Chopini ja Lizti võrdlus (2)

Ferenc (Franz) Liszt
1811- 1886
Frédéric Chopin
1810-1849

• Ungari pianist ja helilooja ; ungari rahvusliku koolkonna rajaja
  

Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas.

• Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. sajandil
  
• Mängis nii enda kui ka teiste heliloojate teoseid; väljapaistev improviseerija
  
• Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud harmoonia .
  

Sümfoonilise poeemi kui žanri rajaja.

• Sümfooniline poeem – 1-osaline teos sümfooniaorkestrile, mis põhineb kirjandusteosel; teos, mis väljendab programmilist poeetilist ideed. (Nt. Faust-sümfoonia; sümfoonilised poeemid “Tasso”, “Orpheus”, “Prelüüdid”)
  
• Ungari rapsoodiad
  
• Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi 800) teost: 7 teost klaverile ja orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; Surmatants
  
• Missad ja oratooriumid; oreliteosed , reekviem
  

Chopin jõudis oma isikupärase muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu.
Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid žanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees . Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena.
Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks ). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend oli meloodia . Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad (“Franziskus-legendid? 1863, “Rännuaastad? III osa 1877 , “Leinagondel? 1882 jt.).
Selliste teoste harmoonias, koloriidis ja kõikuvas tonaalsuses leidub juba uue
stiili - impressionismi eelaimdusi.

• 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos)
  
• 19 ungari rapsoodiat
  
  • ungari rapsoodia nr. 4 d- moll
    
  • ungari rapsoodia nr. 6 Des- duur
    
  • ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll
    
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  
  • klaverikontsert nr.1 Es- duur
    
    • I osa Allegro maestoso
      
    • II osa Adagio
      
    • III osa Allegretto Vivace
      
    • IV osa Allegro Marciale
      
  • Klaverikontsert nr. 2 A-duur
    
    • I osa Adagio sostenuto assai
      
    • II osa Allegro moderato
      
    • III osa Allegro deciso
      
    • IV osa Allegro animato
      
• 2 sümfooniat
  
• u 90 laulu ja romanssi
  
• kontsertetüüdid
  
  • kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik"
    
  • kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel"
    
• vaimulik muusika
  

6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele

• Nr. 3 " La Campanella "
  
• 11 transendentset etüüdi
  
  • "Mazeppa"
    
  • " Virvatuled "
    
  • " Metsik jaht"
    

Väikevormid

• 58 masurkat
  
  • masurka D-duur
    
• 17 valssi
  
  • "Suur Briljant valss " Es-duur
    
  • valss A-duur
    
  • Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss"
    
  • Valss op 64 nr 3 As-duur (1846–47; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti ( 1754 –1838) tütar.)
    
• 16 poloneesi
  
  • polonees As-duur
    
• 21 nokturni
  
  • nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur
    
• 26 prelüüdi
  
  • Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd"
    
• 27 etüüdi
  
  • Etüüd nr 10 c-moll " Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele")
    
• 4 eksprompti
  
• 4 ballaadi
  

Suurvormid

• 3 klaverisonaati
  
  • sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss")
    
• 4 skertsot
  
• Fantaasia f-moll
  
• 2 kontserti klaveril ja sümfooniaorkestrile
  
  • klaverikontsert nr. 1 e-moll
    
• sonaat tšellole ja klaverile
  

Vokaalteosed

• 17 laulu
  

Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit .
Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid meloodiameistreid, teemade kordused on sageli kaunistatud meloodilise figuratsiooniga. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja. Chopini stiili üks olulisemaid jooni on tujukad rütmi- ning tempomuutused (tempo rubato). Tema harmooniale on iseloomulik eriline laulvus. Kui Liszti huvitas klaveri orkestraalne kõla, siis Chopin peenekoeline tämbriline atmosfäär lähtub klaveri spetsiifikast.
Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat , seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid.
Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach , mitte Liszti teatraalne dramatism .

• 1842 esines Tartu Ülikooli aulas
  

Mind rusub masside hingamine , halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on hoopis teine lugu: sa oled selleks loodud, sest kui sa ka ei liiguta publikut, siis leidub sul ikka midagi, millega talle vastu pead anda, ? on Chopin kord öelnud Lisztile.