TAANI
Käthy Kaits MTTp-13
Üldandmed
Pealinn Kopenhaagen
Riigikeel taani
Rahvaarv 5 602 600
KuningannaMargrethe II
Sümbloid
Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe.
Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega.
Rahvuslind on kühmnokk-luik.
Pinnamood
Jäätumise jälgedega lauskmaa.
Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid.
Keskmine kõrgus on 31 m.
Künkad
Ejer Bavnehøj (170,35 m)
Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m)
Yding Skovhøj (170,77 m)
Himmelbjerget (147 m)
Veestik
Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu.
Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km).
Kõige sügavam järv on Furesø (36 m).
Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²).
Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd.
kliima
Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima.
Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus.
Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril.
Elustik
Metsades on metskits ja punahirv .
Põhjamere vetes viiger, randal , hallhüljes.
Taani kuulub segametsa piirkonda.
Kogu Taani on kultuurmaastik.
Loodusvarad
nafta
maagaas
kala
sool
lubjakivi
kriit
kivi
kruus
liiv
Tuntumad vaatamisväärsused
Bornholmi saar – Hammershusi kindlus , vanad kalurikülad, ilus loodus.
Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses.
Tivoli , ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis.
Hamleti e. Kronborgi loss Helsingöris.
TÄNAN KUULAMAST!
Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta. ((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais' väinas Põhja-Prantsusmaal.)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika
tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel
Kõik kommentaarid