Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #1 Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #2 Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #3 Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #4 Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #5 Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #6 Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Imhotep Õppematerjali autor
Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile, slaidi-show

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat. Väga mitmekesine tegevusvaldkond. Kirjaoskuse levitamine. Propageerib rõuge panemist. Tegeleb orjapidamisega, kirjutab käsiraamatu. Kriitika pärisorjusliku korra ja aadli vastu. Konflikt aadliga, lahkub ametist. Kuramaale kooli. Venemaale tööle. Nimetatud Venemaa esimeseks pärisorjuse vastaseks. ,,Beschreibung" ilmnes kuna Katariina II alustas Balti aadli survestamist ja Katariina II vallanud valgustuse mõju. Müller ,,Russiche Geschichte" avaldati käites. Esien võtab pärisorjust kirjeldades kriitilise hoiaku, et ristisõdijad tulid ainult ristiusku levitama, nägi soovi allutada rahvas ja seetõttu see kord ongi väljakujunenud. Kord ebamõistlik ja majanduselt ebaratsionaalne. Valgustada rahvast, et nad paremini hakkama saaksid. F. K. Gadebusch oli jurist ja ajaloolane, Tartu sündikus ja bürgermeister. Gadebusch Pommerist pastori perekonnast, õppinud õigusteadust ja ajalugu.

Ajalugu
thumbnail
52
doc

Tööde vormistamise juhend

viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse, üliõpilase nimi avalikusta- takse. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel). · Kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju sh. füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus uuringus mitte osaleda või katkestada osalemine selles igal uuringu etapil. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali

Tööde vormistamine
thumbnail
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

Sündis Napolis 1668 vaeses peres. Loobus kooliskäimisest varakult, eelistades omal käel õppida. Ülikoolis omandab õigusteaduste doktori kraadi. Esialgu töötab rikaste koduõpetajana, 1698 valitakse 30-aastaselt Napoli ülikooli retoorikaprofessoriks 1734 nimetatakse kuninglikuks historiograafiks. Suri Napolis 1744. Peamised seisukohad: Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud. Tsükliline kultuuriarengute mudel (corsi­ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse "uuele teadusele" (mis jääb väljapoole teoloogiat). Providentsi-printsiip: inimese eesmärgid ei teostu ajaloos kunagi otseselt, kuid sündmuste üldine kord on ratsionaalne ja eesmärgipärane. Kultuurikäsitlus Vico

Kultuuriajalugu
thumbnail
55
docx

UURIMISMEETODID

– Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada • Neutraalne ja mitte-kallutatud – Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult – Ei püüta tulemusi kallutada või seletada enda ideoloogilistest tõekspidamistest lähtudes • Teadus ei loe moraali ega mõista kohut • Eesmärgiks on luua uut teadmist – originaalsus ei pea olema uue avastamine, vaid ka uute lähenemisnurga leidmine (hinde “A” vääriline BA-töö) Empiiria ja andmed. Ideed ja teooria • Tajutavad faktid, nähtused ja protsessid ümbritsevast maailmast on empiirilised

Uurimismeetodid
thumbnail
84
doc

Uurimustöö alused

5) asjade, nähtuste ja seoste tegelik olemus jääb lahendamata. Teadusliku tunnetuse sihiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb samuti a) faktide kogumisel b) süstematiseerimisel c) üldistamisel. Erinevalt empiirilisest tunnetusest toimub siin faktide sihipärane kogumine, rakendatakse abinõusid välistamaks subjektiivse suhtumise mõju faktide 10 kogumisele ja üldistamisele. Põhitunnusteks, mis määravad tunnetuse teaduslikkuse, peetakse järgmisi: 1. OBJEKTIIVSUS. Teaduslik tunnetus eeldab igasuguse subjektiivsuse likvideerimist. See saavutatakse spetsiaalsete informatsiooni ja faktide registreerimise ja läbitöötamise meetmetega. 2. SIHIPÄRASUS. Tunnetusprotsess pole suunatud kõigi võimalike faktide talletamisele

Uurimistöö alused ja metoodika
thumbnail
25
pdf

Uurmismeetodid psühholoogias

tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9

Psühholoogia
thumbnail
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

erizanrilisi ilukirjanduslikke loovtöid. Zanri võib iga rühm endale ise valida, aga õpetaja peaks jälgima, et ühes zanris liiga palju töid ei tuleks. Kaks-kolm samazanrilist lahendust on isegi hea, sest tekib võrdlusvõimalus ja on võimalik näha, kui erinevalt võivad olla lahendatud sama teemal ja zanris tehtud loovtööd. · Valminud tööd kantakse klassis ette, kasutades mõju suurendamiseks sobivat heli- või pilditausta. · Enne loovtöö ettekannet tutvustab keegi varem kokku lepitud rühmaliige valitud zanri tunnuseid. · Kuidas projektitöö tulemuse esitamine toimub, on rühma liikmete kokkuleppe küsimus. Näiteks sonetti või ballaadi võib ette kanda üks inimene, teine tutvustab zanrit ja kolmas kindlustab heli- või pilditausta. Komöödiat ja tragöödiat on mõistlik ette lugeda ositi.

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun