Organism, vereringe, immuunsus (0)

KONTROLLTÖÖ II

Mõisted:
koda, kamber, kuhu veri siseneb
vatsake , vatsakese kaudu väljub veri südamest
südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist.
elektrokardiogramm , Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus.
arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale
veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi
kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega
suur vereringe , e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned).
väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned
erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku
hemoglobiin , (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku
leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest
trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel
fibriin , - vere hüübimist soodustav aine
immuunsus , Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid
omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel
kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele.
aktiivne immuunsus, Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi.
passiivne immuunsus Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad.
1. Mis moodustavad vereringeelundkonna?
Süda, veri, veresooned
2.Mis ülesanded on organismis verel ?
Kannab CO2 kudedest kopsudesse;
Kannab O2 kopsudest kudedesse;
Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone;
Kindlustab pideva ainevahetuse;
Osaleb jääkainete eemaldamises;
Ühtlustab keha temperatuuri.
3.Südame ülesanne.
Süda on lihaseline elund , mis paneb vere veresoontes liikuma.
4.Südame asukoht.
Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel.
5.Millistest osadest koosneb süda?
1.parem koda
2.vasak koda
3. hõlmased klapid
4. poolkuuklapid
5. vasak vatsake
6. parem vatsake
6.Millised on südame osade ülesanded?
Vasak südamevatsake pumpab verd kehasse, parem vatsake kopsudesse Kojad koguvad vere kehast ja kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid. Klapid ei lase verel voolata tagurpidi .
7.Kuidas toimub vere liikumine südames?
Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Seejärel toimub vatsakeste kokkutõmme, avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest).  Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine . Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit.
8.Mis tähtsus on südameklappidel?
Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse.
Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse.
9.Milline on südame töötsükkel ?
minutis 60 kuni 130 korda
10.Millest sõltub südamelöökide sagedus?
sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis.
11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab?
Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja
seisundit .
12.Milliseid veresooni esineb inimesel?
Arterid , veenid ja kapillaarid
13.Võrdle veresoonte ehitust.
Veenid on õhemate seintega kui arterid, Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Kapillaarid on peenikesed õhukeseseinalised veresooned
14.Mis suunas ja kuidas toimub vere liikumine veresoontes?
Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel
südamest eemale
Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine,
Veri liigub südamesse tagasi
15.Kuidas on seotud vere liikumine vererõhuga?
Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam.
16.Millest sõltub vererõhk?
Vanuse kasvades vererõhk tõuseb, Vererõhku tõstavad erutus, füüsiline pingutus ja haigused.
17.Kuidas muutub veri väikeses vereringe?

Kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse.18.Kujuta skeemina väikest vereringet.

Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus, Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse,
et jätkata oma teed suures vereringes
18. Kujuta skeemina väikest vereringet.
19.Kuidas muutub veri suures vereringes?
Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse elunditesse, veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid, kapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel..
20.Kujuta skeemina suurt vereringet.
21.Millest koosneb veri?
koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest
22.Võrdle vererakke(tabel lk.41)
23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik?
Vajalik, et vältida liigset verejooksu , kaitseb ka haava bakterite eest.
24.Nimeta vererühmad .
0, A, B, AB
25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks?
Kui vereülekande tulemusel satuvad kokku erineva vererühma vered, siis toimub punaliblede kokkukleepumine ja võib aset leida hemolüüs , mistõttu seiskub hapniku transport ja veresoontes võivad tekkida ohtlikud trombid. Seetõttu tuleb vereülekandel teada doonori ja vastuvõtja veregruppe.
26.Milliseid ülesandeid täidab veri?
Sama mis ül. 2
27.Mis moodustavad immuunsüsteemi?
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid , mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed , põrn ja harkelund .
28.mis ülesanne on immuunsüsteemil?
Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid
29.Võrdle immuunsuse vorme.
Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu ( gripp , düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik.
Haigustekitajate massilise leviku peatamiseks vaktsineeritakse inimesi. Edaspidisel nakatumisel sama haigusetekitajaga ei haigestuta üldse või põetakse haigus läbi väga kergelt. Kui organismi viiakse kindlate haigustekitajate vastu mõeldud aktikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab passiivsest immuunsusest kauem.
30.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist?
Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid). Vaktsiini süstimisel organismi hakatakse valmistama antikehi haigusetekitajate või selle toksiini vastu. Selle tulemusena põetakse haigus läbi nõrgal kujul ja tulemuseks on aktiivne immuunsus.