Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gustav Suits (0)

1 Hindamata
Punktid

Gustav Suits
Gustav Suits (30. (18.) november 
1883 Tartumaa – 23. mai 1956 
Gustav Suits
Stockholm ) oli eesti luuletaja ja 
kirjandusteadlane
Gustav Suits sündis õpetajate 
perekonnas. Kooliteed alustas 
kohalikus külakoolis, millele 
järgnes Tartu Aleksandri 
Elulugu
Gümnaasium (Tartu 
Kubermangugümnaasium). Juba 
gümnaasiumipäevil viibis Gustav 
Suits suviti
Soomes, kus õpetas 
koduõpetajana prantsuse ja saksa 
keelt. Gümnaasiumi lõpetas 
Gustav Suits 1904 . aastal 
kuldmedaliga. Pärast seda astus 
ta Tartu ülikooli, kus õppis 
keeleteadust. Aastal 1905 jätkas 
õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus 
õppis kaasaegset kirjandust ja 
esteetikat. Selle lõpetas ta 1910
aastal.
Aastal 1911 abiellus Suits 
ülikoolikaaslase, soomlanna Aino 
Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 
töötas Helsingis  ülikooli 
raamatukogus ning seejärel kuni 
1917. aastani Helsingi Vene 
Gümnaasiumi soome keele 
õpetajana.
Gustav Suits oli Noor-Eesti 
liikumise üks kesksemaid ja 
mõjukamaid juhte.
Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti 
Sotsialistide-Revolutsionääride 
Partei (esseeride) liikmena tegev 
poliitikas. Teda peetakse Eesti 
iseseisvuse idee üheks autoriks 
tänu 1918. aastal avaldatud Eesti 
Töövabariigile ja tegevusele 1918. 
aasta jaanuarikuus[1]. Suits valiti 
ESRP  keskkomitee liikmeks ja 
seati kandidaa- diks eelolevail 
Ülevenemaalise Asutava Kogu 
valimistel.
1921–1944 töötas Suits Tartu 
Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo 
õppejõuna ( professor alates 1931
aastast), olles õpilaste seas väga 
populaarne . 1924. aastal asutas 
Gustav Suits Akadeemilise 
Kirjandusühingu, mille esimeheks 
jäi kuni 1941. aastani. 1935. 
aastast oli ta Uppsala ülikooli 
audoktor.
Aastal 1944 põgenes Gustav 
Suits Soome kaudu Rootsi, kus 
töötas Nobeli Instituudi 
raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 
nimetati ta Eesti haridusministriks 
eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta 
vastu.
Gustav Suits suri 1956. aastal 
pärast mitmeaastast rasket 
haigust. Ta on maetud Stockholmi 
Metsakalmistule.
Aastast 2004 annavad Tartu 
Kultuurkapital  ja Tartu linn välja 
Gustav Suitsu stipendiumi.
Esimene  luuletus "Vesiroosid" 
ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus 
Aeg". Kirjandusellu astus Gustav 
Suits Tartu kooliõpilaste 
kirjandusringi vihikute "Kiired" I – 
III (1901– 1902toimetajana . Suits 
oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid 
juhte, nende omanimeliste 
almanahhide (I-V, 1905—1915) ja 
Looming
ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-
Eesti esimese almanahhi 
sissejuhatusest pärineb ka Suitsu 
paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem 
eestlased, aga saagem ka 
eurooplasteks!".
Hoogsast  luulest  koosnev 
esikkogu "Elu tuli" (1905) 
väljendab sajandi alguse 
revolutsioonimeeleolu. 1913. 
aastal ilmunud kogus " Tuulemaa
kujutab Gustav Suits sellele 
järgnenud pettumust ja uusi 
unistusi . I maailmasõja ning 1917. 
aasta revolutsiooni sõlmküsimusi 
kajastab 1922. aastal ilmunud 
kogu "Kõik on kokku unenägu". 
Kirjaniku hilisluulet on ilmunud 
kogus "Tuli ja tuul" (1950).
Lisaks luulele on ta avaldanud 
kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" 
(1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" 
(1931) ning uurimusi eesti 
kirjandusloost (eeskätt Friedrich  
Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu 
tööde loetelu  sisaldab üle tuhande 
nimetuse.
Ants  Oras . Märkmeid Gustav Suitsu luule 
hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933
Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt 
vaateveerult, Looming nr. 9, 1933
Hans Kruus. Murdekuudel 1917—18, Looming nr. 
9, 1933
Johannes  Semper . Kilde Gustav Suitsu puhul, 
Looming 1933, nr. 9
Ants Oras. Gustav Suitsu  teekond  läbi värsside, 
Eesti Kirjandus nr 11, 1933
Ants Oras. Gustav Suits: Aastate  aknal ., Looming 
nr 4, 1934
Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku 
aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934
S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu 
luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937
Kirjandus
Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus 
kirjade , luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti 
Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, 
Tal inn 1997
Nigol  Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja 
artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983
Helga  Suits- Kangro , "Aino ja Gustavi lugu" 
("Gustav Suitsu nooruse" järg kirjade, luuletuste ja 
Aino mälestuste põhjal). Eesti Kirjanike 
Kooperatiiv, Lund 1987
"Gustav Suits". Personaalbibliograafia + 
fondinimestik. Eesti  Kirjandusmuuseum , Tartu 
1998
http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html
Gustav Suitsu 
http://raadioteater.err.ee/raadioteater/luuleruum/gustav_suitsu_l
l uulet
uulet

Document Outline

  • Gustav Suits
  • Gustav Suits
  • Elulugu
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Looming
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Kirjandus
  • Gustav Suitsu luulet
Vasakule Paremale
Gustav Suits #1 Gustav Suits #2 Gustav Suits #3 Gustav Suits #4 Gustav Suits #5 Gustav Suits #6 Gustav Suits #7 Gustav Suits #8 Gustav Suits #9 Gustav Suits #10 Gustav Suits #11 Gustav Suits #12 Gustav Suits #13 Gustav Suits #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DariaTis Õppematerjali autor
Presentatsioon eesti luuletajast Gustav Suits

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Gustav Suits
20
pptx

Gustav Suits

Gustav Suits   Gustav  Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu   Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas.  Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt.  Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust.  Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal.   Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga.

Eesti kirjandus
Eesti kirjanikud-Gustav Suits-Ernst Enno-V Grünthal-Ridala
4
docx

Eesti kirjanikud: Gustav Suits, Ernst Enno, V.Grünthal-Ridala

Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 ­ 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 1911­1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.

Kirjandus
Eesti Ärkamisaja Luuletajad
7
doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed "Villem Grünthali laulud" (1908) "Kauged rannad" (1914) "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsit" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Tuules ja tormis" (1927) "Sinine kari" (1930) "Meretäht" (1935) "Laulud ja kauged rannad" (1938) "Väike luuleraamat" (1969) Gustav Suits (30. november 1883 ­ 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga

Kirjandus
Kirjanike elulood ja looming
12
doc

Kirjanike elulood ja looming

· Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed: · Uued luuletused (1909) · Hallid laulud (1910) · Kadunud kodu (1920) · Valge öö (1920) · Valitud värsid (1937) · Üks rohutirts läks kõndima (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · Väike luuleraamat (1964) · Rändaja õhtulaul (1998) · Laps ja tuul (2000) Gustav Suits Elulugu: · 1883 ­ 1956 · luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane · Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas · Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium) · gümnaasiumipäevil viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. · Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli

Kirjandus
Gustav suits
11
ppt

Gustav suits

Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911­1913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana

Eesti keel
F-Tuglase ja G-Suitsu elulugu
1
doc

F. Tuglase ja G. Suitsu elulugu

Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911­1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 1917­1919 oli Eesti Sotsialistide-

Ajalugu
Gustav Suits elulugu
4
docx

Gustav Suits elulugu

Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956

Eesti keel
Gustav Suits
1
doc

Gustav Suits

Gustav Suits (30. november 1883 ­ 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 1917­1919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun