Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PALAVIK (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on Anna ööpäevane vedeliku vajadus?

PALAVIK
Mare Tupits
2013
Palavik — kehatemperatuuri 
kõrgenemine
• Palavik on mööduv ning hästi 
kontrollitud  hüpotaalamuse  poolt nii 
soojuse tootmise ja kaotuse osas 
ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. 
Lapse normaalne 
kehatemperatuur
• Vanus                                    Temperatuur (° 
Celsius)
• 3- kuune                                       37,5
• 6-kuune                                      37,5
• 1-aastane                                   37,7
• 3-aastane                                   37,2
• 5-aastane                                   37,0
• 7-aastane                                   36,8
• 9-aastane                                   36,7
• 11-aastane                                 36,7
• 13-aastane                                 36,6
• Haiguse kulu raskust ja surma ei 
põhjusta palavik
• Kaasnev palavik on pigem kaitsev, 
avaldades üldist ebasoodsat mõju 
bakterite kasvule, mõnedele 
kasvajatele ning takistades viiruste 
paljunemist ja tõhustades 
immunoloogilisi protsesse
• Olenevalt mõõtmiskohast on lapse 
normaalne
• kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C.
•  Lapseea  palavik on kehatemperatuuri 
tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 °C, 
• kaenla alt üle 37,2 °C 
•  suust  üle 37,8 °C.
• Palavikuga võivad kaasneda 2–5% 
lastest, vanuses 6 kuud kuni 6 aastat 
palavikukrambid.
• Palavikukrambid tekivad sagedamini 
40–41, °C juures
•  Krambid  tekivad temperatuuri 
tõusmise hetkel.
Palavikukrampide jaotus
• Lihtsad krambid kestavad alla 15 
minuti ja esinevad 1 kord 24 tunni 
jooksul.
•  Komplekssed  krambid kestavad üle 
15 minuti ja võivad esineda 24 tunni 
jooksul korduvalt.
Palaviku juhtimine ( fever  
management)
•  Õendussekkumise  eesmärgiks on 
vähendada kehatemperatuuri mitte 
mõjutades haiguse kulgu vaid 
püüdes toetada organismi 
loomulikke füsioloogilisi 
reaktsioone ja parandada lapse 
mugavust

• Palaviku juhtimine hõlmab nii 
farmakoloogilisi kui 
mittefarmakoloogilisi meetmeid
Palaviku juhtimine
• Oluline  lapse pidev jälgimine
• Kõige  ohtlikumaks komplikatsiooniks 
on  dehüdratatsioon . 
• Vedelikupuudusele viitavaid 
sümptomeid: kuiv või kleepuv suu, 
pisarate  puudumine nutmisel, 
aukuvajunud silmad, urineerimis 
vähenemine, kuiv ja jahe nahk,  loid  
või rahutu  laps. 
Palaviku juhtimine
• WHO on heaks kiitnud paratsetamooli 
manustamise kui temperatuur ületab 39 °C.
• Paratsetamoli annus on 10-15 mg  lapse kehakaalu 
iga kilogrammi kohta. 
• 4 kuud -1 aasta6-9 kg  80 mg
• 1 - 2 aastased       10-15 kg         125 mg
• 2 - 6 aastased       15-25 kg          250 mg
• 6 - 12 aastased      25-40 kg         500 mg 
Paratsetamoli mõju kestab 4 - 6 tundi. 
Kasutada mitte rohkem kui 3 - 4 korda ööpäevas. 
 
Vedeliku patoloogiline kadu
• Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra 
tõstab organismi vedelikuvajadust 10% 
võrra.
• Hüperventilatsioon(minutimahu 
suurenemine 5x)- 100ml/kg ööp
• Higistamine- 10-20ml/kg tunnis suureneb 
NA ja Cl kadu
• Sage oksendamine –kuni 20ml/kg ööp
suureneb Na, K, Cl kadu
Vedeliku vajadus ööpäevas  
Kaal kg
Vedeliku vajadus
20 kg
1500 ml +20ml/kg üle 20kg osalt
Ülesanne
Anna on 8.aastane ja kaalub 27 kg. 
Annal on palavik 38 kraadi.
Kui suur on Anna ööpäevane vedeliku vajadus?
• Annal on palavik 38 kraadi.
• Laps vajab ühe kraadi kehatemperatuuri 
tõusul 10% lisavedelikku.
• 1500+(7x20)= 1640 ööpäevane vajadus 
ilma palavikuta
   1640 x 10%   =    164 ml lisa vedelikku
           100

1640 +164 = 1804 ml kokku koos 
lisavedelikuga
Kasutatud kirjandus
O’ Connor , S. (2002). Antipyretics in 
the paediatric A&E setting: a review. 
Paediatric
•  Nursing14(3), 33–35.

Document Outline

  • Slide 1
  • Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine
  • Lapse normaalne kehatemperatuur
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Palavikukrampide jaotus
  • Palaviku juhtimine (fever management)
  • Palaviku juhtimine
  • Palaviku juhtimine
  • Vedeliku patoloogiline kadu
  • Vedeliku vajadus ööpäevas
  • Slide 13
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
PALAVIK #1 PALAVIK #2 PALAVIK #3 PALAVIK #4 PALAVIK #5 PALAVIK #6 PALAVIK #7 PALAVIK #8 PALAVIK #9 PALAVIK #10 PALAVIK #11 PALAVIK #12 PALAVIK #13 PALAVIK #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanapozdnjakova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile
5
doc

Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile

Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv. 1 Palavik imikul (vanus alla aasta): ülekuumenemine - soe tuba, soojalt riides, päikese toimel võtta riideid vähemaks mähkmed ära võtta anda juua jahedat jooki jahedamasse ruumi (ruumi õhutada) probleem peaks lahenema umbes 1 tunniga palavik, mille põhjuseks on infektsioon raskendatud hingamine, häälekas, " paukuv" (larüngiit, epiglotiit) köha, loidus (pneumoonia, bronhiit) hakkab äkki nutma, katsub kõrva (kõrvapõletik) oksendab, kõhulahtisus (dehüdreerunud) ärrituvus, loidus, kõrgetooniline nutt, lööve (KNS infektsioon?) lööve, rahutu (sügeleb) Palavik lapsel (vanus üle 1. aasta):

Meditsiin
Lapse tervisliku seisundi jälgimine
16
docx

Lapse tervisliku seisundi jälgimine

Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla: -nutmine, -liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine. Kõige tavalisemad kehatemperatuuri tõusu põhjused imikutel ja väikelastel on seotud haigustega. Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon nakkusele. Palaviku faasid: Tõusuperiood Palavikuperiood Langusperiood Iga kehatemperatuuri tõus ei ole palavik Palavikualandajate kasutamine Kasutatakse juhul kui lapse üldseisund on halb ja/või kaasnevad muud häirivad sümptomid (nutt, loidus, isutus, häiritud uni) Palavikualandajad aitavad: -leevendada halba enesetunnet -vaigistavad valu -laps hakkab paremini sööma/jooma Palaviku alandamisks sobivad nii paratsetamool kui ibuprofen Palavikukrambid Esineb tavaliselt 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel Kaasasündinud eelsoodumus Tekib haiguse alguses palaviku tõsuperioodis.

Meditsiin
Lapse objektiivne läbivaatus-Üldseisund-kehatemperatuuri mõõtmine
54
pdf

Lapse objektiivne läbivaatus. Üldseisund, kehatemperatuuri mõõtmine.

soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, peavad olema tasakaalus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu organismist. Seega on oluline tagada vastsündinule selline keskkonnatemperatuur, kus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu oleksid tasakaalus võimalikult madala energiakulu juures. Seda nimetatakse termoneutraalseks keskkonnaks. (Tunell 1998, Chatson 2004, Lassauer ja Clayden 2007) Febris - palavik ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Nienstedt 2005). Febriilne kehatemperatuur — palavikuline (Valdes ja Veski 1982). Kehatemperatuur aksillaarselt mõõdetuna 38,5 °C ja üle selle (Uibo jt 2010). 1 Subfebriilne kehatemperatuur — kergpalavikuline kehatemperatuur (Valdes ja Veski 1982). Aksillaarselt mõõdetuna alla 38,5 °C (Uibo jt 2010).

Meditsiin
Karjatervis-eksami küsimuste vastused
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning

Ainetöö
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede

Õenduse alused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........................................................... 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid .....................................

Esmaabi
Inimene kui tervikorganism
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.  On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva

inimeseõpetus
AINE-JA ENERGIAVAHETUS
12
docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Ras

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun