Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,,Väikesed metslased” (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Uulu põhikool
Kirjandus
Oliver Stimmer
8. klass
,,Väikesed metslased”
Referaat
Juhendaja : Ly Kukk
Uulu 2006

Sisukord




Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Selle referaadi põhiteemad on: Sari ,, Seiklus jutte maalt ja merelt ” , ,,Väikesed metslased” ja selle autor Ernest Seton - Thompson . 3
Seiklusjutte maalt ja merelt. 4
Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses: 5
,,Väikesed metslased” 8
Sisu tutvustus 8
Ernest Seton-Thompson 9
Lisad 10
Kasutatud kirjandus 11








Sissejuhatus


Selle referaadi põhiteemad on: Sari ,, Seiklus jutte maalt ja merelt” , ,,Väikesed metslased” ja selle autor Ernest Seton-Thompson.

Sari ,, Seiklus jutte maalt ja merelt” on imetore raamatusari mida enamus meie vanematest lapsepõlves või hiljem lugenud on. See koosneb 55 raamatust. Pikemalt sellest neljandal leheküljel. Kõik selle sarja raamatud autorid väljaandmis aastad ja tõlkijad on ära toodud lehekülgedel 5-6.
,,Väikesed metslased” on raamat mille ma olen läbi lugenud. See on hästi põnev ja tore raamat. Selle kirjutas Ernest Seton-Thompson. See räägib kahe poisi seiklustest, kes otsustasid veeta suve indiaanlaste kombel , ja sellest, mis nad oma metsaelus õppisid.
Selle raamatu autorist Ernest Seton-Thompson on kirjutatud referaadi kaheksandal leheküljel. Ta on Kanada kirjanik ja looduse uurija.

Seiklusjutte maalt ja merelt.


,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt” on teatavasti nõukogudeaegne imetore raamatusari, mida enamus meie vanematest lapsepõlves või hiljem lugenud on. Sari koosneb 55 raamatust.
"Seiklusjutte maalt ja merelt" on peamiselt 1950ndate lõpus Eesti Riikliku Kirjastuse poolt avaldatud seiklus- ja fantastikaraamatute sari nooremale ja keskmisele koolieale.
Aastatel 1955 – 1962 ilmus sarjas kokku 55 välisautorite teost. Paljud ilmunud raamatutest olid esmatrükid eesti keeles ning on hiljem korduvalt taasavaldatud. Raamatud trükiti peamiselt trükikojas "Ühiselu", mõned teosed ka trükikodades " Kommunist " (6 teost), "Punane Täht" (2 teost) ning Hans Heidemanni nimelises trükikojas Tartus (1 teos).
Tiraažid olid üsna suured, harilikult 30000 -40000 eksemplari. Väikseimate tiraažidega on raamatud " Oikumeeni äärel" (15000), "Saladuslik saar", " Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused ", "Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused" (20000) ning "Sannikovi maa" (25000).
2004. aastal alustas Eesti Ekspressi kirjastus sarja raamatute originaalkujundusega kordustrükkide avaldamist.Matkides kujundust avaldati 1996. aastal ka Tõnu Trubetsky raamat "Mina ja George".Tallinnas asub samanimeline restoran.
Seikluslikke elemente sisaldasid juba antiikromaanid ja keskaegsed eeposed . Uusaegse seiklusromaani juured ulatuvad realistlikku traditsiooni, mis tekkkis vastukaaluks galantsele õukonnaromaanile.

Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses:


1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem)
1956
James Fenimore Cooper "Hirvekütt" (tõlkija Johannes Seilenthal)
Mark Twain " Prints ja kerjus " (tõlkija Valter Rummel)
Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused" (tõlkijad Anna Bergman, Marta Sillaots)
Walter Scott " Ivanhoe " (tõlkija Jana Linnart )
Vladimir Obrutšev "Sannikovi maa" (tõlkija Leonid Mäting)
Jules Verne "Saladuslik saar" (tõlkija Silvia Tui)
Ruvim Fraerman, Pavel Zaikin "Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused" (tõlkija Leonid Parašin)
Nikolai Trublaini "Kuunar "Kolumbus"" (tõlkija Artur Gross)
Georgi Brjantsev "Jäljed lumel" (tõlkija Neeme Roose)
Jules Verne "Viieteistkümneaastane kapten" (tõlkija Silvia Tui)
Jack London " Valgekihv " (tõlkija Marta Sillaots)
1957
Grigori Adamov "Kahe ookeani saladus" (tõlkija Ralf Toming )
Vladimir Obrutšev "Kesk- Aasia avarustes" (tõlkija Heino Kiik )
Ferenc Molnár "Pál-tänava poisid" (tõlkija Julius Mark)
Vahtang Ananjan "Pantrikuru vangid" (tõlkija Arthur Gross)
Alexandre Dumas vanem "Kolm musketäri" (tõlkija Jana Linnart)
Aleksandr Avdejenko "Tisza kaldal " (tõlkija Hardi Tiidus)
Robert Louis Stevenson "Must nool " (tõlkija Ülo Tambek)
Ludwig Renn "Trini" (tõlkija Veronika Kruus)
James Fenimore Cooper "Viimane mohikaanlane" (tõlkija Ülo Tambek)
Walter Scott "Rob Roy" (tõlkija Linda Targo)
1958
Jules Verne "Kapten Granti lapsed" (tõlkija Marta Sillaots)
Aleksei Tolstoi "Insener Garini hüperboloid. Aelita" (tõlkija Artur Gross)
James Fenimore Cooper " Rajaleidja " (tõlkijad Elisabeth Lukats, Hugo Vihalem)
Alexandre Dumas "Kakskümmend aastat hiljem" (tõlkija Henno Rajandi)
Selma Lagerlöf " Nils Holgersoni imelik reis läbi Rootsi" (tõlkija Vladimir Beekman)
Robert Louis Stevenson " Aarete saar" (tõlkija Jana Linnart)
Jules Verne "20000 ljööd vee all" (tõlkija Ott Ojamaa)
Herman Matvejev "Tarantel" (tõlkija L. Kurtšatova, Raimond Potisepp)
Arthur Conan Doyle "Kadunud maailm. Maracoti sügavik" (tõlkija Ralf Toming)
Géza Gárdonyi "Egeri tähed " (tõlkija Tiiu Kokla)
Anna Jürgen "Sinine Lind" (tõlkijad Ada Ambus , Ülo Kurvits)
1959
Hector Malot "Perekonnata" (tõlkija Immanuel Pau)
Vassili Jan "Tšingis- khaan " (tõlkija Leo Metsar )
Vassili Jan " Batu -khaan" (tõlkija Leo Metsar)
Thomas Mayne Reid "Peata ratsanik" (tõlkija Ester Heinaste)
Werner Legere "Ma olin Timbuktus" (tõlkija V. Perli )
Venjaniitš Kaverin "Kaks kaptenit" (tõlkija Marta Sillaots)
Alexandre Dumas "Kümme aastat hiljem" (1. köide) (tõlkija Tatjana Hallap )
1960
Aleksandr Beljajev "Amfiibinimene. Maailmavalitseja" (tõlkija Adam Randalu )
Henry Rider Haggard "Kuningas Salomoni kaevandused . Seeba kuninganna sõrmus" (tõlkija Lia Rajandi)
Alexandre Dumas " Vikont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem" (2. köide) (tõlkijad Tatjana Hallap, Henno Rajandi)
Jules Verne "Kapten Hatterase seiklused" (tõlkija Silvia Tui)
Vjatšeslav Palman "Eršoti kraater" (tõlkija Jüri Piik)
Alexandre Dumas "Vikont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem" (3. köide) (tõlkija Tatjana Hallap)
1961
Vassili Jan "Viimase mere poole" (tõlkija Leo Metsar)
Karl Reiche "Salajane jõud" (tõlkija Lydia Riikoja)
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski "Purpurpunaste pilvede maa" (tõlkija Ralf Toming, värsid Lembe Hiedel)
Aleksandr Kazantsev "Polaarunistus" (tõlkija Harald Joasoon)
1962
Ivan Jefremov "Andromeda udukogu " (tõlkija René Schubbe) Vassili Vassilevski, Robert Stilmark "Pärija Kalkutast" (tõlkija L. Kurtšavova) James Fenimore Cooper " Pioneerid " (tõlkija Johannes Seilenthal) Benno Voelkner "Raevuka oja org" (tõlkijad Agnes Kerge, Viktor Tomberg ) James Fenimore Cooper " Preeria " (tõlkija Bruno Betlem)

,,Väikesed metslased”




Ernest Seton- Thompsoni (1860-1946), kanada kirjaniku ja looduseuurija, autobiograafiliste sugemetega noorsooraamat , mis ilmus esmakordselt 1903. aastal (eesti keeles varem Looduse Kuldraamatu sarjas 1933. aastal), räägib kahe poisi seiklustest, kes otsustasid veeta suve indiaanlaste kombel, ja sellest, mis nad oma metsaelus õppisid. Raamat on illustreeritud autori enda joonistustega.


Sisu tutvustus



Raamatu peategelane oli Yan. Ta oli kaheteistkümne aastane poiss kellele väga meeldis igasugune looduselähedane elu. Ta on ühesõnaga looduselaps. Ta oli ka kartlik ja uje, mis oli tingitud ta kodusest kasvatusest . Talle ja ta sõpradele meeldisid väga indiaanlased , kelle sarnased nad püüdsid olla. Ta parimad sõbrad olid Guy ja Sam. Yanile meeldisid väga vibud ja nooled ning nende valmistamine ja laskmine. Yan ja ta sõbrad tahtsid selgeks õppida indiaanlaste tarkusi. Poisid veetsid palju aega looduses ja metsas indiaanlaste kombel. Poisid käisid looduslaagris, kus neil väga meeldis. See raamat räägibki põhiliselt nende poiste seiklustest looduses ja sellest millega nad oma laagris tegelesid. Vahetevahel aitas Yani ka tema vanaisa indiaanlaste asjades. Vanemaks saades huvitus ta ikka indiaanlstest edasi, erinevalt teistest tema vanustest poistest. Siis aga hakkas ta rohkem uurima ka kirjandust indiaanlaste kohta. Ta isa arvates see segas ta õpinguid (tegelikult oli ta oma klassi parim õppija) ja keelas tal selle ära. Yan oli muidu sõnakuulelik poiss, aga sellest keelust astus ta üle. Raamatu lõpus sai Yan kangelaseks. Ta tappis ära ilvese, kes oli maha murdnud palju lambaid ja sai selle eest ka preemia - suure summa raha.

Ernest Seton-Thompson



Ernest Thompson Seton sündis neljateistkümnendal augustil 1860. Ta oli anglo-kanadalane (ja naturaliseerunud USA kodanik), kellest sai tuntud kirjanik ning loodusuurija, ,,Woodcraft Indians” ja Ameerika poissskautide asutaja .
Ta sündis Ernest Evan Thompsonina South Shields ’is Inglismaal. Ta kolis koos oma perekonnaga Kanadasse kuue aastaselt. Ta sai stipendiumi kunstis kuninglikus akadeedmias Inglismaal. Hiljem hülgas ta oma isanime ja muutis oma nime Ernest Thompson Seton’iks. Veel hiljem kolis ta New Yorki . Ta oli kaks korda abielus. Esimene naise Grace Gallatiniga abiellus ta 1896. aastal. Ta sai temaga ühe tütre- Anni. Annist sai ka kirjanik. Nad lahutasid 1934. aastal. Teise naise Julia M Buttree’ga abiellus ta 1935. aastal. Nad lapsendasid endale Dee Setoni (hiljem Dee Seton Barberi).
Ernest Thompson Seton tegi uurimisretki Ameerika laantesse. Ta sai kogu maailmas tuntuks enda illustreeritud loomajuttudega. Metsloomad – minu tuttavad ( 1898 ), Grisli elulugu (1900), Kaks väikest metslast (1903, e k Väikesed metslased, 1933), Loomad – kangelased (1905, e k 1923, 1971 pelkirjaga Lugusid loomadest). Ta on kokku kirjutanud üle saja raamatu.

Lisad



Sarja ,,Seiklus jutte maalt ja merelt” raamatud.



Raamatu ,,Väikesed metslased” kaas
Ernest Seton-Thompson


Kasutatud kirjandus



Kasutasin interneti ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ; www.seiklusjutte.ee ; www. googel .ee ; www. neti .ee ; http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ) ja ka teisi interneti lehekülgi.
Kirjandust: ,,Eesti Entüklopeedia”id (1995) ja ,,50 klassikut romaanid 16.-19. sajand”
11
Vasakule Paremale
-Väikesed metslased #1 -Väikesed metslased #2 -Väikesed metslased #3 -Väikesed metslased #4 -Väikesed metslased #5 -Väikesed metslased #6 -Väikesed metslased #7 -Väikesed metslased #8 -Väikesed metslased #9 -Väikesed metslased #10 -Väikesed metslased #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Oliver Stimmer Õppematerjali autor
Raamatu ,,Väikesed metslased” tutvustus, selle sarja ja autori tutvustus ka.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Mister Walters oli välimuselt väga tõsine ja südame poolest väga siiras ning aus. Ta austas nii väga pühi asju ja kohti ja eraldas neid nii väga ilmalikest asjadest, et tema pühapäeva-kooli-hääl oli omandanud talle enesele märkamatult isesuguse intonatsiooni, mis puudus täiesti äripäevil. Ta algas järgnevalt: «Nüüd, lapsed, ma soovin, et istuksite nii sirgesti ja kenasti, kui suudate, ja pühendaksite Ihulle paar minutit kogu oma tähelepanu. Nii juba läheb. Nii peavad head väikesed poisid ja tüdrukud ikka istuma. Näen, et üks väike tüdruk vaatab aknast välja; kardan, ta arvab vist, et ma olen seal kusagil väljas, võib-olla puu otsas ja pean linnukestele kõnet. (Heakskiitev naerukihin.) Tahaksin teile öelda, kui hea meel on mul näha nii palju rõõmsaid puhtaid näokesi sellises köhas nagu siin, kuhu olete kogunenud õppima, kuidas õiglased ja head olla.» Ja nii edasi ja nii edasi. Pole mõtet kogu kõnet kirja panna. See oli selline kõne, mis ei

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

fizzycirl profiilipilt
fizzycirl: Hea jutuke
15:11 03-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun