+ (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e. heauskne §82 brim 1 (3) EI OLE TEKKINUD HEAUSKSELT 5. välistavad asjaolud a. asi oli varastatud H ei saanud omanikuks § 92 alusel. AÕS § 95 alusel ei kohaldu ka siin, et H oleks omanik. § 95 (3) ei kohaldu avaliku enampakkumise teel omandatud asja omandamiseks.
Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Hüpotees: Kas K saab nõuda hüpoteegi kustutamist ASÕ § 65 alusel ? Eeldused: 1) Rikutud? Hüpotees on ebaõigesti sissekantud. 2) Ebaõige kanne? • Kas hüpotees on seatud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt ? Kinnisasja või piiratud asjaõiguse
siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel.
Kaitsja: Salune Ants pani toime teo, mis ei olnud vrikas, moraalne ega iguslik. Ta kasutas kurjasti andmeid, mida talle heauskselt usaldati ning tekitas sellega kahju inimesele, kes temast hoolis ja kes teda usaldas. Hetkel, mil ta otsustas Ella raha enda arvele le kanda, oli ta tiesti teadlik oma teo tsidusest ja illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta
ulatuses enda varaga. Propageeriksin pigem ettevõtlusvormidest täisühingut, kus peremehelikult vastutavad kõik ühingu heaolu eest ja kannavad ka võrdselt vastutust kahjude korral. Hea usu põhimõte, ( ladina keeles bona fides ) tähendab kohustust käituda ausalt ja õiglaselt, teha koostööd ning kaitsta üksteise huve. Arvan, et see on väga inimlik ja lausa vajalik, kui toimitakse heauskselt ning kaitstakse lisaks enda heaolule ka teiste huve. Kahjuks võib elust enesest tuua mitmeid näiteid, kus selle hea usu põhimõtte vastu on eksitud. Toome kasvõi näiteks kõige tavalisema lepingu rikkumise, kus osapool A on osapoole B-ga kokku leppinud, et kuue päeva pärast peab B osapool A-le tasuma teenuse eest teatud summa, aga B tasub summa ilma mõjuva põhjuseta alles 10 päeva pärast. Antud juhul on siin rikutud hea usu
2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus  vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppnud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, siis piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. 2.1.2. Heauskne omandamine Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erandina saab heauskselt omandajalt asja välja nõuda, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tahte vastaselt välja läinud ning leidja või varas võõrandas asja heausksele isikule
omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendaja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Lisaks ütleb asjaõigusseaduse § 95, et asja tuleb omandada heauskselt. Hõivamise kohta kehtb asjaõiguseaduse 2. jaotis, mis sätestab, et vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehtu siis, kui see pole veel kellegi omandis. Näiteks on peremehetu metsloom, kes liigub vabas looduses. Asja ei saa omandada, kui see on seadusega keelatud või rikutakse kellegi õigusi see asi hõivata. Leiu omandamist sätestab käesoleva seaduse § 100. Kui ühe aasta jooksul alates leiust ei selgu
samuti siis, kui ta teadis teo tegemisele asudes tasulubadusest. Kui avalikult on lubatud tasu vallasasja leidmise eest, võib tasunõue esineda koos leiutasu nõudega (vt AÕS § 101 lg 1). Sellisel juhul peaks leidjal olema õigus valida, kummal alusel ta tasu nõuab. Tasulubaduse tagasivõtmise korral VÕS § 1006 alusel võib vastavalt VÕS §1006 lg-le 3 tekkida tasu lubanud isiku vastu kulutuste hüvitamise nõue isikul, kes heauskselt tegi tasulubadusele tuginedes kulutusi soovitud teo tegemiseks. Tasu lubanud isik vabaneb sellest kohustusest, kui ta tõendab, et heauskselt tasulubamisele tuginedes kulutusi teinud isik ei oleks saanudki tegu teha. Teo tegija võib vastutada tasu lubanud ja teoga soodustatud isikule või teoga muule soodustatud isikule teo tegemise käigus tekitatud kahju eest VÕS §-s 1022 sätestatud kahju hüvitamise erikoosseisude alusel. Konkurss
asi läks võõrasse valdusse õigusliku aluseta. Väljanõue on suunatud isiku vastu kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu. Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teenrina allub, eitab oma valdust. Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena. Piirangud Vallasasja ei saa AÕS § 95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23. mala fides; mala fide- paha, halb usk; paha- v. Halvauskselt 24. restitutio in integrum- endise olukorra taastamine, ennistamine
16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (​iudex​) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23. mala fides; mala fide- paha, halb usk; paha- v. halvauskselt 24. restitutio in integrum- endise olukorra taastamine, ennistamine
Isik loetakse seadusest tulenevalt valdajaks, sõltumata sellest, kas ta omab asja üle tegelikku võimu või mitte. Pärija on õige, tegelik pärija. Kui pärandaja sureb, siis lõppeb valdus ja valdus läheb üle S-le. § 38 alusel läks see valdus S-le üle kohe, kui M valdus lõppes ehk kohe kui M suri. Kas E võiks olla heauskne omandaja? · AÕS § 95 - Heauskne omandamine (1) Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. (11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne. (12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab
omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasomand Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud,
oksendamise, mis hiljem sõpradele rääkides naljakaski tundus ja omamoodi uhket tunnet tekitas seiklustest pajatades. Andres mäletab hästi, kuidas ma innukalt neid korteripidusid ja nädalavahetusi ootas, et avaneks võimalus alkoholi tarvitada. Üksinda hakkas Andres jooma juba siis  enne peole minekut võtis ta ikka julgust pudelist. Kõik kooli söögirahad läksid enamasti just viina või muu säärase peale,ta hakkas ka trenniskäimise rahasid , mida vanemad heauskselt andsid, alkoholi ostmiseks kasutama. Trennides ei käinud ja valetas vanematele igasugu jama kokku , et veel rohkem raha saada. Mingil hetkel jõudis ta niikaugel, et hakkas vanemate rahakotist raha varastama ja kodus nende asjades sorima. Peale keskkooli aga sai alkoholitarbimine sisse täiesti uue hoo. Andres töötas graafikujärgselt ja kõik vabad päevad sai "lõõgastumiseks" midagi alkohoolset joodud. Suhted tüdruksõbraga jahenesid ja ta jättis Andrese maha
Omandit võiv omaniku nõusolekute võõrandada ainult seaduses kirja panduga. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Asja õigus seadus §68. Omandi mõiste. Vallas omandi tekkimine Vallasomandi tekkimine: 1. Üleandmisega 2. Hõivamisega 3. Leiuga 4. Heitvaraga  maasse peidetud raha väärtusega ese, mille omaniku ei saa kindlaks teha. Väga väärtuslik leid tuleb anda muinsuskaitsele. 5. Ümbertöötamisega  kui keegi heauskselt töötas ümber vallasasja kuulub see ese ümbertöötajale. 6. Igamisega  vallas omand tekkib igamisega kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult nagu omanik ja on hoidnud seda asja oma valduses 5 aastat. 7. Loodusvilja omandamisega  isik kellel on õigus omandada seda, saab selle omanikuks villa eraldamisest asjast. (metsaraie, koerakutikas jne) Kui isik võtab peremehetu vallas asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks.
kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 33) P võttis oma sõbratarilt X-ilt kasutada kaelaehte. P kaotas ehte ning laskis juveliiril valmistada samasuguse. Ta tagastas selle ehte midagi ütlemata X-ile. Hiljem selgus, et X-i poolt P-le antud ehe ei olnud ehtne. Kas X sai P poolt talle antud uue ehteasja omanikuks? AÕS § 106 järgi on tegemist ümbertöötamisega. Lõige 1 sätestab, et kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. Siinpuhul on 3 olulist tingimust heauskus, uue asja teke ja tehtud töö suurem väärtus enne ümbertöötamist. 2 viimast tingimust on täidetud, küsimus on heausksuses. Heausksus eeldab, et ümbertöötaja ei tea ega peagi teadma, et ta töötab või kujundab ümber võõrast vallasasja. Antud juhul P seda teadis, seega
valdaja vastu. Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teeniha allub, eitab oma valdust. Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena. Kohtuliku arutelu objektiks on ikkag kolmanda isiku nõue ostja vastu. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasasja ei saa §95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tena poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitajaväärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasjade puhul ei saa kinnisasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on
andma andmeid antud isiku kohta. Kui 6 kuu jooksul pärast teate avaldamist saabuvad andmed, mis tõendavad, et isik on elus, siis teda surnuks ei tunnistata. Isiku surnuks tunnistamisel on samad õiguslikud tagajärjed kui tegeliku surma korralgi. Surnukstunnistatu taasilmumisel taastuvad kõik tema õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega, nende õiguste ja kohustuste olemusega ega riku kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi. 19. TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE ...tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Nad tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud. Võivad üle minna ühelt isikult teisele õiglusjärglusena, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse või oma olemuse järgi. 20. TEHING JA SELLE LIIGITUS
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr  töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
kaasneb õiguslik tagajärg, - töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed, - muud hüved, - tööaeg, töö tegemise koht, -puhkuse kestus, - töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (viitena), - tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, - viide kohaldatavale kollektiivlepingule. Andmete esitamise viis: - Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. - Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. - Kui andmed ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. - Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul, arvates nõude saamisest.  Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.
h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus
Eriti kannatavad puhta vee puuduse tõttu lapsed. Relvakonfliktide ajal tekkivaid keskkonna probleeme on üritatud piirata mitmete protokollide ja konventsioonidega ehk riikide vaheliste kokkulepetega. Vastu on võetud 1907ndal aastal Hague konventsioon, milles on kirjas, et on keelatud hävitada vaenlase vara, välja arvatud juhul kui hävitamine või vara arestimine on sõja eesmärk. Selles kokkuleppes on veel kirjas, et vaenlase vara, mis on omastatud, tuleb kohelda heauskselt. Selline konventsioon ei pane kellelegi mingeid piire, sest kirjas on, et ei või omastada võõra vara, välja arvatud juhul kui see on vajalik. 1949 aastal võeti vastu Geneva konventsioon, kus on samuti kirjas, et vastase vara on keelatud hävitada ükskõik kellel, välja arvatud kui see on sõjalistel operatsioonidel oluline. Seal on veel kirjas, et põhjendamatu vara hävitamine on karistatav. Sõlmitud lepingud
Vara kuulub asja omanikule, kelle vara seest see leiti. Omanikule leiutasu, kui leid ära võetaksepooles väärtuses 25) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine, igamine, loodusvili vallasomandi tekkimise alustena Ümbertöötamine  materjali segamine ja ühendamine, nt riidetükist tehakse ülikond. Ühendamine: pea- ja kõrvalasi koos. Segamine: mündid, vili. Igamine  vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda iganud/vallanud 5 aastat järjest heauskselt. Katkeb, kui keegi esitab nõude. Kinnisasja puhul 30 aastat. Loodusvili  kuulub reeglina asja omanikule. Nt õunad õunapuul. 26) Kinnisomandi ulatus Horisontaalselt  piiritletud maatükk, piiri nihutada ei või enda alagatusel. Vertikaalselt  vaadeldav sambana üles- ja allapoole maapinda. Mõõtude puhul tuleb lähtuda kinnisasja omaniku huvist. Maavaradele  üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile (nt põhjavesi, ravimuda, paekivi, põlevkivi)
kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. 23. Millised tingimused peavad olema täidetud, et võõra vallasasja ümbertöötaja saaks ümbertöötamisega ümbertöötatud asja omanikuks? § 106. Ümbertöötamine (1) Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. 24. Milliste tingimuste esinemisel on võimalik vallasasja igamisega omandada? § 110. Igamise sisu (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. (2) Vallasomand tekib igamisega ühe aasta jooksul, kui valdus on saadud tehinguga, mille
- regulatsiooni üldiselt - (21) Sõiduk, sh haagis on vallasasi nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 2 mõttes kui ka enne 1. juulit 2002 kehtinud AÕS § 8 lg 1 teise lause mõttes - (22) Vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92–94 järgi, eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Vallasasja saab heauskselt omandada AÕS § 95 alusel selle valdusse saamisega kokkuleppel üleandjaga, kui viimasel ei olnud õigust asja käsutada. - (23) Kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Riigikohus on ka
eeldatakse, et poolte vahel on sõlmitud tööleping. 5.2 Töölepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult. · Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. · Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. · Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. · Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. · Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. · Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda  tööandja peab esitama andmed kahe nädala jooksul, arvates nõude saamisest. · Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjlikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. · Andmete eistamata jätmise korral maksab tööandja trahvi.
ASI JA SELLE LIIGITUS valduses. Asjaõigus kui tsiviilõiguse haru reguleerib asjadega seotud Kui isik on kantud kinnistusraamatusse omanikuna ilma seadusliku õigussuhteid aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on heauskselt ja Asjaõigus tegeleb põhiliselt küsimustega: katkematult vallanud kinnisasja 10 aastat. Kui aga isik on 30 aastat - kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused? katkematult vallanud kinnisasja, mis pole kantud - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta
tahtega saada selle omanikuks 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule 4. peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, mille omanikku ei saa kindlaks teha 5. vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine – kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast 6. igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
anamneesivõimeline ja seega oled piiratud inimene, kelle vaated ei loe midagi. Kui su hing aga kuulub filosoofi hingede hulka Platoni mõttes, siis sa mõtled samuti nagu Platon ette kujutas, ning Platon on seega loonud õige maailmapildi. Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. Aristoteles (383 [384]  322 eKr) 8 Aristotelese ettekujutuse kohaselt inimesed kogunevad loomulikult/looduslikult ühendusteks; inimene pole mitte lihtsalt sotsiaalne loom, vaid poliitiline loom, polis e. linn on loomulik ning ka ideaalne seisund  Polis ei ole lepingu tulemus ning Polis ei ole ka linn tänapäevases tähenduses. Nüüdne linn on eelkõige turg,
publiciana eum experiri non posse, quia usucapere nin poterit. Nec quisquam putet hoc nos existimare sufficere initio traditionis ignorasse rem alienam, uti quis possit publiciana experiri, sed oportere et tunc bona fide emptorem esse.63 20 Sellele vastab Asjaõigusseaduse § 95 lõige 1, mille kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Juhul, kui ostja sai asja oma valdusse pahauskselt ja ta teadis, et asi kuulus kellelegi teisele kui müüjale, siis ei saanud ta Publiciana hagi kasutada. Nervo libro tertio membranum: Publiciana actio non ideo comparata est, ut res domino auferatur: eiusque rei argumentum est primo aequitas, denide exceptio ,,si ea res
Leidjaks loetakse nüüd isik, kellele asi üle anti. 4. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, niis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nt kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. 5. Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel. Kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga kuulub esialgsele omanikule. 8 6. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamine on välistatud, kui valdamine on pahauskne. 7
Leiutasu  ei ületa ühte kolmandikku asja väärtusest 4. peitvara omandamine. Peitvara  on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peitud asi. Kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; kultuuri- või looduslikuväärtusega kuulub riigile. Leiutasu  on peitvara pooles väärtuses. 5. vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6. igamine  kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine  näiteks juurvilja koristamisel Kinnisomand ja sellega seotud õigused 1.Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ning kitsendused Kinnisomandi kandmine kin.raamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. *Asjaõiguslepping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis Kinnisasjast loobumine kantakse kin
1)ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2)ohustab alaealise kõlblust; 3)sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal 4)takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus 24. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr - töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 25. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töölähetuse päevaraha alammäär 22,37€
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus
üleandmisel viia teise isik tuletatud valduseni, asjast ühepoolsel loobumisel aga asja peremehetuks muutumiseni, mille tagajärjeks võib olla esmane omandamine kellegi teise poolt. Mittevabatahtliku valduse lõppemisega on tegemist siis, kui asi läheb kaduma ( valdaja kaotab selle vi varas varastab selle temalt). Mittevabatahtlik on ka jõu või ähvardusega peale sunnitud valdusest loobumine. Mittevabatahtlikult valdusest loobumise korral ei sa valdusest välja läinud asja heauskselt omandada ( vt AÕS § 95 lg 3). Kui tegeliku võimu teostamine on ajutiselt takistatud või katkestatud, siis sellega valduse ei lõpe (AÕS § 39 lg 2). Kaudse valduse omandamine ja lõppemine Kaudse valduse omandamine toimub: 1. Kaudse valduse tekkimise teel: - otsene valdaja annab oma valduse teatud ajaks üle teisele isikule ja omandab kaudse valduse - otsene valdaja säilitab tegeliku võimu asja üle, kuid loob teisele isikule kokkuleppe alusel kaudse valduse. 2
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. 15
toimus klasside vaheline viktoriin. 3. Tuul viis minema raamatukogu poolse katuse. 4. Jälgige kaupluste siseseid reklaame! 5. Lõpuks arst nõustus, vastutahtmist. 6. Möödunud kohalikud vali- mised olid astmevõrra räpasemad kui varasemad. 7. Puhtast kergemeelsusest on nad pühapäeva hommiku kahesilmavahele jätnud. 8. Otsustava palli läkitas kolmepunkti joone tagant viimasel sekundil korvi Sundberg. 9. Tundub, et olen pettasaanud tarbija, kes heauskselt reklaamiõnge läks. 10. Päikese käes helkisid läikimahõõrutud bambusnuiad kurjakuulutavalt. 11. Täitsa joodav jook minumeelest, mis seal salata. 12. Ta tunnistas, et hindamine oli puht subjektiivne. 13. Olen ikka naljatamisi öelnud, et paber on paarituhandeaastane moeröögatus. 14. Juhataja tunnistas joogipiima-hinna 30-35 sendist tõusu. 15. Pärast lahutust kolis Leida tütrega Mustamäele värskeltvalminud korterisse. 16. Pole teada, kust poolt tuul puhuma hakkab. 17
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Samuti on teavitamiskohustus igasuguste muutuste osas töösuhtes ning eelkõige tuleb järgida seadusest tulenevaid tähtaegu ja vorminõudeid. 16
tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut
2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. (2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest. (3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata. (5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse. (6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu. 7. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine (1) Karistusseadustiku § 83 kohaselt konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle Haridus- ja Teadusministeeriumile. (2) Haridus- ja Teadusministeerium kõrvaldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste
Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu pooles väärtuses, peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), ümbertöötamine/segamine/ühendamine (heauskselt omaniku nõusolekul vallasasja ümbertöötamisel kuulub see asi ümbertöötajale, juhul kui töö on väärtuslikum vanast asjast), jagamine, loodusvilja omandamine. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust.
Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
Kui tehingus määratud tähtaeg, siis eelduslikult ei saa muuta ega tagasi võtta, kui tehingust endast see ei tulene. Teine reegel: keegi isik saab teada tagasi võtmisest või muutmisest, siis tema suhtes ei tule enam tehingut avalikult ja samal viisil tagasi võtta, aga kõikide teiste suhtes jääb see kehtima. 11. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise või muutmise tagajärjed? § 1006 lg 3 järgi ei pea TAL-ja tasu maksma, aga ta peab hüvitama kulutuse, mida isikud heauskselt sellele lubadusele tuginedes teinud on. Hüvitis on kuni lubatud tasu suurus. Tasu lubajal ei ole hüvitamise kohustust, kui suudab ära tõendada, et seda tegu ei oleks kulutuste tegijal võimalik teha. Eristatakse obj (A lubab raha sellele, kes kasvab 3 m pikaks) ja subj (konkr kulutuse tegija jaoks ei oleks olnud selle teo tegemine võimalik, nt A lubab 10000 eurot sellele, kes jookseb 100 m alla 10 sek, kus vana tervisesportlane B ostab uued tossud trenni jaoks) võimatust. 12
§ 148. Ehitis üle naaberkinnisasja piiri (4) Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. Lõikele lubama. (5) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. (6) Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osaMkõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste
kui asi läks võõrasse valdusse õigusliku aluseta. Väljanõue on suunatud isiku vastu kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu. Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teenrina allub, eitab oma valdust. Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena. Piirangud Vallasasja ei saa AÕS § 95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
Omandikaitse Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt on asja oma valdusesse saamise hetkest ka siis, kui võõrandajal polnud õigust asja üle anda. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et omandajal pole õigust asja üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või mõnel muul teel tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha, esitaja väärtpaberite ja
omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud; peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), 5)vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine (keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale), 6)igamine ja loodusvilja omandamine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused.
Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77
annaabi.ee 
