Millised on Eesti majandusgeograafilise asendi eelised ja puudused (0)

Millised on Eesti majandusgeograafilise asendi eelised ja puudused? Millised on pärnu majandusgeograafilised eelised ja puudused Eesti kontekstis? E: Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus( kalandus , transiit) muu maailmaga . Mereline parasvööde:sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks, head mullad . Tasane pinnamood - eeldus põllumajanduseks. P: Meri pole jäävaba, pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid, jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike), pole energiarikkaid jõgesid, asend EL idapiiril / poliitiliselt ebastabiilne idanaaber Venemaa. Pärnu: E: Hea mereline ühendus, palju metsi ja maid. P: Asub Eestimaa nurgas, vähe vabrikuid ja tehaseid, jahe kliima.
2. Arutlege Eestis paiknevate "energeetikakeskuste" teemal. On need kuhugi koondunud või kas erinevates piirkondades on energia kättesaadavus, hind, kvaliteet erinev ja miks. Suuremad energeetikakeskused on koondunud Ida-Virumaale. Tänu sealsetele põlevkivi kaevandustele, toodetakse põlevkivist suur osa Eesti kodumaist energiat. Lisaks põlevkivile, toodetakse Eestis ka tuule-( tuulegeneraatorid ) ja vee-energiat(Narva hüdroelektrijaam), kuid seda vähesemal määral. Lisaks hüdroelektrijaamale on Narvas ka Eesti Elektrijaam , mis on Eesti suurim ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Eestile pakub energiateenuseid ainsana Eesti Energia. Hetkel on Eesti Energia monopol , mis kontrollib energia hinda turul. Alates 1. jaanuarist 2013 ostab terve Eesti elektrienergiat avatud turult . Avatud turg tähendab, et elektriklientidel on võimalus valida endale meelepäraseim elektrimüüja.
3. Kirjeldage Eesti põllumajanduse eeliseid ja puuduseid lähtudes meie geograafilisest asendist. E: Parasvöötme mullad on head põllumajanduseks. Lisaks viljakatele muldadele on Eestis ka tasane pinnamood, mis annab eelise põldude rajamiseks. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus . Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Ka suurem osa teravilja läheb loomadele söögiks. Seepärast on peamisteks põllukultuurideks Eestis heintaimed, oder ja nisu. P: Eesti põhjamaise asendi tõttu tuleb arvestada siinse jaheda kliimaga . Suuremate saakide saamiseks tuleb põlde pidevalt väetada, liigniiskeid muldi ka kuivendada. Jaheda, niiske ja lühikese suve jooksul Eestis suuremat viljasaaki ei kasva. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust, kuid vilja valmimiseks napib suvel soojust. Lisaks sellele on Eestil põllumajandusturul raske konkureerida lõunapoolsete maade puuviljakasvandustega.