Inimese talitluse regulatsioon. Kontrolltöö bioloogias. Elust enesest (0)

1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada?
Selleks, et ei tekiks verejooksu , püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid . Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud . Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud . Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mikroobideni suureneb verevool . Seetõttu tõuseb piirkonna temperatuur, tekib punetus , turse ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult. Nad kas fagotsüteeritakse või ei talu nad väljapaisatud mürke. Tekib põletik. Lisaks sissetungijatele hävitatakse ka organismi enda rakke selles piirkonnas.
2. Manni vaktsineeriti leetrite vastu. Mis toimus tema kaitsesüsteemis? Tema mängukaaslane Miku haigestub leetritesse. Mis toimub Manni kaitsesüsteemis nüüd?
Organismi viidi nõrgestatud haigustekitajaid ja lümfitsüüdid tunnevad need ära kui võõra antigeeni. Käivitub antikehade tootmine. Lümfotsüüdid oma antikehadega hävitavad haigustekitaja , kuid tekib ka rohkesti mälurakke, mis tunnevad ära kui organismi satub jälle leetritekitajaid.
Peale Miku haigestumist: Vaktsineerimisel tekkinud mälurakud tunnevad ära leetritekitajad ja tekib kiiresti palju antikehi leetriviiruse vastu.
3.Kaksikud Juuli ja August kannatavad igal kevadel, kui sarapuud õitsevad vesise nohu all. Mis seda põhjustab? Miks?
Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, milleks on vesine nohu.
4.Anne jooksis 500m. Miks ta hakkas hingeldama ja miks ta pulsisagedus tõusis? Milline ajuosa regulatsioonis osales? Millele see ajuosa reageeris?
Kuna jooksmise ajal vajasid lihasrakud rohkesti energiat. Energia saamiseks on vaja glükoosi ja hapnikku,Glükoosi lagundamise tulemusena tekib, süsinikdioksiid, mis alandab vere PH-d. Südametegevus ja hingamine kiirenevad ning lihasrakkudesse liigub rohkem glükoosi ja hapnikku, sest madala Phga veri jõuab ajusse. Osales autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa. See reageeris füüsilisele koormusele.
5.Mati Uni magas hommikul sisse. Süüa ei jõunud. Ees on matemaatikaeksam (3 tundi). Tee peal kugistas ta alla kotitäie komme ja jõi kodust kaasa võetud pudeli limonaadi. Kirjeldage, mis toimub tema organismis lähiajal? Paari tunni pärast?
Seedetraktist imenduvad süsivesikud, veresuhkru tase tõuseb. Sellele reageerib kõhunääre, eraldub rohkelt insuliini. Insuliin alandab veresuhksutaset. Kuna kommides ja limonaadis sisalduvad süsivesikud on lihtsüsivesikud, siis oli veresuhkrutõus suur ja insuliini produktsioon on suur. Insuliini eraldub palju ja veresuhkrutase langeb väga madalale ja ta võib paari tunni pärast ennast halvasti tunda.
6.Meri Ahven armastab väga soolast kala süüa. Mis toimub tema organismis pärast 5 soolakala söömist? Kas osmoregulatsioon töötab negatiivsel või positiivsel tagasisidel?
Soolakalade söömise järgselt imendub sool seedetraktist verre. Suureneb vere soolasisaldus . Neerud eritavad liigset soola ja võtavad kaasa vett. Tekib veevaegus organismis. Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veevaeguse, tekib janu. Meri Ahven job vett ja mõne aja pärast on vesi imendunud seedetraktist verre ja kaob janutunne. Negatiivsel.
7.Perekonnas Aed on kaksikud tütred Lille ja Kirsi . Nende emal on mure: tüdrukud olid varem äravahetamiseni sarnased, nüüd aga mutuuvad järjest erinevamaks. Kirsi läheb paksuks, ometi on Lille see, kes pidevalt sööb. Lille käib igal õhtul trennis või lihtsalt jooksmas, Kirsi aga küpsetab kodus kooki. Suurema osa koogist sööb ära Lille, Kirsti aga läheb paksuks. Selgitage, mis kaksikutega toimub.
Lille lihased on pidevalt palju töös, need lagundavad glükoosi, veresuhkru tase langeb, olemasolevates rasvarakkudest võetakse rasva, mida kasutatakse uue glükoosi tootmiseks. Peale trenni kasutatakse küpsetistest saadavad energiat ja toitaineid muuhulgas ka lihaskoe moodustamiseks. Kõikide eluavalduste juures on rohke lihas, see mis tarvitab pidevalt rohkem energiat (glükoosi ja rasva).
Kirsi liigub vähe, tema lihased kõhetuvad ja kasutavad seetõttu vähe energiat, vähesed koogid , mis ta sööb, tõstavad veresuhkru taset. Keha toodab insuliini, insuliin muudab glükoosi glükogeeniks ja rasvkoes deponeeruvaks rasvaks.
Geneetilised testid näitavad, et ühemunakaksikute geeniekspressioon muutub vanusega üha erinevamaks. Need avastused seletavad, miks mõnedel juhtudel arenevad ühel kaksikutest geneetilised haigused, nagu diabeet , teine kaksik aga jääb täiesti terveks. Arvatakse, et need muutused on tingitud ümbritsevast keskkonnast ja elustiilist, mis võivad põhjustada keemilisi reaktsioone, mis mõjutavad DNA-d ja sellega seotud valkusid . Üheks selliseks keemiliseks reaktsiooniks, mis mõjutab geeniekspressiooni ja selle kaudu otseselt ka tervist, on metüülimine. Uurimisgrupi juhi, Hispaania Rahvusliku Vähikeskuse teadlase Mario Fraga sõnul demonstreerib nende uuring esmakordselt, et tõepoolest muutub metüülimise tase kaksikutel vananedes üha erinevamaks. Teadlased uurisid 40 paari 3-74- aastaste ühemunakaksikute geneetilist materjali ja võrdlesid kaksikute DNA metüleerimise taset. sellepärast lähebki kirsi paksuks aga leila mitte kuigi kirsi sööb rohkem kooki.
8. Aale Kokk ja Mari Huaana olid 2 sõbrannat, kes ükskord otsustasid heroiini proovida. Aale rohkem ei tarbinud, Mari mõtles, et nii naljakas olemine oli, prooviks veel paar korda. Marist sai heroiinisõltlane. Miks?
Aale Kokkil tõenäoliselt ei ole sõltuvuse tekkimist soodustavaid geene. Maril võibolla on. Tõenäoliselt on Aale Kokk rõõmsameelne ja kogeb õnnestumisi, Maril võib olla depresioon . Heroiin muudab Mari ajurakkude vahelisi seoseid ja ajusisest homöostaasi, et ilma järgmise heroiinidoosita tekib tal väga tugevad võõrutusnähud.