Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hans Kruus - referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM
HANS KRUUS
Koostaja : Annett Lymar
Juhendaja : Alari Maimre
Klass: 10.B
Viljandi 2011
HANS KRUUS :
Hans Kruus sündis 22. oktoobril  1891  Tartus ja suri  30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti  ajaloolane  ja  poliitik .
Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama . 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks. 1930. aastate lõpus sattus ta aga teravasse vastuollu Konstantin Pätsi režiimiga ja 1940. aastal liitus ta juunikommunistidega. Hiljem tegutses ta veel ka ENSV välisministrina, kuid pandi 1950. aastal kodanliku natsionalistina põlu alla. Pärast vangistusest vabanemist 1950. aastate keskel tegutses ta taas ajaloolasena kuni oma surmani 1976. aastal.
Kruusi pikas, kirevas ja vastuolulises elusaatuses on tänaseni palju mitmetimõistetavat ja isegi mõistetamatut.
ELUKÄIK:
  • Kruus lõpetas 1911. Aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana. 
  • 1916 astus ta Vene sõjaväkke ning 1917 sattus Peterburi, kus oli ka  veebruarirevolutsiooni  ajal. 
  • Poliitiliselt ühines Kruus ülevenemaalise sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) parteiga, kelle loosungiks oli “maa ja vabadus”.
  • 1918. aasta novembris sai Kruusist Eesti Maanõukogu, 1919 aprillis Asutava Kogu liige.
  • 1920. aastal valiti ta Eesti Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei (EISTP) ehk isesotside esimeheks.
  • Järgnevalt asus ta üha enam tegelema ajalooga, jätkates pooleli jäänud õpinguid ülikoolis. Pärast magistrikraadi omandamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina.
  • Pärast 1940. aasta juunipööret määrati ta Johannes Varese valitsuse ministriks[2] ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares  ja Nigol Andresen).
  • 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ja täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukoguülesandeid.

ISIKLIK ELU:
Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap )]. Tema teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman ).
Kasutatud allikad:
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus
  • http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=108&lang=est
  • http://www.librarything.com/author/kruushans
    1920. aastal
  • Hans Kruus - referaat #1 Hans Kruus - referaat #2 Hans Kruus - referaat #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annu16 Õppematerjali autor
    Siinon kokkuvõte Hans Kruusi elust ja kirjeldatud, mille poolest tema Eestis tuntud on.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti ajaloo historiograafia
    28
    docx

    Eesti ajaloo historiograafia

    aastatel. Väike aga sisutihe. Eesti Vabariigi aegu, kui Martna Asutava Kogu ja seltside liider. Eesti rahvus väestada ja välisdelegatsiooni loomisel tal roll. Peeter Ruubel (1885-1957) Noor-Eesti tegelane. Ajaloo uurimisega neist enim tegelenud. Ühiskondliku mõtteloo uurijaid. Hariduselt jurist, ametilt advokaat. Ruubel uuris haritlaskonna ja ideede kujunemist 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. 1915 ilmus ühiskondlikpoliitiline ajakiri ,,Vaba Sõna", toimetajaks Hans Kruus, seal Ruubelilt kirjutiste seeria. Täiendanud: ,,Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis 1860-1905" 1920 ja ,,Noor-Eesti ja poliitika 1905- 1915". Nikolai Köstner (1885-1959) majandusteadlane, sotsiaaldemokraat, parteis Eesti Vabariigi alguses. Õppis Moskvas, seal hakkas majandusajaloo küsimustega tegelema. Üks esimesi kirjutisi ,,Lehekülgi Eesti seltskondise mõtte kujunemise loost", ühiskonna ja rahvastiku lugu. ,,Rahva arvu kasvamine Eestimaal", protsess ja seda mõjutanud tegurid

    Ajalugu
    Eesti Lähiajalugu
    55
    docx

    Eesti Lähiajalugu

    siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230­237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse

    Eesti Lähiajalugu
    Eesti XX sajandi algul
    147
    docx

    Eesti XX sajandi algul

    Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

    Ajalugu
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    85 4.1.3. Džässikontsert Viljandis ........................................................................................................................... 86 4.1.4. Priit Veebeli kolmas ja neljas Tallinna-kontsert ....................................................................................... 88 4.2. Kontserdid Nõukogude okupatsiooni ajal........................................................................................................... 90 4.2.1. Hans Speek ja Kuldne 7 kontserdilaval..................................................................................................... 91 4.2.2. Leo Tautsi Tartu-kontsert.......................................................................................................................... 92 4.3. Kontserdid Saksa okupatsiooni ajal .................................................................................................................. 93 4.3.1

    Muusika ajalugu
    Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
    60
    docx

    Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

    NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi   valitsemisega   tegelesid   polii­ perioodil   juhtis   keskkomitee   büroo   (aastatel tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati?

    Eesti ajalugu
    Eesti uusima aja ajalugu
    204
    pdf

    Eesti uusima aja ajalugu

    küsimustes võttis omaks Vene liberaalide peapartei – konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) – programmi, milles nõuti demokraatliku riigikorra kehtestamist ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Föderalistid (P. Speek, Gottlieb Ast, Karl Ruga, Eduard Vilde) asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mille liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17

    Ajalugu
    Eesti lähiajalugu
    26
    docx

    Eesti lähiajalugu

    EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht

    Ajalugu
    Eesti uusima aja ajalugu
    86
    doc

    Eesti uusima aja ajalugu

    aastate algus, võitlus PS muutmise ja muu taolise ümber. Vaikiv hämarus ­ üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad 17.06.1940 ­ Punaarmee sissetung Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine. Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik ­ Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad: Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus ­ Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas ­ pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) ­ Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 ­ Eesti ajalugu pöörati pea peale ­ liialt Stalinistlik ja ülepingutatud

    Eesti uusima aja ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun