeemia · Muudab - TP Ca P Bil Gly Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks
Haematospirillum (lad.k) väike spiraal verest jordaniae (lad.k) Jean Jordani auks Mis, kus, millal? Meeste vereproovid Patsiendid vanuses 39-78 Sümptomid: peavalu, palavik, külmavärinad, kõhulahtisus, jalgade paistetus Baktereemia (1), septikeemia (3) Iseloomustus Gram-negatiivne Väike, peenike Liikuv, viburid bipolaarselt Raku pikkus 1.6 µM, laius 0.1-0.25 µM Aroobne Optimaalne kasv 35°C Ubikinoon-Q10 GC järjestusi 49.9% -hemolüüs ... Omadus Tulemus H2S tootmine + Indooltest - Uurea kasutamine - Nitraadi lagundamine - Oksüdaastest + Katalaasitest + Süsivesikute metabolism - Leutsiini arülamidaas + Antibiootikumid Tundlik: Ampitsilliin Polümüksiin B Tetratsükliin Tundetu: Vankomütsiin Penitsilliin G
Tooge näiteid hematokriti füsioloogilisest normist (inimene ja vähemalt üks koduloom) Hematokrit vererakkude (peamiselt erütrotsüütide) osakaal veres pärast täielikku tsentifuugimist. Stabiliseeritud veri tsentrifuugitakse kapillaaris püsiva rakumahuni. Mõõdetakse punaliblede samba protsent kogumahust. Meeste norm: 44-46% erütrotsüüte, enamasti 30-45%, inimesel kõrgemad, loomadel madalamad. 4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet võimalikest hemolüüsi põhjustest in vivo. Hemolüüs erütrotsüütide paisumise tagajärjel liblede lõhkemine, mille tulemusena väljub hemoglobiin vereplasmasse. Erütrotsüütide mehhaaniline vigastamine, alkohol, vale veregrupi ülekanne, bioloogilise päritoluga mürkidega kokkupuutudes. 5. Selgitage mõisteid leukotsütoos, leukopeenia ja leukoos. Kas need
Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk
spaA proteiin on põhiline antigeen, mida kasutatakse vakstiini arendamisel – võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet. 2. Sigade punataudi laboratoorne diagoos Sigadel esinevad teemantkujulised punetavad nahakahjustused, oluline haigustunnus. Uuritakse verd, maksa, põrna, südameklappe, sünoviaalkudesid. Kasutatakse veriagarit ja MacConkey agarit, inokuleeritakse proovidega ja aeroobses keskkonnas inkubeeritakse. Koloonia morfoloogia – väga väike, 48h jooksul alfa-hemolüüs, ei kasva MacConkey agaril, katalaastest on negatiivne, ei liigu. Kõige kiirem on PCR põhine uuring. Raviks penitsiliinid ja tetratsükliinid. 3. L.monocytogenese haigused Lammas, veis, kits – entsefaliit (närvivorm), abort, mastiit. Koer, kass, hobune – entsefaliit, abort Lind – septiseemia Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni
transpordi funktsioone plasmas. Nt moodustavad nad komplekse hormoonidega ja vitamiinidega. Globuliinid osalevad organismi kaitsefunktsioonides. Anti-kehad, mis osalevad immuunkaitses, on ka globuliinid ja organism sünteesib neid valge vere rakkudes, harknäärmes, luuüdis. Globuliini hulka kuuluvad vere hüübimises osalevad valgud nagu nt. protrombiintrombiinfibrinogeenfibriin. 3. Vereplasma osmootne rõhk ja selle tähtsus organismi talitluses. Iso-, hüpo- ja hüpertoonilised lahused. Hemolüüs ja selle põhjused. Vere osmootne rõhk on 7,3 atmosfääri ehk 745 kPa. Vere osmootne rõhk - kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud. Vere onkootne rõhk - kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas. o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest
Plod dvigaetsja na 18-20 Zasisaet li ajukoor ot mehan.povrezenija Est li v kostjah voda JAH Süpaatiline NS -4to slu4aeca s serdcem,seede,s zra4kom süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad-10-20%. 4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK
Veregrupid ja nende · erütrotsüüdid märgistatakse voolamisomadusi võrreldes veega. kaotusega (nt higistamisel). toodavad antigeenist stimuleeritud praktiline tähtsus. kroomi või fosfori radioaktiivse Vereplasma viskoossus moodustab 16. Hemolüüs (mõiste, põhjused). lümfotsüüdid. · Valminud 33. ABO-süsteem ja isotoobi lahuses, viiakse tagasi 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse Hemolüüs· Punaliblede leukotsüütide varu säilitatakse veregruppide määramine organismi ja määratakse nende määrab valgusisaldus ( 60-80g/l)
21.Millest koosneb veri? koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest 22.Võrdle vererakke(tabel lk.41) 23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24.Nimeta vererühmad. 0, A, B, AB 25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Kui vereülekande tulemusel satuvad kokku erineva vererühma vered, siis toimub punaliblede kokkukleepumine ja võib aset leida hemolüüs, mistõttu seiskub hapniku transport ja veresoontes võivad tekkida ohtlikud trombid. Seetõttu tuleb vereülekandel teada doonori ja vastuvõtja veregruppe. 26.Milliseid ülesandeid täidab veri? Sama mis ül. 2 27.Mis moodustavad immuunsüsteemi? Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 28
leukotsütoosi, väärtusega 15 25 x 109/ l. Harvem kohtab leukotsütoosi suuri (40 ja enam x 109 / l), veelgi vähem ülisuuri väärtusi. Sagedamini täheldatakse neutrofiilset, harvem lümfotsütaarset leukotsütoosi. Leukotsütoosi põhjused: · äge infektsioon, põletik, sidekoehaigus; · verehaigused (leukeemia), muud pahaloomulised kasvajad; · koekahjustus (hüpoksia, põletus, operatsioon jt); · kooma, ureemia, tokseemia, eklampsia; · äge verejooks, äge hemolüüs; · vastsündinud, lapsed, eakad, rasedus; · füsiliine koormus, stress, valu; · kõrge või madal keskkonnatemperatuur, päikesekiirgus; · suitsetamine. Valgeliblede haigused on nt leukeemia ja müeloom. Neid tuntakse ka verevähi nime all. Mõlema peatamiseks kasutatakse keemiaravi. Noorematel tehakse ka luuüdi siirdamist. Leukeemiad on vereloomesüsteemi kasvajad, mida iseloomustab leukotsüütide
[7]. Eklampsia ehk raseda kramptõbi Eklampsia on seisund, mis on eluohtlik nii emale kui lapsele, sest sellega kaasnevad krambihood ja naine võib langeda koomasse [7]. See vajab kiiret meditsiinilist sekkumist, emale antakse hapniku ja ravimeid, et edaspidiseid krambihooge ära hoida. Tavaliselt on vajalik kiire sünnitus, et saaks ema korralikult ravid [9, lk 254]. HELLP sündroom HELLP-sündroom on üks raske pre-eklampsia ilmingutest, mida iseloomustab hemolüüs, maksaensüümide suurenenud aktiivsus ja väike vereliistakute arv patsiendi veres. Enamikul haigetest esineb ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, hüpertensioon, proteinuuria. Varajane diagnoos on eriti oluline, kuna HELLP-sündroomi puhul on ema- ja lootepoolsete raskete tüsistuste risk suurenenud [3]. HELLP sündroom esineb koos pre-eklampsiaga, aga kuna selle 5
Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad. 2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas, need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta punaliblede lagunemine loote veres, sõltub sellest, kui palju on antikehi ema veres. Loode võib surra, või laps sünnib ajudefektiga. Samas ei pruugi loode üldse kahjustada saada. Küll aga võib vastsündinul tekkida hemolüüs. Punaliblede purunemisel väljub pliirubiin, mis värvib naha ja limaskestad kollaseks(vastsündinu ikterus). Vastsündinule tehakse vereülekanne, selle tegematajätmisel võib vastsündinu hukkuda. 1958 aastal tehti Tartus esimene taoline vereülekanne. Veregruppide määramine Grupiseerum-vereplasma, millest on eraldatud valk fibrilogeen. 2 seerumit minimaalset: 1) A veregrupi seerum 2) B veregrupi seerum(seal on anti A aglutiniinid). -Kumbagi seerumit tilgutatakse klaasile
keskkonnaga, hakkab pihta osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine madalama osmootse rõhuga keskkonnast kõrgema suunas. Punalibles on kõrgem osm rõhk, aga kui vereplasmasse sattus vett, siis hakkab vesi minema punatotsüütide sisse. Liikumine toimub seni kuni osmootsed rõhud võrdsustuvad. Hüpotoonilises keskkonnas punalibled purunevad ja seda nähtust, kus punalibled purunevad ja punalibles sisalduv hemoglobiin läheb vereplasmasse, nim hemolüüsiks. Tekib eluohtlik seisund. Hemolüüs on üldse ohtlik nähtus. Hemolüüsil võib ka teisi põhjuseid olla. c) hüpertooniline lahus – osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasmas. Hüpertoonilise lahuse süstimisel verre hakkab vedelik punalibledets minema välja, vereplasmasse. Punalibled kortsuvad, kõmbuvad kokku. Võidakse kasutada turse kiireks maha võtmiseks. Nt ajuturse korral. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid Regulatsioon toimub regulatoorsete süsteemida kaudu. Nendeks
selgitamiseks. Eriti tôhus on see meetod liikidel, kellel on avastatud palju veregrupisüsteeme, kus on palju erinevaid alleele. See võimaldab kindlaks teha iga looma jaoks ainult temale omane veretüüp. Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Antigeen vallandab antikeha tekke võõrasse organismi sattumisel. Veregruppe saab määrata 2 testiga – hemolüüs ja aglutinatsioon Hemolüüsitest - kasutatakse seroloogilisi plaate veregruppide määramiseks. Kui täpp on augu põhjas – hemolüüsi ei toimunud ja antigeen puudub. Kui täppi pole, on toimunud hemolüüs (antigeen olemas). Veised, hobused. Verest erütrotsüüdid kätte. Kasutatakse lisaks komplementi. Aglutinatsioonitest - määratakse veregruppe. Segatakse kokku veri ja antikehadega reagent. Kui tilgas kleepuvad verelibled kokku, siis esineb teatud antigeen selle antikeha vastu.
tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus. Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 12 LISA joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 13
Viimasel ajal toonitatakse E-vitamiini puhul ka tema antioksüdatiivseid omadusi: näiteks küllastumata rasvhapped moodustavad kergesti peroksiidühendid, mille aga E-vitamiini derivaat on võimeline kiiresti kahjutustama, enne kui see saab ohtlikuks teistele ainevahetuses osalevatele ühenditele. Lisaks on E- vitamiinil ka membraanikaitse funktsioon: näiteks erütrotsüütide puhul avaldub see hemolüüsi ärahoidmises. E-vitamiini puudusel ei pea rakumembraan hemoglobiini kinni, tekib hemolüüs. Tokoferool kaitseb ka mitokondrite sisemembraane. E vitamiini täpne päevane tarve täiskasvanul on 10 mg. H vitamiin ehk "nahavitamiin". Vitamiin H on vajalik naha normaalseks talitluseks, samuti organismi ainevahetuses rasvade ja teatud valkainete kasutamisel. Vitamiin H puudus tekitab teatud haiguslikke muutusi nahas ja mõnesuguseid ainevahetusehäireid. Kuna H vitamiin salvestub maksas ja neerudes, on viimased eriti rikkad H vitamiini poolest
langenud Emane kaksik – kujuneb friimartin, suguorganid erineva raskusastmega alaarnenud. Munasarjad koosnevad munasarja ja testise koest (ova-testis). Munasarjade asemel võivad olla väikesed testised. Kliitor on suurenenud, välised suguorganid normaalse välimusega. Emakas võib puududa või olla alaarenenud. Diagnoositakse välise vaatlusega (tupp normaalsest u 2x lühem). Karüotüübi kindlakstegemine (vähemalt ühe Y-kr esinemine). Osaline erütrotsüütide hemolüüs veregrupitestis (erütrotsütaalne mosaiiksus), DNA analüüs, H-Y antigeen, hormoontestid. Varakult saab diagnoosida 3-6 nädala vanuses (lühike tupp ja emakaava puudub). Friimartismi esineb ka üksikult sündinud vasikate seas (kaksik enne sündi hukkunud). 36. Geenide interkromosoomse rekombinatsiooni ehk Mendelismi olemus sugulisel sigimisel (põhimõisted - geen, geno- ja fenotüüp, alleelsus, lookus, homo- ja heterosügootsus, retsessiivsus ja dominantsus)
Osmoos Lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse vôi suurema kontsaga lahussesse läbi poolläbilaksva membraani. Osmootne rôhk rôhk, mida peab avaldama, et osmoosi ei toimuks (vasturôhk) e. lahusele avaldatav lisarôhk, mis peatab osmoosi. 1) 1 = 2 isotooniline. 2) 1 > 2 hüpotooniline. 3) 1 < 2 hüpertooniline. van't Hoffi seadus [ = cRT] [V = nRT]; c lahuse molaarsus. Môisted: tsütolüüs rôhkude erinevuste tôttu rakuseina purunemine; hemolüüs vere tsütolüüs (vereplasma konts. liiga väike). V Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused. Elektrilüüdid ained, mis jagunevad vesilahustes ioonideks. Tugevad jagunevad täielikult. (H2 H+ + Cl-). Isotooniline tegur e. parandamistegur (vôtab arvesse aine lagunemist ioonideks) [i = kôigi osakeste arv (moolides) / molekulide arv (moolides)]. Dissotsiatsioonimäär [ = Ndiss / N]; [Ndiss = N]; N ioone kokku. Seega, [i = 1 + ( 1)] [ = (i 1) / ( 1)]
0,5-3% kondiüdi, mis on Ca, P ja Fe rikas ja sisaldab PUFA Oksüdeerub kiiresti Suurem bakteriaalse saastatuse tõenäosus Veri toiduainena Valguallikas, 22 % valku Fe, vit. A, fosfolipiidid Puudused: kiire roiskumine Autolüüs piimhape pH langus proteaaside aktiveerumine valkude lagunemine. Mikroorganismide ensüümide toimel valgud lagunevad ja aminohapped dekarboksüüluvad indool, skatool, merkaptaanid hemolüüs tekib methemoglobiin, HbOH · Liha valkude omastatavus, liha valmimine, veesidumisvõime · C ja F o ümberarvutus KILE · Kiire pruunistamine Paljude liharoogade valmistusõpetus algab soovitusega lihatükk või -tükid kõigepealt pannil kiiresti pruunistada ja alles siis asuda järgmiste etappide juurde. Pruunistamise mõte. Väga paljud autorid kinnitavad senini, et pruunistamisel liha poorid sulguvad ning lihamahl püsib kuulekalt liha sees
väikesed polaarsed molekulid (etanool, kusiaine) (suure laenguga molekulidele on lipiidikihid praktiliselt läbimatud) 14 15 Hüpo-, iso- ja hüpertooniline lahus Hüpotooniline Kui väljaspool erütrotsüüti oleva lahuse konsentratsioon on väiksem kui 0.9% NaCl lahus, siis vesi tungib erütrotsüüti ja ta puruneb. Hemoglobiin satub plasmasse. Kolloidosmootne hemolüüs. 15 16 Hüpertooniline Kui väljaspool erütrotsüüti asuva lahuse konsentratsioon on kõrgem kui 0.9% NaCl, siis erütrotsüüdi sees olev konsentraatisoon, siis vesi väljub erütrotsüüdist ja tema kuju muutub oksaõuna-kujuliseks. Fagotsütoos Molekul siseneb rakku, ümbritsetakse ta membraaniga, allub sisestatud aine muutustele rakus. Õgib ja hävitab Pinotsütoos ainete siirdamine
toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil, biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel. ravi ja profülaktika. <10% stafülokokkidest penitsilliin-tundlikud (β-laktamaasi tootmine, plasmiididega). MRSA: Oksatsilliinile Eestis resistentsus 0,2% (uued PBP). MRSA on resistentsed β-laktaamidele, β-
Kogusime vere ja torkekohale asetasime steriilse vati. 1. töö: hemolüüsi uurimine - Punaliblede osmootse resistentsuse määramine Kui 2 erineva konsentratsiooniga lahuse vahel on poolläbilaskev membraan, mis on lahustile läbitav ja lahustunud ainele läbimatu, siis lahusti liigub läbi membraani lahusesse. Lahuses on lahustunud aine konsentratsioon kõrgem, kuni osmootsed rõhud mõlemas vedelikuruumis võrdsustuvad: difusioon läbi poolläbilaskva membraani on osmoos. hemolüüs: erütrotsüütide purunemine, mille käigus vabaneb hemoblobiin. 1. Valmistasime kuute katseklaasi meile ette antud lahused, etteantud järjekorras. 2. igasse katseklaasi lisasime paar tilka verd 3. Segasime katseklaase ja kahte 0,9% NaCl lahusega katseklaasi lisasime 5ml etanooli ja teise 2ml eetrit. 4. segasime kõiki katseklaase õrnalt 5. määrasime hemolüüsi toimumise vastavalt lahuse hägususele. Hemolüüsumata veri oli hägune, hemolüüsunud aga läbipaistev.
nimetamiseks. Uus perekond Murraya pidi sisaldama liiki M. grayi ja selle alamliiki murrayi. Kuid hiljutisemad uuringud M. grayi ja alamliik murrayi genoomilise seotuse kohta viivad järelduseni, et mainitud organismid kuuluvad ühe ja sama liigi koosseisu, milleks on L. grayi. Perekond Listeria liikmeid eristatakse üksteisest järgmiste biokeemiliste omaduste alusel: nitraatide ja nitritite reduktsioon, -hemolüüs, mannitoolist happe tootmine, L-rhamnoos, D- ksüloos ja CAMP-testid. L. monocytogenes ja L. innocua on oma-vahel väga lähedased, sest nende 16S rRNA erineb ainult kahe aluspaari poolest 1281-st.
Vereplasmaga on isotooniline 0,85% NaCl lahus (füsioloogiline lahus) ja ka 4,5…5% glükoosilahus. Kui organismi süstida (veeni) hüpertoonilist lahust (π kõrgem kui vereplasmal), algab veemolekulide difusioon erütrotsüütidest (läbi rakumembraani) vereplasmasse. Seda nimetatakse plasmolüüs. Kui süstida hüpotoonilist lahust (π väiksem kui vereplasmal), algab veemolekulide difusioon vereplasmast erütrotsüütidesse, need paisuvad kuni lõhkevad. Seda nimetatakse hemolüüs. Hemolüüs toimub, kui π≈4; plasmolüüs toimub, kui π<3,6 atm. 5. elektrolüütide lahused: Üldised seisukohad: Soolade, hapete, aluste lahustes mõõdeti ∆T ja π. Saadud eksperimentaalsed väärtused olid palju suuremad kui ülaltoodud valemite põhjal võis eeldada. See on tingitud sellest, et elektrolüütide lahustumisel suureneb lahustunud aine osakeste arv dissotsiatsiooni tagajärjel. Seda saab näidata
valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne. reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Veregrupid. Vereülekannete puhul on oluline eri inimeste vere sobivus: mittesobiva vere ülekandel tekib aglutinatsioon – erütrotsüütide kokkukleepumine, ja hemolüüs – erütrotsüütide lagunemine. Vere gruppideks jagamise aluseks on erütrotsüütide pinnal asuvate erinevate molekulide – antigeenide (aglutinogeenide) ja plasmas leiduvate antikehade (aglutiniinide) esinemine ja vahekord. Teaduslikes uuringuis arvestatakse kokku ca 40 eri veregrupiga, igapäevases kliinilises praktikas on piisav, kui määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku.
2.7.3. Erütrotsüütide eluiga ja lagundamine. Inimesel, koeral 120 päeva, hobusel 150, seal 60, hiirel 20. Vereülekandel saadud erütrotsüütide eluiga on lühem. Vanad erütrotsüüdid purunevad kergest. Hb lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes, punases luuüdis jt kudedes makrofaagide poolt. Hb raud kasutatakse ära uute erütorotsüütide sünteesiks. Heem muudetakse bilirubiiniks, mis transporditakse verega maksa ja sekreteeritakse sapi koosseisus. 2.7.4. Hemolüüs. Hemolüüs on punaliblede purunemine. Põhjused: külmumine ja sulamine, kõrge temperatuur, pindaktiivsed ained, lahustid (alkohol, eeter, kloroform, atsetoon), mehhaanilised vigastused, vale veregrupi vere ülekanne, mürkained, parasiidid, tugevalt hüpotoonne lahus. 2.7.5. Hemoglobiin. 2.7.5.1. Hemoglobiini struktuur ja ülesanded, ühendid hapniku, süsihappegaasi ja süsinikmonooksiidiga.
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
säärte blokaadi pilt K+ > 8 10 mmol/l südame seiskumine süstolis üle kodade virvenduse Põhjused: 1. kiire K+ lahuste manustamine 2. K+ renaalse ekskretsiooni vähenemine äge neerupuudulikkus diureesi vähenemisega distaalsetes tuubulites väheneb uriinivool, K+ sekretsioon väheneb. 3. K+ ümberpaiknemine rakuvälisesse ruumi metaboolne atsidoos. NB! Pseudohüperkaleemia - vereproovis hemolüüs Leukeemia- Leukeemia (varem kasutati mõistet leukoos) kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eellaste rohkus, tõrjub kõrvale teiste vererakkude tekke, kaasnev on mh. aneemia, trombotsütopeenia ning küpsete leukotsüütide puudulikkusest tingitud infektsioonid. Leukeemia puhul toimub kontrollimatu (vähitaoline) leukotsüütide medullaarne ja enamasti ka ekstramedullaarne vohamine. Enamik neist suurel hulgal produtseeritud rakkudest on lõplikult
polüsahhariidid (PS), nendest väljapoole jäävad A grupi streptokokile iseloomulikud M-proteiinid (M), T- ja R-proteiinid (T ja R). Valgud ulatuvad läbi hüaluroonhappelise kihnu fibrillidena streptokokkide pinnale. Lisaks paiknevad PG-l veel teihhoiinhape (TH) ja lipoteihhoiinhape (LTH). Kultiveerimine § Mikroaerofiilne, kasvab pa-remini 5-10% CO2 kesk-konnas. § Nõudlikud söötme suhtes (veri, kasvufaktorid). Pesad meenutvad nööpnõelapäid. § b-hemolüüs veriagaril kasvades § Katalaas-negatiivsed, aitab eristada stafülokokkidest. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel. § Tselluliit äge, kiiresti leviv naha ja nahaalause koe põletik. § Nekrotiseeriv fastsiit streptokokiline gangreen, "lihasööja" streptokokk. Kiiresti kulgev pehmete kudede
Kaasasündinud haigused diagnoositakse lapseeas (sapijuhade atreesiad, sapijuha tsüstid) Sapikivitõbi Sapipõiepõletik Sapiteede kasvajad Sapikivitõbi (1) Esinemus: 10-15% elanikonnast, vanemae eas sagedamini, m/n 1:2...1:3 Kivide koostis: bilirubiinkivid 20% ja kolesteriinkivid (+kaltsium) 80% Etioloogia ja soodustavad faktorid: pärilikkus, toitumine, adipoossus, sapipõiepõletik, osaliselt teadmata Patogenees bilirubiinkivide korral: krooniline hemolüüs ja maksatsirroos soodustavad hemoglobiini transformeerumist bilirubiiniks Patogenees kolesteriinkivide korral: sapi üleküllastumine kolesteriiniga, millele eelneb Ca++ sadestumine (põletikust?) ja kivi tuuma moodustumine ning järgneb sapipõie kokkutõmmete ja mittetäielik tühjenemine Sapikivide moodustumine Sapikivitõbi (2) Kliinik:- kaebusteta (sapikivide kandjad) - 70% - kaebustega - 30% (sapikoolikud, oksendamine, ebamäärane ülakõhuvalu, osade
i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne Need 3 alleeli annavad kombineerudes: 6 genotüüpi ii ; IAIA ; IAi ; IBIB ; IBi ; IAIB 4 fenotüüpi - A, B, AB ja 0. Kui inimesel on A, B või 0 veregrupp, siis on tal on vereplasmas ka antikehad (aglutiinid), mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole (st teiste veregruppide antigeene). Vale veregrupi ülekandel hävitavad need antikehad ülekantava vere punaliblesid (hemolüüs). Kui inimesel on AB- veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki AB veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. 50. Suguliiteline pärandumine. X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid. X ja Y kromosoomid ei ole homoloogilised, sest nendes on erinevad geenid. Siiski on nendes ka geene, mis määravad mingit 16
mulle ei eraldu. KASV VERIAGARIL JA NOVOBOTSIINTUNDLIKKUS. Stafülokokkide pesad veriagaril on tavaliselt ümarad, kuplikujulised, 1-2 mm läbimõõduga, valkjad, hallikad või kollakad. Hinnatakse mikroobi poolt põhjustatavat hemolüüsi ning tundlikkust novobiotsiinile S. saprophyticus’e eristamiseks teistest koagulaasnegatiivsetest stafülokokkidest. Test S. aureus S. epidermidis S.saprophyticus Hemolüüs Tavaliselt ß Tavaliselt puudub Tavaliselt puudub Pigment Sageli kreemikas-kollakas Tavaliselt valge Tavaliselt valge Novobiotsiin Tundlik (>16 mm) Tundlik (> 16 mm) Resistentne (<16 mm) KASV SOOLA- MANNIITAGARIL. Võimaldab safülokokkide selektiivset isoleerimist, kuna enamus teisi mikroobe ei ole suutelised kasvama kõrge soola kontsentratsiooni (7,5%) juures. Koagulaaspositiivsed
1. piimasuhkru talumatus · täiskasvanutel pole laktaas enam aktiivne, ja need inimesed piima juua ei saa. · Piimasuhkrut taluvad ajaloolised karjapidajad rahvad. · Piimasuhkru taluvus on Dominantne mutatsioon. · Eestimaal suudab piimasuhkrut lagundada 85% täiskasvanutest. · Üldse ei suuda lagundada piimasuhkrut eskimod, aborigeenid, paapuad, indiaanlased ja paljud aafrika hõimud. 2. FAVISM ei tohi süüa ube. Muidu tekib hemolüüs. Haigus levib vahemeremaades. Keemilised ökogeneetilised tegurid : 1. tubakasuits · tubakasuitsus on u. 3000 keemilist ühendit, millest paljud on kantserogeensed. · Kõik kirglikud suitsetajad ei sure kopsuvähki. · Vähi teke sõltub kopsukoes leiduvast ensüümist arüülhüdroksülaasist. 15 · Kui ensüüm on aktiivne, on ohtlik puutuda kokku tubakasuitsuga.
Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad
c) Rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma ja inklusioonide → Organellid d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 15.Lõpeta järgmine lause. Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule
rakumahla suhtes hüpertooniline lahus. Vee liikumise rakumahlast hüpertoonilisse lahusesse tõmbub rakk kokku ja seejärel eraldub protoplasma rakuseinast (plasmolüüs). Vastassuunaline vee üleminek väljast raku sisemusse leiab aset hüpotooniliste lahuste korral, mille osmootne rõhk on väiksem rakuvedelike osmootsest rõhust. Kui erütrotsüüdid sattuvad hüpotoonilisse lahusesse, nad punduvad ja võivad lõhkeda (hemolüüs). ! IV variant 1. Mis määravad protsesside suunalisuse? Protsesside termodünaamiline pöörduvus. Gibbsi vabaenergia ja entroopia roll protsessi suuna määramisel. ! Korrapäratus on korrapärasusest tõenäolisem ning entroopia on suhteliselt lihtsalt arvutatav,seetõttu saab seda kasutada isevoolulise protsessi suuna määramiseks. Isoleeritud süsteemis q=0 (alati), seega: 1) pöörduva protsessi korral- (delta) S=0 2) mittepöörduva protsessi korral- (delta) S>0
Hemoglobiin- raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis
Hõlmab eelkõige lapsi;TK ka suitsiidi eesmärgil või joobeseisundis. Esmaabi: palju vett juua, mitte oksendada, kutsuda kiirabi. Kaebused: Lokaalsed nähud: valu suus ja neelus, sokisündroom,süljevoolus, neelamistakistus, hüpereemia-villide formeerumine-turse. Alused lokaalne leid suus, söögitorus, maos,sooles. Periösofagiit, generaliseeritud intoksikatsioon, RR langus, fr tõus, tsüanoos, külmavärinad, tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal
Hõlmab eelkõige lapsi;TK ka suitsiidi eesmärgil või joobeseisundis. Esmaabi: palju vett juua, mitte oksendada, kutsuda kiirabi. Kaebused: Lokaalsed nähud: valu suus ja neelus, sokisündroom,süljevoolus, neelamistakistus, hüpereemia-villide formeerumine-turse. Alused lokaalne leid suus, söögitorus, maos,sooles. Periösofagiit, generaliseeritud intoksikatsioon, RR langus, fr tõus, tsüanoos, külmavärinad, tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal
10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel. Ohud: väheneb vere võime transportida O2 kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt
lahusti korral. Kui organismi süstida vereplasma suhtes hüpertoonilist Raoult'i seadus ideaalse lahuse küllastunud auru lahust, algab plasmolüüs (veemolekulide difusioon vererakkudest välja). Hüpotoonilise lahuse puhul algab rõhk p sõltub iga komponendi individuaalsest auru hemolüüs (veemolekulide difusioon vererakkudesse, mis paisuvad lõhkemiseni). rõhust pi ja vastavast moolimurrust xi : Elektrolüüdid ja nende jaotus Elektrolüütideks nimetatakse ühendeid, mis lagunevad p= p0 x 0+ p 1 x 1+ ...+ pi xi .
- sapisoolad, mille aluseks on sapphapped mida sünteesitakse maksarakkudes Sapi funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nende seedimist. Ileumi lõpposas enamus sapisooli resorbeerub ja satub tagasi maksa värativeeni s.o. sapisoolade enterohepaatiline tsirkulatsioon. Tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga sapisoolade sisenemine peensoolde. Bilirubiin on erütrotsüütide hemolüüsi produkt. Hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt põrnas või luuüdis. Ta on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga. Hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja enne sapiga ühinemist muutub seega vees lahustuvaks. Soolebakterid töötleved bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e. ekskreteeritakse rooja koostises. Väike hulk aga resorbeerub ja väljutatakse uriiniga kui urobiliin. Bilirubiini liigne hulk veres põhjustab naha ja konjuktiivide kollaka pigmentatsiooni.
- Vereplasma osmootne rõhk on 7,6-8,1 atm. - Vereplasma valkude osmootne rõhk e onkootne rõhk 25mmHg Vereplasma osmootne rõhk on vere plasmas sisalduvate ainete poolt tekitatud rõhk. Hüpotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on madalam vereplasma omast; vähem kontsentreeritud lahus; rakud paisuvad. N: destilleeritud vesi. Selliseid lahuseid ei tohi veeni manustada, kuna selle tagajärjel tekib hemolüüs. Hüpertooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem vereplasma omast; rohkem kontsentreeritud lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp
osmootseks rõhuks. Vereplasma osmootne rõhk on 7,6-8,1 atm. Vereplasma valkude osmootne rõhk e onkootne rõhk 25mmHg Vereplasma osmootne rõhk on vere plasmas sisalduvate ainete poolt tekitatud rõhk. Hüpotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on madalam vereplasma omast; vähem kontsentreeritud lahus; rakud paisuvad. N: destilleeritud vesi. Selliseid lahuseid ei tohi veeni manustada, kuna selle tagajärjel tekib hemolüüs. Hüpertooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem vereplasma omast; rohkem kontsentreeritud lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp
annaabi.ee 
