Eesti kultuurielu 1920-1940 spikker (1)

Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema.
Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest:
Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.
Suurenes kultuuritegelaste arv järsult
Saksa ja vene mõjudest vabanemine
Suundade paljusus , eksperimenteerimine ja loomevabadus.
Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus . Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas.
Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. Tuntuimad keeleteadlased: Johannes Aavik ja Johannes- Voldemar Veski . Uuriti murdeid ja teisi keeli. Rikastati rahvuslikku ajalooteadust paljude uurimustega. „Eesti ajalugu“ (toim. Hans Kruus) ja „Eesti rahva ajalugu“.
Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet mõjutas Siuru. Veel mõned tuntud kirjanikud: Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro .
Muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. Noored heliloojad .
Kõrgkultuur – tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid , koorid ja orkestrid
Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraažiga 43 miljonit eksemplari). Arenes filmikunst (esimene täispikk Eeesti film "Mineviku varjud "). Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid). Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis). Välisreisid.
Religiooni tähtsuse vähenemine. Rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus). Uued linnajaod, ehitised ( elamud , esindushooned). Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas. Moodsad talud , maakodud. Kodusisustuse vahetamine, enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu . Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus . Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.). Rõivamood (ajakirjadest- dieet , lühike soeng , lühemad kleidid jne.). transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)