Käitumise bioloogilised alused (0)

Käitumise bioloogilised alused
Jakob Westholmi Gümnaasium
Elisabeth Kungla
Anette Laur
Kertu Kruus
18.10.2010
Sissejuhatus
1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi . Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti.
Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil.
1
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................1
Sisukord................................................................................................2
Närvisüsteem........................................................................................3
Närvirakk ehk neuron ...........................................................................3
Närviimpulss .........................................................................................4
Kokkuvõte.............................................................................................5
Kasutatud kirjandus..............................................................................6
2
Närvisüsteem (NS)
Tegevuse koordineerimine langeb esmajoones närvisüsteemile. Närvisüsteem on kõrgelt spetsialiseerunud rakkude kompleks , mis annab implusse edasi ühelt kehaosalt teisele. Seetõttu reageerib organism ärritustele, kui tervik ja koordineeriva mehhanismi vigastamine põhjustab kaose tervikus või koguni organismi hukkumise . Närvisüsteem koosneb 2 osast:  kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust .  Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi.
Närvirakk ehk neuron
Neuron koosneb rahukehast, milles on tuum ja tsütoplasma , ning sellest väljuvad arvukad jätked . Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan - neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin . Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud aksoneid , järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral.
3
Närviimpulss
Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu ärritamisel tema ühest otsast vallandab terve reaktsioonide ahel, mille käigust impulss rändab edasi piki aksonit. Impulsi tekitamiseks on nõutav teatud ärrituslävi , kui see on saavutatud jääb impulss ikka sama tugevaks , muutugu ärritus kui palju tahes. Tugev ärritus võib üksnes suurendada impulsside sagedust ja need levivad sünapside kohal suuremale hulgale närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s.
4
Kokkuvõte
Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos.
Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre , neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega.
5
Kasutatud kirjandus

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.ht m

Biloogia alused - A.M. Winchester

http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised-alused-%C3%B5ppimine

koolipsyh.weebly.com/.../ lisamaterjal .kitumise_bioloogilised_alused_1.doc
6