Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta. Oluline roll Heino Elleril, sest keerulistel perioodildel hoidis ta siiski kõrgeid nõudeid heliloomingule Arvo Pärt (1935-...) Eestis sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit 1954-1957.a õppis Tallinna muusikakoolis muusikateooriat tema kompositsiooniõppejõuks sel ajal Veljo Tormis 1963. a lõpetas Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-1967.a töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios
sügavamaid teoseid just sellesse valdkonda kuuluv Eleegia keelpilliorkestrile ja harfile Peeter Ramuli mälestuseks. Heino Eller on ise lausunud, et ajaliselt peab ta oma kaasaegse loomingu alguseks 1940. aastat, kui ta kirjutas "13 klaveripala eesti motiividel". Rikkalik ja peen harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud- kuulnud helilooja avarapilgulisust. Ei tea, kas olnuks harmooniavahendite valik nii rikkalik, kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii kammer- kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja
sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega. Lõpp.
* Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi * Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2
töötada kolm aastat õpetajana. Eduard asus tööle Nõo algkooli, kus Ta andis peamiselt füüsika ja matemaatika tunde, muidugi juhatas ka Nõo segakoori ja sai ka töötatud kirikus organistina. Nõo kooli kõrvalt astus Tubin 1924. aasta sügisel Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajateks olid Johannes Kärt ja Heino Eller. Kahjuks lõppesid Tema õpingud 1927. aastal ootamatult, nimelt Tema õpetajal Heino Elleril tekkis vastuolu kooli direktoriga ja ta lahkus koolist, aga Elleri õpilased seal hulgas ka Eduard ise esitasid haridusministrile märgukirja, aga nende karistuseks visati kõik kirjutajad koolist välja. Pärast seda otsustas Eduard Tubin, et asub õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille ta õnneks edukalt lõpetas ja pärast seda tuli Ta uuesti Tartusse tagasi, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heini Elleri juures
keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse
sajandi muusika modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil vimalused selleks olid veel vga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski judma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lne avangardi heliloojatega. Alates 1964. aastast hakati gruppidena osalema ndismuusikafestivalil Varssavi sgis, kust saadi palju loomeimpulsse ning infot ndismuusika kohta. Lbi keeruliste aastakmnete on oluline roll eesti muusikas olnud Heino Elleril. Ttades 1940. aastast Tallinna konservatooriumis kompositsiooni ppejuna, hoidis ta seal ka segaste aegade kiuste krgeid nudeid heliloomingule, millele tugineb eesti muusika tnane krge tase. Ester Mgi (1922) Veljo Tormis (1930) Eino Tamberg (1930) Jaan Rts (1932) Arvo Prt (1935) Kuldar Sink (19421995) Heliloojate V plvkond (sndinud 1945-1960) Uus heliloojate plvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud vrdlemisi kirevaks. Kui eelmise
annaabi.ee 
