Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Menstruaaltsüklihäired (0)

1 Hindamata
Punktid

Primaarne amenorröa
Sekundaarne amenorröa
Menorraagia
Metrorraagia
Menometrorraagia
Düsmenorröa
PMS
Mõiste
Menstruatsiooni pole kunagi olnud
Menstruatsioonide puudumine üle kuue kuu
Normaalse kestvusega verejooks , mille korral kaotatud verehulk ületab 80 ml.
Tsükliväline või menopausijärgne veritsus .
Vererohke (üle 80 ml) ja kauakestev ( üle 7 päeva) ja ebaregulaarse intervalliga verejooks.
Valulikud menstrutsioonid.
Psüühilised ja somaatilised sümptoomid, mis esinevad fertiilses eas naistel menstruaaltsükli teisel poolel.
Põhjused
Hüpotaalamus, hüpofüüsi ja munasarjade vaheline täpselt sünkroniseeritud hormonaalne talitlus pole üldse käivitunud või on häirunud geneetiliste, ehituslike või talitluslike muutuste tõttu. Füsioloogilised põhjused rasedus, imetamine ja menopaus .
Noorematel hüpotaalamuse-hüpofüüsi tasandil, vanematel naistel munasarjade tasandil.
Primaarsed ja sekundaarsed.
Orgaaniline viga emakas , kõrvalsuguelundites või allpool sünnituskanalis
Emaka patoloogia , põletikud, üldhaigused või hormonaalsed häired
Esineb vaid ovulatoorsete tsüklite korral. Põhjuseks on prostaglandiinid. Sekundaarse düsmenorröa põhjused on haiguslikud ehk orgaanilised.
Munasarjade tsükliline talitlus. Östrogeenide liigproduktsioon, serotoniini- või dopamiinivaegus, b6-vitamiini vaegus , endorfiinide madal süntees, prolaktiini kontsentratsiooni tõus, vedelike- ja elektrolüütide tasakaalu ja seda reguleerivate hormoonide muutus.
Sümptomid
Kramplikud alakõhuvalud menstruatsiooni eel või esimestel päevadel. Üldnähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu, väsimus ja närvilisus.
Kõhu tursumine, rindade hellus , rindade suurenemine, tursed, ärrituvus, masendus , kaalutõus, peavalu, unetus, higistamine, akne intensiivistumine
Ravi
Menstruatsiooni esilekutsumine ravimitega, tsüklit korrigeeriv ravi.
Prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid, kombineeritud rasestumisvastased pillid, beeta-sümpatomimeetikumid, kaltsiumantagonistid
Sünteetilised progestiinid , looduslik progesteroon , kombineeritud rasestumisvastased pillid, gonadotropiin reliising hormooni antagonistid, bromokrüptiin, b6- vitamiin , diureetikumid, ravimtaimed .
Menstruaaltsüklihäired #1 Menstruaaltsüklihäired #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silikaattellis Õppematerjali autor
tabel

Sarnased õppematerjalid

Pereplaneerimine
11
pdf

Pereplaneerimine

Seega sperma ei satu naise tuppe, kuna suguakt katkestatakse enne selle lõppu. Sekkumine suguakti 3 füsioloogiasse toob aga enesega kaasa ka ebasoovitavaid nähtusid: lõpetamata suguühe põhjustab paisu väikes vaagna veenides, mis omakorda võib anda vaevavaid valusid nimmepiirkonnas ja kõhus, tupevoolus võib rohkeneda ning tekkida ka menstruaaltsükli häireid. Meestel võib katkestatud suguühe põhjustada neuroose ja häireid seksuaalelus. Kaasnevad häired on seda sagedasemad, mida kauem nimetatud meetodit on kasutatud. Samuti ei saa seda meetodit lugeda ohutuks: spermat võib ikkagi väikeses koguses sattuda tuppe ning viljastumine on seega võimalik. 7. alternatiivne suguühe: suuseks, rektaalne vahekord - kuna sperma ei satu naise suguteedesse pole viljastumine võimalik. 8

Perekonnaõpetus
Terve naine
67
doc

Terve naine

Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu. Lümf voolab ära kubemepiirkonna pindmistesse ja süvadesse lümfisõlmedesse ning niudeveresoonte- ja sakraalpiirkonna lümfsõlmedesse. Menstruaaltsükkel Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Normis on selle pikkuseks 21-35 päeva. Kõige sagedamini esineb 28. päevane menstruaaltsükkel, mida peetakse ka kõige täisväärtuslikumaks. Menstruaaltsükli pikkus võib 2-3 päeva ulatuses kõikuda. Normaalne menstruaaltsükkel koosneb munasarjade tasandil follikulaarfaasist, ovulatsioonifaasist, luteaalfaasist ning menstruaalfaasist. Igal naisel võib kord või paar aastas esineda ka anovulatoorne menstruaaltsükkel ning seda ei loeta haiguslikuks muutuseks. Ovulatsioon toimub 28 päevase tsükli korral 14+/-2 päeval. Foliikulaarfaasi pikkus võib olenevalt tsükli pikkusest kõikuda, kuid luteaalfaasi pikkus on reeglina stabiilne (13-14p).

Inimese õpetus
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

immunoloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun