Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viimane oli K.Plink (tsello). Saal oli keskmise suurusega. Seal olid 2 suurt mängu kõlarit, valged seinad, mustad ja valged rulood, sinised toolid, 3 klaverit millest üks lava keskel teised kaks olid seina äärtes mustade katete all, 16 akent, 12 noodihoidjat, 27 prozektorit, 1 kõlar, saalis oli ukse kohal väike rõdu kus oli tehnika peal
25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel. Allegro maestoso osa kõlas minu meelest väga suursuguselt ja rahulikult, kuid samas oli seal ka rõõmsust. Selle osa tempo oli lento ja quieto. Toimus piano ja mezzoforte vaheldumine, kuid enamuse ajast oli teos vaikne ja õrn. Teose andante osa oli võrreldes teistega palju aeglasem ja rahulikum. Selles osas meeldis mulle väga klaveri esitus. Läbi terve teose oli tempo lento. Selles osas ei tomiunud dünaamika vaheldumist vaid püsis pianos. Kolmas osa ehk allegretto oli minu meelest nendest kolmes osast kõige huvitavam ja rõõmsmeelsem. Selles osas toimus tugev dünaamika vaheldumine liikudes pianolt
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam meeldis mulle Andreas Lendi, kes mängis tsellot väga tulihingeliselt ja osavalt, samuti oli klaver virtuoos väga andekas. Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp- tsellistide meistrikursustel
Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven.
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrää...
Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde. Seejärel tuli vaikus. II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses esimese osa meeleolus, kuid muutus seejärel tantsulisemaks.Seegi oli vaid mõneks hetkeks ja hiljem tekitas jällegi esimese osa meeleolu.Meeldis II osa juures see hea kõla ja pinev lõpp ning hea oli jälgida pillimängijate osavust. III osa Andante jätkus teise osa pinevus , muusikas on tunda kurbust.Hiljem muutub see selliseks piinlevaks ja kordub jälle. IV osa Lento jätkas sealt, kust esimene lõppes ja hirmu tunneb on jällegi muusikas.Muusika oli vali ja hea kõlaga ning süngus ning tunduv võitlus jõudis publikusse.Selle järgnes vaikus. V osa Moderato Pastorale on tunda kergust ja väikest rahulolu, kuid süngus ei taha ära kaduda. Hiljem kergus ikkagi jätkub ja lõpuks saavutab rahulolu. Minu meelest lõpp oli nagu suurepärane, tekitas häid emotsioone ja endaski rahulolu. Muusikud suutsid anda edasi autori
19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
5. S. Rahmaninov Muusikaline moment e-moll op 16 nr 4 – algab fortes ja kiirete heliredeli käikudega, tempo on vivace, jooksev, kekslev. Meenutab mulle tülitsemist, ülemine hääl priiskab kõvasti ja alumine hääl vastab süngelt, vihaselt, püüavad leida ühtmeelt, tempo on agitato ehk erutatult. Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J.S Bach Prelüüd ja fuuga g-moll HTK I osast – esitas Liliane Reiljan. Tempo on lento ehk väljapeetult, aeglaselt. Dünaamika on kasvav. Bachil on iseloomulik mitmehäälsus ehk polüfoonia ja seda on hästi näha selles teoses, iga hääl räägib oma lugu. Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F. Chopin Ballad nr 4 f-moll op 52 – algab jutustavalt, armunult ehk amoroso. Dünaamika kasvab, kuid siis muutub tagasi rahulikuks. Vahepeal muutub kapriiseks või kirglikuks. Lõpus muutub grandioosseks, suursuguseks. 8. F
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä ...
· Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile) · Sümfoniett g-moll (1965-1967) Puhkpilliorkestrile · Avamäng C-duur (1948) · Pidulik marss B-duur (1951) Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartetile · Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) · Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) · Kaks miniatuuri (Alla ballata, Vivo) (klaverivariant 1940-1941, seade kvartetile 1960) · Lento assai d-moll (klaverivariant enne 1943, seade kvartetile 1950.-1960. aastad) · Intermezzo g-moll (klaverivariant 1943, seade kvartetile hiljemalt 1960) · Keelpillikvartett nr. 3 B-duur (1945) · Keelpillikvartett nr. 4 d-moll (1953) · Neli pala (koost. 1954) 7 · Keelpillikvartett nr. 5 g-moll (1958-1959) · Allegro moderato G-duur (1960. aastad)
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
alma, la mente, la continuación de la vida después de la muerte y la influencia de nuestras experiencias en vidas anteriores sobre nuestra conducta actual. Obviamente, las ramificaciones son ilimitadas, sobre todo en los campos de la medicina, la psiquiatría, la teología y la filosofía. Sin embargo, la investigación científicamente rigurosa de estos temas está todavía en mantillas. Si bien se están dando grandes pasos para descubrir esta información, el proceso es lento y encuentra mucha resistencia tanto por parte de los científicos como de los legos. A lo largo de la historia, la humanidad siempre se ha resistido al cambio y a la aceptación de ideas nuevas. Los textos históricos están llenos de ejemplos. Cuando Galileo descubrió las lunas de Júpiter, los astrónomos de su época se negaron a aceptar su existencia e incluso a mirar esos satélites, pues estaban en conflicto con las creencias aceptadas
every step. All his symphonies are echoes of disturbing collisions between the attempts of a sensitive personality and the rough, even brutal outer forces. His First Symphony is dedicated to the memory of Voldemar Panso (1920- 1977), an outstanding figure in Estonian cultural life, a theatre and film actor and director, long-standing educationalist and playwright. The work consists of three movements: Moderato, Allegro, Lento and Allegro molto e marcato. The First Symphony starts with a leitmotif from a trumpet solo: Example 187. For the subsidiary theme, an even movement for the piano is given: Example 188. Before the treatment process in this sonata form we hear tri-tonality in places. Tamberg makes use of all thematic materials, reshaping them both rhythmically and inflectionally up to the rushing and crying second-intervals by the strings (fff). In
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
