Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hälviku arengulugu kriminoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eristab alkohoolikut mitte alkohoolikust?
Sisekaitseakadeemia
Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool
Peeter Talvik
Kriminoloogia ja viktimoloogia üldosa
HÄLVIKU ARENGULUGU ALKOHOOLIK ANDRES
Ainetöö
Juhendaja:
Uno Traat , lektor
Paikuse 2013
Sisukord
Analüüs, riskitegurid , prognoos 5
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis tuuakse välja alkohooliku Andrese(referaadis nimi muudetud) lugu. Andres on 23. aastane Tallinna noormees, kelle suhted on purunenud ning kannatab suure alkohooli sõltuvuse all










Üldandmed ja elukäik
Alkoholiga puutus Andres kokku esmakordselt 15 aastaselt, Ta avastas momentaalselt selles omaette maailma, mis teda paelus. Alkohol võttis ära ta loomupärase tasaduse ja häbelikkuse, hirmud ja üksindustunde. Andres Hakkas kohe jooma üleliia palju, tol ajal põhjustas see suure oksendamise, mis hiljem sõpradele rääkides naljakaski tundus ja omamoodi uhket tunnet tekitas seiklustest pajatades. Andres mäletab hästi, kuidas ma innukalt neid korteripidusid ja nädalavahetusi ootas, et avaneks võimalus alkoholi tarvitada. 
Üksinda hakkas Andres jooma juba siis – enne peole minekut võtis ta ikka julgust pudelist. Kõik kooli söögirahad läksid enamasti just viina või muu säärase peale,ta hakkas ka trenniskäimise rahasid , mida vanemad heauskselt andsid, alkoholi ostmiseks kasutama. Trennides ei käinud ja valetas vanematele igasugu jama kokku , et veel rohkem raha saada. Mingil hetkel jõudis ta niikaugel, et hakkas vanemate rahakotist raha varastama ja kodus nende asjades sorima.
Peale keskkooli aga sai alkoholitarbimine sisse täiesti uue hoo. Andres töötas graafikujärgselt ja kõik vabad päevad sai ”lõõgastumiseks” midagi alkohoolset joodud. Suhted tüdruksõbraga jahenesid ja ta jättis Andrese maha. Ta võis päevade viisi vanu pilte vaadata, ennast haletseda ja odavat veini juua. Öösiti vaatas vanu filme, jõi ennast täiesti täis. Siiani elas ikka vanematega koos ja püüdsin oma joomisi hoolega varjata.
Rikkumised
Tulid ajad, kus rahanappus ajas teda pandimajja. Viis korduvalt ema või isa abielusõrmuse sinna, sest selle ostis ema alati tagasi, isegi kui ema pidi selleks laenu võtma kuskilt. Mõnikord kutsus koju prostituute ja ükskord läks isaga kaklema, kui isa peale sattus ja selle lõbunaise vihaga välja viskas . Kodus vanemad alkoholi enam ei hoidnud ja sularaha samuti mitte, ehted ja muu säärase peitsid nad ära. 
Andres tuulas tihti korteris poolhullunult ja omette midagi pobisedes ringi, otsis peidetud alkoholi, esemeid, mida saaks pandimajja viia. Osad väga kallid ja ka vanematele sentimetaalse tähendusega väärisasjad müüsin lihtsalt maha. Isa oli muutunud ükskõikseks ja ema valas pisaraid. Miski aga ei muutunud paremaks, vaid ainult halvemaks.
















Analüüs, riskitegurid, prognoos


Mis eristab alkohoolikut mitte alkohoolikust? Selget piiri alkoholismi ja mitte alkoholismi vahele on võimatu tõmmata. Inimesed on erinevad, mõned inimesed võivad juua ühe pitsi ning nad ei suuda enam alkohoolile ei öelda, kuid on ka inimesi, kes võivad juua nii, et neil ei tekiks mingit isu mitu päeva järjest juua. Alkoholismi on algul küllaltki raske märgata, sest inimesed on harjunud, et vahel pidudel juuakse ning salajast napsutamist on kerge varjata.
Selleks, et aru analüüsida alkoholismi on vaja teada, kuidas on oht saada alkohoolikuks. Alkohol on kahjulik igale inimesele. See ei olene ei soost ega vanusest . Kõige kahjulikum on
alkohol aga lastele ja teismelistele. Seda eriti sellepärast, et inimese organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani. See on ka põhjus, miks on alkohol alaealisele palju kahjulikum, kui täiskasvanule.
Uuringute kohaselt on suurem tõenäolisus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus, kui nad
hakkavad alkoholi tarbima noorelt. 47% inimestest, kes alustavad alkoholi tarbimist enne
neljateistkümne aastaseks saamist on hiljem sõltlased. Pärast 21.eluaastat alkoholi joomist
alustavatest saavad sõltlased vaid 9%. Paljud inimesed ei tea, mis alkohol teeb nende keha ja organismiga. Alkohol häirib näiteks organismi tavapärast hormooniproduktsiooni ja nii peatub kasvuhormoonide tootmine, kaltsium ei imendu enam korralikult ning tekib luude hõrenemine ning hambad hakkavad lagunema .
Poistel võib see mõjutada ka meessuguhormoonide hulka ja sellega võib kaasneda munandite
kõhetumine ja tekivad erektsiooni häired. Tüdrukutel aga väheneb naissuguhormoonide tootmine ja see suurenda meessuguhormoonide osakaalu .
Purjus inimesed teevad asju, mida nad muidu mitte mingil juhul ei teeks . Tihti satutakse
kaklustesse ning minnakse tülli ka kõige kallimate sõpradega.
Andrese puhul saabki üheks alkoholismi põhjuseks tuua noorena jooma hakkamise. Mida nooremana alustada alkohooli tarbimist seda kergem on sõltuvusse jäämine.
Tänapäeval vaadeldakse alkoholismi, kui haigust, mida on võimalik ravida. Oleneb inimese iseloomust ning isiksuse tugevusest, on olemas inimesi, kes peab sellest ülesaamiseks jääma täiesti karsklaseks, kohe kui nad ühe pitsi võtavad siis tekib neil pidurdamatu isu uue vastu. Kuid on olemas ka selliseid ravimeetoteid, kus ei pea täiesti karsklaseks jääma. Üks võimalusi on endale lasta panna kapsel , mis vähendab isu alkoholismi, et kohe kui jood ühe õlle hakkab see nii vastu, et inimene oksendab.
Kuna Andres on noormees veel siis ei ole see tema tervisele veel erilist mõju avaldanud, kuid kui jätkub selline alkohooli tarbmine, siis on üsna tõenäoline, et varsti ütleb tema tervis üles ning esineb mingi terviserikke, mis võib lõppeda surmaga.
Kokkuvõte
Referaadis on kirjeldatud ühte alkohoolikut, kelle elu on väga raskeks muutunud täna alkoholismile. Tänu alkoholismile on tema vanemad kaotanud usu temasse, suhted naissoost inimestega on purunenud. On alustanud pisivargustega enda vanemate tagant. Hälvik ei tunne enda piire ning võib senni alkoholismiga tegeleda, kuni tema tervis vastu ei pea.
Kasutatud allikad
1. http://www.aaestonia.co m
2. http://www.alkoinfo.ee
Vasakule Paremale
Hälviku arengulugu kriminoloogia #1 Hälviku arengulugu kriminoloogia #2 Hälviku arengulugu kriminoloogia #3 Hälviku arengulugu kriminoloogia #4 Hälviku arengulugu kriminoloogia #5 Hälviku arengulugu kriminoloogia #6 Hälviku arengulugu kriminoloogia #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TereJuss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun