Punane ristik (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

agrofoon. Kevadised madalad temperatuurid koos vähese niiskusega aeglustavad taime arengut, pidurdavad kasvu, millega kaasneb kõrgem lehtede/varte suhe. Vegetatsiooni algusest kogunenud efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid >5 kraadi) on tihedas seoses heintaimede kasvu ja toiteväärtusega (joonis 1). Efektiivsete temperatuuride summa on positiivses korrelatsioonis liblikõieliste ja kõrreliste esimese niite KA saagiga (r=0,73, r=0,75, r=0,86, P<0,01 vastavalt lutsern, ristik, kõrreline) ning negatiivses korrelatsioonis KA seeduvusega (r=0,89, r=0,90, r=0,89, P<0,01 lutsern, ristik, kõrreline). Efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; ­ ­ ­ lutsern; ......punane ristik)

Põllumajandus

54

pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus

50

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist. KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED EELISED PUUDUSED LAHTISED KÜSIMUSED KULUDE KOKKUHOID SUUREM HERBITSIIDIDE HUUMUSSEISUND KASUTAMINE

Taimekasvatus

Kommentaarid (0)