VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM HANS KRUUS Koostaja : Annett Lymar Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aast...
Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Siimu Pesur Aktuaalsuseesmärgid Püstitatud hüpotees: Eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. Aktuaalsus: Võimalik rahvuskultuuriline areng tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiiv...
TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. ...
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gus...
Ajaloo Kontrolltöö II rühm 1.Iseloomusta Jaan Tõnissoni suunda Eesti poliitilises elus XX saj algul- väljaanne, nõudmised, kelle toetus? (4p.) 2. Mida saavutasid eestlased 1905. aasta revolutsiooni tulemusena? (2p.) Eestis moodustati ERE- ehk eesti rahvameelne eduerakond Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks ol...
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs...............................................................................................................................4 1.1.Allika liik...............................................................................................................................4 1.2.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus..................................................
Arutlus Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas ? 1.septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRPst, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega k...
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikul...
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
LYDIA KOIDULA ELULUGU Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja.[1 2008,06,03] 1850.aastal kolisid Jannsenid Pärnusse,kus Lydia Koidula isa J.V Jannsen asus tööle koolmeistrina Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis,kus nad ka elama hakkasid. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. [1 2008,06.03] 1862.aastal sooritas ta veel koduõpetajanna nn.suure eksami Tartu ülikooli juures,omandades õpetamisõiguse aadlike perekondades,millist või...
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis,...
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele t...
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Li...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa ...
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevast...
KUNSTIÕPETUS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eesku...
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pav...
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aa...
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti ...
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Vi...
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suu...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi ko...
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
annaabi.ee 
