sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) - koorimuusika: Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) ; Laul sepast ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on (tekst Ilmar Sikemäe, 1951) ; Merel (tekst Otto Roots, 1951) omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile - Vokaalkammermuusika: Vokaliis G-duur; Kolm laulu kogust "Aino omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952)
4. ja 8. taktis sõnades ,,all" ja ,,hall" L - teisel löögil. Alates 9. taktist ühtlane cresc. takt 18 kulminatsioonini. 20. taktist dim. Osa lõpus väike rit. 24. takti mõlemad akordid fermaadiga. 25 takt (n.ö. II salm) intensiivsem kõla, väga hea teksti artikulatsioon, eriti alates taktist 29. Kulminatsioon taktis 34 ja dim. 36. taktis. Kindlasti peab sõnas "verd" välja laulma ka R- hääliku. III salm (takt 38) naiskooril selge tekst, meeskooril cresc.-ga vokaliis. Taktis 42. esimese löögi järel rahulik hingamine ja järgnev fraas laulda suure aeglustuse ja cresc-ga. Kõik sõnad hääldada kulminatsioonis väga selgelt välja. Viimased 3 takti mf. Kõik kolm salmi võiksid tempoliselt pisut erineda (iga salm siis pisut väljapeetumalt), kuid mitte väga palju, sest liikumine ei tohi laulust kaduda. Sõnum videost : Laul on laulupeo jaoks originaalist ümber tehtud. Rõhutada sõnu : " Rõõme, muresid ja valusid. " Tekst peab olema väga selge
13), Tantsulugu A-duur; Meenutus As-duur (= 14 klaveripala nr. 7); Kapriis. · Klaverimuusika rahvatoonis (14 pala) (koost. 1965) · Romanss B-duur (1950.-1960. aastad?) · Allegro animato f-moll (1960. aastad?) Klaverile neljale käele · Valss b-moll (seade neljale käele 1960. aastate algul, originaal klaverile 1915, seade orkestrile hiljemalt 1936 (Valss-fantaasia h-moll)) Vokaalkammermuusika: Häälele ja klaverile · Vokaliis G-duur (1917) · Kolm laulu kogust "Aino Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa kägu, 1922) · Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) · Emake Volga (tekst Otto Roots, 1952) · Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) Häälele, vioolale ja klaverile · Moderato sostenuto d-moll (1921) Koorimuusika: Meeskoorile · Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) · Laul sepast (tekst Ilmar Sikemäe, 1951)
elamusi. Meloodiat pidas muusika hingeks. Ta loomingut iseloomustab lai ja vabalt voolav meloodia. Esiplaanil klaverimuusika. Näiteks 4 klaverikontserti, klaverietüüde, klaveripalasid ja klaverisonaate. Tema klaver kõlab alati jõuliselt, mahlakalt, massiivselt. Tema loomingus ei puudu ka lüürilisus. Näiteks klaverikontsert nr 2. Olemas ka sümfooniline muusika: · 3 sümfooniat; · ,,Rapsoodia Paganini teemale"; · 3 ooperit; · Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907)
annaabi.ee 
