Ajaloo arutlus "Eestlased II maailmasõja ajal" (0)

Arutlus
Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas ?
1.septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRP-st, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks Ida-Euroopa. Kuna Eesti jäi MRP-st lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas?
Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes Vares-Barbarus, Hans Kruus, J. Semple ), tegu oli eestlastega kes pooldasid kommunismi ning aitasid kaasa okupeeritud Eestis (17.juuni 1940) Moskval läbi viia Juunipööret. Millest võisid Juunikommunistid oma valikut langetades lähtuda? Nähtavasti oli Juunikommunistide näol tegu kommunismi pooldavate inimestega, kes tõenäoliselt leidsid Juunipöördes võimalust eneseteostuseks. Ei saa unustada tõsiasja, et 1940.aastatel valitses Eestis autoritaalne ajajärk ning juunikommunistide näol oli tegu Pätsi ja Laidoneri opositsiooniga. Juunikommunistid olid Eesti riigi reeturid, kes aitasid oma tegemistega kaasa Eesti omariikluse kaotamisele. Mina poleks 1940. aastatel osalenud Juunikommunistide tegevuses, sest oleksin teinud kõik, et säilitada Eesti riigi iseseisvust.
Üheks valikuks oli hakata metsavennaks. Metsavendade eesmärgiks oli võidelda Eesti omariikluse eest, järeldan seda faktist, et nad võitlesid omaalgatuslikult okupatsiooni võimude vastu ( avaldasid aktiivset relvastatud vastupanu okupatsiooni võimudele) ning tegid seda sinimustvalge lipu all. Eriti hoogestus metsavendlus pärast juuniküüditamist 14.juuni 1940. Kokku osales metsavendade tegevuses umbes 30 000 inimest. Analoogselt Eestile tekkis metsavendlus Lätis ja Leedus. Metsavendade tegevuses on ka pahupool – nimelt kaotasid oma elu metsavendade käe läbi mitmed rahvuskaaslased. Seda väigavlda ei õigusta miski. Metsavendade tegevus, mis saadi võimude poolt kontrolli alla alles aastaks 1953 näitab kõige reaalsemalt eestlaste soovi oma omariiglust säilitada.
MRP-ga läks Eesti kõrval Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Soome. 30.nov 1939 algas Talvesõda, kuigi 12.märts 1940 Talvesõda lõppes, toimus 1941-1944 Soome ja NSVLiidu vahel Jätkusõda. Eesti mehi, kes läksid soomlastele appi nii Talve- kui Jätkusõjas nimetakse soomepoisteks. Soomepoiste tegevuse eesmärgiks oli võidelda NSVLiidu agressiooni vastu nii Soomes kui Eestis. Pärast Jätkusõja lõppu tulid soomepoisid Eestisse ning võitlesid siin Punaarmee pealtungi vastu. Soomepoiste üksuseks oli 200 sõjaväe rügementi ( usun, et oleksin võimalusel osalenud soomepoiste tegevuses, sest olen vastu agressioonile ).
Üheks Teises maailmasõjas langetatud valikuks oli põgenemine läände. Põgemise peamiseks aastaks oli 1944. Kokku lahkus Eestist umbes 80 000 inimest. Lahkumise peamiseks põhjuseks oli hirm uue NSVLiidu okupatsiooni ees. Esialgu põgenetti enamjaolt Rootsi, hiljem sealt edasi Kanadasse, Austriasse. Osad eestlased lahkusid Eestist koos taanduvate Saksa vägedega. Saksamaalt liiguti jälle edasi läände. Lahkunud eestlastele heideti ette, et nad ei hoolinud kodumaast ning jätsid ta saatuse hooleks. Samas ei tohiks unustada, et paljud lahkunuist olid tipppoliitikud, haritlased, kes oleks langenud kommiunistliku reziimi reppressioonide ohvriks. Väliseestlased on mängid läbi 20.sajandi teise poole olulist rolli Eesti kultuuri edendamisel välis-eesti kultuur: luuletajad , kirjanikud. Samuti aitasid väliseestlased alalhoida ning mängisid olulist rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis
Viimase valikuna nimetaksin teenimist Saksa Wehrmachti või NSVLiidu Punaarmees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki okupeeritud riigi elanike mobiliseerimine okupatsiooni armeesse oli ebaseaduslik, kasutas NSVLiidu väejuhatus seda võimalust. On ka mõistetav miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikuna kommunistliku ideoloogia eest võitlema ( erandiks olid nähtavasti Juunikommunistid). NSVLiidu kommunistid moodustasid eestlastest tööpataljonid, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed. Kokku koondati tööpataljoni 32 000 eesti meest. Esialgu leidus eestlaseid, kes soovisid teenida Saksa armees , sest sakslastes nähti 1941 aastal vabastajaid. Hiljem, kui mõisteti, et üks okupatsioon asendus teisega ei nähtud koostöövõimalust sakslastega, ka Saksa väejuhatus oli sunnitud kasutama sundmobilisatsiooni. Loodi nt. Piirikaitse rügementte. Eelneva põhjal julgen väitta, et teenimine okupatsiooni armees oli eestlastele peale sunnitud valikuks. Kokkuvütvalt väib väitta, et eestlastel oli Teises maailmasõjas järgnevad valikud: hakkata Juunikommunistiks, minna soomepoisiks, hakkata võitlema Eesti omariikluse eest metsavennana või põgeneda lääne. Tegu oli sisuliste valikutega ning igaüks langetas selle oma äranägemise järgi. Mina isiklikult oleksin põgenenud sõjaeest läände, et mitte langeda NSVLiidu repressioonide ohvriks. Kindlasti ei oleks osalenud Juunikommunistide tegevuses, sest tegu oli riigireetmisega. Viimaseks nö. “ valikus “ oli teenimine Punaarmees või Saksa vägedes. Viimane oli eestlastele pealesunnitud ning rahvusvaheliste õiguste vastane.