Vastus leiad õppematerjalist: Tsütoloogia ehk rakuõpetus

Tsütoloogia ehk rakuõpetus (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on raku sees?

3
Tsütoloogia e rakuõpetus
Rakk (cellula, kytos)

Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku.
Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus , liikuvus, erutuvus ja paljunemine.
Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest.
Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid
Koed moodustavad elundeid
Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni
Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest

Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus).

Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri).
Munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga.
Lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud kokkutõmbumiseks.
Erütrotsüütide kaksiknõgus kuju tagab suure gaasivahetuspinna ja võimaldab neil deformeeruda peenikeste kapillaaride läbimisel.
Epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt täidetavast ülesandest. Epiteelirakkude apikaalne pind on kaetud mikrohattudest moodustunud äärisega, suurendades nii epiteeliraku imendumispinda.
Närvirakk – ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi.
Munarakk – sama suurusega kui rasvarakk . Ülesandeks___

Lihasrakud – Kokkutõmbumine ja lõdvestumine, selle abil elundite pikkuse või kuju muutmine.
Eretrotsüüdid – kaksiknõgusad kettad , kuju on vajalik, et kopsudest võtta endasse hapnik ja elundites ta seal väljutada. Ka on kuju vajalik, et läbida väikese läbimõõduga kapilaare.
Epiteelrakud – mitmesuguse kujuga, vastavalt nende poolt täidetud ülesannetele.

Mis on raku sees?

Raku tuumake – Tuumakest ümbritsevad kromosoomid . Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute moodustumine ribosomaalsest RNA-st ja valkudest

Raku tuum – Päriliku informatsiooni edasikandja tuuma DNA kaudu.

Tuuma DNA-s sisalduva info edasiandmine kõigile RNA vormidele (mRNA-le, rRNA-le, tRNA-le), mis sünteesitakse tuumas
Tuum koosneb kromatiinainest, tuumakesest (rRNA sünteesi koht) ja nukleoplasmast e karüoplasmast ja on ümbritsetud tuumaümbrisega (koosneb pooridega teineteisest eraldatud sisemisest ja välimisest (ühendatud rER-ga ja kaetud ribosoomidega) membraanist

Golgi aparaat (kompleks) - toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine . Leidub eukarüootsetes rakkudes.

Golgi aparaadis toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine (ühendid süsivesikutega - glükoproteiinid) ja `sorteerimine` suunamiseks kas raku tipmise osa plasmamembraani (sekretoorsed proteiinid ), külgosa plasmamembraani, endosoomidesse või lüsosoomidesse, tipmise osa tsütoplasmasse.

Ribosoomid – nendes toimub proteiini süntees. Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil.

Endoplasmaatiline retiikulum – Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest.

Kare – Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke
Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides – jääkainete lõhustamine ( maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises.

Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme ( proteaasid , nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7.

Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi.
Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali.

Mitokonder – Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATP–na. Raku „jõujaam“.

Plasmamembraan – 8-10 nm paksune kest, mis koosneb kahest lipiidikihist ja integraalsetest valkudest, mis talitlevad transpordikanalitena või retseptoorsete valkudena.

Plasmamebraanis on ka perifeerse proteiini molekule, mis paiknevad membraani sise või välispinnal. Glükokaalüksustest, mis on polüsahhariidide molekulid rakumemebraani välispinnal.
Ülesandeks on määrata missugused ained sisenevad või väljuvad rakust.
Tema abil tunnevad raku ära ka teised rakud ( suhtlemine teiste rakkudega)
Talitleb raku sise- ja väliskeskkona vahel barjäärina (raku sisekeskkonna püsimise tagamine)

Peroksüsoomid - Kehakesed , mis sisaldavad peroksiidi. Nende abil vabaneb rakk (maksa-, neerurakk) etanoolist (muutes selle atseetaldehüüdiks), formaldehüüdist, fenoolist. Leidub maksa- ja neerurakkudes. Neis taandatakse substraat ensüümide toimel, kusjuures oksüdatsioonil tekib toksiline vesinikperoksiid.

Tsütoskelett (FILAMENDID) – Paikneb tsütoplasmas ja tuumas, koosneb peenetest filamentidest. Säilitab raku väliskuju ja aitab tagada organellide paigutuse raku sees. Ta tagab ka raku liikumise ja struktuuride liikumise - rakus (kromosoomid) ja ripsmete , mikrohattude liikumise.

Mikrotuubul ehk ripse – Tema ülesandeks on rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste, endosoomide, lüsosoomide liikumine).

Ripsmete ja viburite liikumine.
Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi või meioosi ajal.
Raku kuju muutus ja liikumine ( migratsioon ).
Raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine.

Tsentrioolid – koosneb 9 ringikujuliselt paigutatud mikrotuubulite kimbust, milles igas on 3 torukest.

Paiknevad tuuma läheduses
Koosneb kahest torujast kehakesest
On ümbritsetud heleda tsütoplasmaga – tsentrosfääriga
Tsentrioolid koos tsentrosfääriga moodustavad tsentrosoomi (milles moodustakse enamus mikrotuubuleid)
Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel

Raku ehitus
1. Plasmamembraan, mis ümbritseb väljastpoolt rakku.
2. Tsütoplasma, mis koosneb läbipaistvast põhitsütoplasmast ( vesilahus , mis sisaldab vees lahustunud elektrolüüte, metaboliite, RNA, sünteesitud proteiine, ensüüme) ja organellidest ja inklusioonidest.
3. Rakutuum .
Plasmamembraan

8 -10 nm paksune kest ( nano -meetri)

Koosneb:

Kahest lipiidikihist.

Integraalsetest valkudest, mis talitlevad transportkanalitena või retseptoorsete valkudena.

Perifeerse proteiini molekulidest, mis paiknevad membraani sise - või välispinnal.

Glükokaalüksitest – polüsahhariidide molekulid rakumembraani välispinnal.

Hüdrofoobsed sabad!
Plasmamembraani ülesanded

Määrab, missugused ained sisenevad või väljuvad rakust.
Tema abil tunnevad raku ära teised rakud.
Talitleb ühendusena raku sise- ja väliskeskkonna vahel.
Talitleb barjäärina (tagab raku sisekeskkonna püsivuse).
Täidab retseptoorset funktsiooni
Osaleb passiivses transpordis – difusioon
Osaleb aktiivses transpordis ( kulutab ATP lagundamisest saadavat energiat)
Endotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani suurenemise arvel)

fagotsütoos
Õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana. Fagotsütoos on üks kahest endotsütoosi tüübist, kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid).
Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter , viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel.

pinotsütoos
On üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides.
Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. (Aktiivne transport)
c) retseptor - vahendatud endotsütoos

Eksotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani vähenemise arvel)

Viib aineid rakust välja. Põieke ühineb membraaniga, ja väljutab temast sisaldava –„- rakust.
Eksotsütoos - Seedetrakti limaskesta rakkude poolt toodetud seedeensüümide väljutamine rakust.

Ülekandeaine väljutamine (närvi)rakust eksotsütoosi teel.
Plasmamembraani proteiinide funktsioonid:

Transpordivad molekule rakku ja rakust välja
Ensüümidena katalüüsivad membraaniga seotud protsesse
Funktsioneerivad retseptoritena võttes vastu või muundades keemilisi signaale (näit valguskvandi muutmine (transleerimine) närviimpulsiks kolvikestes, kepikestes)
Kontakteerudes ainult mingi kindla rakuvälises keskkonnas (maatriksis) leiduva ainega – on näit hormoonidele retseptoriteks ( insuliin , ADH)
Teostavad strukturaalseid ühendusi tsütoskeleti ja PL m-i vahel või
ühendusi PL m-i ja ekstratsellulaarse maatriksi või naaberraku vahel
Intergraalvalguga ühendatud süsivesikute ahelad nt glükoforiin C on veregrupi antigeeniks.

Transport läbi plasmamembraani

Difusioon – molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas.

Osmoos – vee molekulide liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt aine kõrgemale konsentratsioonile (iso-, hüpo-, hüpertooniline lahus).

Endotsütoos – suurte polaarsete molekulide transport (vaj energia) – fago-, pinotsütoos. (Energia ehk ATP)

Ioone läbi ioonkanalite (nt Na+ või Ca2+ kanalite avanemine membraani depolarisatsiooni toimel)

Passiivne transport – Kui molekulide konsentratsioon ühel pool plasmamembraani on kõrgem, siis liikumine toimub kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale.

Aktiivne transport – pump töötab vastupidiselt difusioonijõududele (K-Na-pump, kotransport, prootonipump)
Difusioonil lahustes (ja gaasides ) liiguvad aatomid ja molekulid kontsentratsioonide võrdsustumiseni.
Ficki difusiooniseadus

Mida suurem on pindala, mida suurem on diffusiooni konstant, mida suurem on konsentratsioonide erinevus ühel ja teiselpool membraani, aga mida väiksem on koe paksus, seda suurem hulk ainet läbib antud membraani.
Aine voolamine läbi ristlõikepinna on proportsionaalne kontsentratsioonigradiendiga

A – pindala

T- koe paksus

k – difusioonikonstant

ΔP – kontsentratsioonide diferents

Läbi lipiidmembraani võivad vabalt difundeeruda vesi ja lahustunud gaasid (O2 ja CO2), rasvlahustuvad ained, väikesed polaarsed molekulid ( etanool , kusiaine )
(suure laenguga molekulidele on lipiidikihid praktiliselt läbimatud)

Hüpo-, iso- ja hüpertooniline lahus

Hüpotooniline – Kui väljaspool erütrotsüüti oleva lahuse konsentratsioon on väiksem kui 0.9% NaCl lahus, siis vesi tungib erütrotsüüti ja ta puruneb. Hemoglobiin satub plasmasse. Kolloidosmootne hemolüüs.
Hüpertooniline – Kui väljaspool erütrotsüüti asuva lahuse konsentratsioon on kõrgem kui 0.9% NaCl, siis erütrotsüüdi sees olev konsentraatisoon, siis vesi väljub erütrotsüüdist ja tema kuju muutub oksaõuna- kujuliseks .

Fagotsütoos – Molekul siseneb rakku, ümbritsetakse ta membraaniga, allub sisestatud aine muutustele rakus. Õgib ja hävitab
Pinotsütoos – ainete siirdamine rakku membraanpõiekeste vahendusel ilma seostumiseta membraani retseptoriga; aktiivne transport.
Retseptor – Ainete ühinemine retseptoriga (väiksed karva-laadsed) ;vahendatud endotsütoos (Hormoon insuliin, kolesterool).

Raku sees on tavaliselt K(kaaliumi) konsentratsioon suurem ja N(naatriumi) oma väiksem, kuna KNa( Kaalium -naatriumi) pump toob sisse rohkem kaalimi ioone ja väljutab N(naatriumi) ioone.
Naatriumi ioonid tuuakse teise transpordi abil rakku ja sellega koos tuuakse rakku ka näiteks glükoos. (Soole epiteeli rakku glükoosi sisenemine ).
Glükoosi transport valendikust sooleepiteeli rakku toimub Na+-glükoosi sümport-proteiini abil ja
Sooleepiteelist kapillaari suunas glükoosi kergendatud kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145).
Aminohapete transport rakku koos Na+ ioonidega (neerurakud, enterotsüüdid)

Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil
Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks.
Glükoosil on transporterid GLUT1- er-de membraanis;
GLUT2 – hepatotsüütides, neerude ja soole epiteelis (basolat. osas); GLUT3 neuronites ja gliiarakkudes;
GLUT4 rasv - ja lihaskoes (ka südamelihases), kuid tema aktiivsust reguleerib insuliin; GLUT5 – kannab fruktoosi sooleepiteeli apikaalses osas; GLUT7 – glükoosi rakusisene kandur ER-s.
Prootoni pumba abil saab rakust välja viia vesiniku ioone.
Kui rakust väljaspool on aine konsentratsioon suurem ja raku sisekeskkonas on ta väiksem, siis on võimalik rakku sisse tuua ained diffusiooni teel, on võimalik tuua transport kanalite abi, on võimalik tuua kandja proteiinide abil. Et aineid rakust välja viia, on vajalik ATP energia.
Passiivne ja aktiivne transport
Organellid – kindlale funktsioonile spetsialiseerunud struktuurid rakus.
Jaotatakse:

Membranoosseteks

Mittemembranoosseteks organellideks

Mitokondrid - a

Endoplasmaatiline retiikulum - a

Golgi aparaat -a

Lüsosoomid –a

Peroksisoomid - a

Ribosoomid (b)

Tsütoskelett (b)

Tsentrioolid (b)

Mitokonder kui membranoosne organell koosneb välismembraanist ja kokkuvolditud sisemembraanist, mida nimetatakse kristaed-eks. Vajalik on see voldilisus selleks, et mahutada arvukalt enüüme ja võimaldada sellega siis üle krepstitsükli ja hingamisahela ATP tootmine.

Ribosoom kui mitte mittemembrannoosne organell koosneb kahest ala-ühikust. Ribosoomide moodustumine toimub tuumakeses, kus ribosomaalse RNA abil DNA maatriksi põhjal toodetakse informatsiooni RNA? Ribosoomid väljuvad tuumakesest, läbi tuumammebraani pooride tsütoplasmasse. Paiknevad kas vabalt või asuvad karedal karedal enoplasmaatilisel retiikulumil.

Toimub see siis kõigepealt DNA kaksikahela lahknemisel. Selle ahela põhjal informatsiooni RNA tootmisel ja selle informatisooni RNA põhjal siis vastava aminohapete järjestusega proteiini tootmisel.

Entoplasmaatiline retiikulum membranoosne organell, koosneb siis mebraanidest moodustunud torukestestm vakuoolidest ja tsisternidest. Eristatakse tal kahte alavormi, üks kare(kranulaane, teine sile.

Kare ehk granulaarne, ehk (rER), kus sünteesitakse nendel membraanidel asuvatel ribosoomidel valkusid. Ümbritseb tuuma.

Sile endoplasmaatiline retiikulum, kus sünteesitakse rasvhappeid, fosvolipiide, erinevaid steroide. või tomub seal jääkainete lõhustumine või glükogeeni moodustamine. Võivad ka osaleda membraani struktuuride taastootmisel.

Golgi aparaat, membranoosnne organell, membraanid moodustuvad kotikesi, tsisternikesi ja põiekesi, mis transporditakse siis rakus vajalikus suunas.

Toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine, ehk nende ühendidte moodustamine süsivesikutega.

Ainete sorteerimine, et suunata nad raku tippmisse ossa (väljutamiseks), külgmisse ossa(plasmamembraani moodustamiseks), raku erinevatesse tsütoplasma osakesse.

(pildil) Karedas endoplasmaatilises retiikulumis on toodetud valguline struktuur, see jõuab golgi aparaati, siin liidetakse süsivesikud ja ta väljub näiteks eksotsütoosi teel antud rakust. Toodetud valk võib läbida golgi aparaadi aga võib jõuda ka lüsosoomidesse, kus toimub ühendi ümbertöötlemine.

Lüsosoomid on membrannoossed organellid, sisaldab arvukalt erinevaid lõhustavaid ensüüme, mis talitlevad pH keskkonnas 4.7. Kuna lüsosüüm on lagundav kehake, siis peab ta oma membraani kaitsma nende ensüümide eest ja see membraan ongi selline spetsiifiline, mille sisepinda katvad ühendid takistavad membraani enda kahjustamist.

Peale selle sisalduvad membraanis transport proteiinid milel abil siis need seeditud produktid ( aminohappeid , süsivesikuid, nukleoitidi) väljutatakse lüsosüümist.
Autofagosoom lüsosoomi poolt raku enda poolt vanade osade lagundamis/lammutamist.
Termin fagosoom tähendab siis raku sisestatud struktuuride lammutamist(pinotsütoos, fagotsütoos).

Peroksüümid membrannoosne organell. Kehakesed mis on oma nime saanud peroksiidi järgi mida nad sisaldavad. Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja veemolekulideks. Selliste protesside abil vabaneb rakk talle kahjulikest ühenditest, kuid samast peroksüoomis toimub sapphapete moodustamine.

Tsütoskelett moodustub mittememmbrannoosetest organellidest, siia kuuluvad mikrotuubulid ehk mikrofilamendid . Leida võib tsütoplasmas, tuumas, koosneb filamentidest või mikrotuubulisest. Vajalikud on nad raku väliskuju säilitamiseks, organellide paigutuse tagamise raku sees, raku liikumise ja raku struktuuride liikumise tagamiseks.

Epiteeli rakud

Pildil on näidatud kus kohas filamendid epiteelrakus asuvad.

Epiteeli rakk oma mikrohattudega ja nende toeks olevad aktiini filamendid.

Mikrotuubulid on moodustunud nt käävi niitide abil.

Kaks rakku on teineteise külge ühendatud intermediaansete filamentide abil.

Viimasel pildil on kujutatud kõiki neid koos.

Mikrotuubuli ülesanded rakus:

Mikrotuubul ehk ripse, vibur talitlevad siis nende mikrotuubulite abil.
Rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste transport aktiini filamentide abil; endosoomide ja lüsosoomide liikumine)
Ripsmete ja viburite liikumine
Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile, liikumine mitoosi või meioosi ajal
Raku kuju muutus ja liikumine
Raku kuju säilitamine ja vajaliku asümeetria tagamine

Tsentriool , mitemembrannoosne organell, koosneb kahest 9x3 mikrotorukeste süsteemist.

Kui on raku talitluse interfaas siis paiknevad nad raku tuuma läheduses.

Koosneb kahest torujast kehakesest

On ümbritsetud heleda tsütoplasmaga (nim Tsentrosfäär)

Tsentrioolid koos tsentrosfääriga moodustavad tsentroomi(milles moodustatakse enamus miktotuubuleid)

Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel

Tuum

On raku päriliku informatsiooni edasikandja, edasikandmine toimub DES oksüribo DNA kaudu.
DNA-s sisalduv info kantakse edasi (informatsiooni) mRNA-le, (ribosmaalsele) rRNA-le ja (transport) tRNA-le.
Tuumas sisaldub kromatiinaine, sisaldub tuumake ja sisaldub nulkeopasma(e karüplasma) ja on ümbritsetud tuumaümbrisega.
Tuuma-membraanis on kaks membraani (sisemine ja välimine membraan) ja neid ühendavad tuuma poorid .
Tuuma poorid on ühendatud kareda endoplasmaatilise võrgustikuga.

ORGANELLID LÕPPEVAD

Raku tsütoplasmast võib ka leida rakusisaldusi ehk inklusioonie, millel puudub kindel ülesanne.

Neid jaotatakse talituslikult:

Troofilised inklusioonid – talitlevad selliste varuainetega nagu glükogeen(graanulitena maksas, vöötlihastes), lipiidid (rasvatilgakesed – energia varud, või lühiajaliselt nt imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks.

Sekretoorsed inklusioonid – Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool.

Ekskretoorsed inklusioonid – rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained.

Pigmentinklusioonid – melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes – raku vananemisel, sis lipiide , metalle , orgaanilisi molekule – näitab märke rakustressist). Hemosideriin ( hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks – põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse).

Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena.

Apotoos – raku programeeritud surm.

Loengu alguses sai mainitud on hulkrakses organismis(sh inimorganism) 10astmel 14 rakku ja selleks, et hoida seda rakkude hulka kontrolli all ei ole vajalik mitte ainult rakkude taastootmine, vaid ka rakkude programeeritud surm ehk apotoos füsioloogilistes tingimustes.

Apotoos võib käivituda nii välimise tee abil, mis tähendab väliskeskkonna mõjutusi, või mingi kasvufaktori rakku mitte jõudmisel.

Või seesmise tee abil nn mitokondriaalse tee abil, mis võib olla raku stressist põhjustatud (DNA kahjustuse või hüpoksia – hapniku vaesus rakkudes - tõttu), sel juhul mitokondrists vabaneb tsütokroom C, mis aktiveerib proteaasid eriti kaspaasid.

Kaspaasid on oma nime saanud selle järgi, et nad lõikavad valgumolekuli ära aminohappe aspartaadi järelt.

Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad DNA-d tükeldama.

Raku füsioloogilise surmal toimuvad protsessid nende õiges järjekorras:

Kaspaaside aktiveerimine .

Kromatiini kondenseerumine , nukleaaside aktiveerimine, tuumas toimub DNA fragmentatsioon.

Tsütoplasma kondenseerub, raku mahu vähenemine, kuna tsütoskelett ( desmosoomid , intermediaarsed filamendid) lagundatakse

Mitokondrite funktsiooni lakkamine

Plasmamembraani füüsiline ja keemiline muundumine (ilma terviklikkuse häirumiseta), rakk markeeritakse fagotsüütidele

Apoptootiliste kehakeste (membraaniga ümbritsetud põiekesed) teke, nende fagotsüteerimine fagotsüütide poolt ilma põletiku tekketa.

Rakk lõpetab elutegevuse.
3

.DOCX Laadi alla originaalfail 28 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kokkuvõttev ettekanne tsütoloogiast ehk rakuõpetusest. Sisaldab põhilisi termineid seletavate piltidega. Räägib ka väga põhjalikult mis on raku sees, mida need organellid teevad ja miks nad on raku eluks vajalikud. Ka on juttu sellest kuidas rakk alguse saab, elab ning kuidas raku elutee lõppeb. Peale selle seletab fail lahti ka põhilised funktsioonid, mis rakus ja rakust väljaspool aset võtavad.

Sarnased õppematerjalid

docx

Rakud, koed, nahk, elundid

Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapi

Inimese füsioloogia

doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoid

Bioloogia

doc

RAKUBIOLOOGIA

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja s

Rakubioloogia

docx

MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA, EKSAM

Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisavalt raha ja uudishim

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud

docx

Funktsionaalne morfoloogia

Rakud  kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust;  rakukest ja plasmodesmid  vakuoolid ja tonoplast  plastiidid Loomarakul :  tsentrioolid  Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütop

Bioloogia

doc

Rakubioloogia ülevaade

Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad

Rakubioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakk

Bioloogia

doc

Eukarüootne ja prokarüootne rakk

Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed ots

Bioloogia

Rohkem sarnaseid