1. Basic Phrases ¡Buenos días! ¡Buenas tardes! ¡Buenas noches! bway-nohs dee-ahs bway-nahs tard-ays bway-nahs noh-chays Hello! / Good morning! Good afternoon! Good evening! / Good night! ¡Hola! / ¡Chao! Adiós. Por favor. oh-lah / chow ah-dee-ohs por fah-bor Hi! / Bye! Good bye. Please. Hasta la vista / Hasta luego. Hasta pronto. Hasta mañana. ah-stah lah vees-tah / ah-stah ah-stah prohn-toh ah-stah mahn-yahn-ah loo-ay-go See you soon. See you tomorrow. See you / See you later. (Muchas) Gracias. De nada. Bienvenidos (moo-chah...
• ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Korrastatud keelevorm: uuritakse ja selekteeritakse, soovitatakse + ja normitakse õpitakse ja nõuab teadlikku kasutust Ühiskonnas väärtustatud, sest säilitab tekstide arusaadavuse läbi aja ja üle põlvkondade
1) - ___________ . 2) ____________ . 3) ____________ . 4) ____ 5 . 5) _____________ . 6) ____________ . 7) ____________ . 8) __________ . 9) ___ . 10) _______________ . 1. ) ) ) 2. ) ) ) 3. ) ) ) 4. ) ) ) 5. ) ) ) 6. ) ) ) 7. ) ) ) 8. ) ) ) 9. ) ) ) 10. ) ) )
on kõige rohkem andmeid. Milline on üks meetod keelte suguluse uurimisel? Mis seda iseloomustab? Võrdlev-ajaloolise meetodi abil uuritakse keelte sugulust. Rajajateks on Franz Bopp ja Rasmus Rask, kes võrdlesid indoeuroopa keeli. Nad leidsid, et mõne hääliku erinevused on süstemaatilised, kehtivad kindlad häälikuseadused. Rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju. Nimeta erinevaid viise laenamiseks. Mitteleksikaalsed laenamised, näiteks grammatiliste elementide laenamine on võimalik vaid siis, kui samast keelest on toimunud ka leksikaalne laenamine ehk laenatud on sõnu. Seotud morfeeme, näiteks käändelõppe on võimalik laenata, kui samast keelest on laenatud ka sidumata morfeeme, näiteks sõnu. Eessõnade ja teiste grammatiliste sõnade laenamine on võimalik vaid juhul, kui sõna süntaktiline positsioon laenamisel ei muutu. See tähendab, et eessõna jääbki eessõnaks mitte ei muutu tagasõnaks. Kes tegelevad keelte uurimisega?
(Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate kohta? Takuu keeles on sõnajärg: Alus-sihitis-öeldis (SOV). Takuu keeles toimub terve sõna või sõnatüve kordamine, et kujutada pidevat või korduvat tegevust, näiteks: Kata kata-kata (naerma-naerab). (Wikipedia, 2014) 6. Numbrid 110 selles keeles (ladina tähtedega, võite ka originaali lisada) Üks- Tahi Seitse- Fitu Teised numbrid ei ole määratletud. (Glosbe, 2013) 7. Vähemalt üks muu (st mitte numbritest) selle keele näide (koos tõlkega) Neelama ,,Horo"
optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine
Pidzinikeel Vähese grammatikaga algkeel mida kasutavat erinevate keelte kõnelejad omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled. Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo
osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi seoseid. Foneetika ehk häälikuõpetus on häälikuid uuriv teadus. Foneetika uurib häälikute füüsikalisi omadusi. 3. Morfoloogia uurimisvaldkond Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 4. Morfeem (k.a jagunemine),allomorf, sõnavorm Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad tüvedeks, liideteks ja tunnusteks. Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest
moonutamine ja asendamine,kirjutamis-lugemispuue) Wernice piirkond(oimusagara eesmises käärus)-foneemide eristamine ja äratundmine; (PAT-ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu. Oimusagara keskmise kääru piirkond-tajutava ütluse plaani mälus hoidmine,sõnade valik ütlusesse; (PAT-ei suudeta ütlust mälus säilitada,mõistmisraskused,oma kõnes ei tule sõnad meelde) Kattetsoon(kukla-,kiiru-ja oimusagara piiril)-ütluse mõistmine/grammatiliste konstruktsioonide mõismine;(PAT-kõnes agammatism,grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused). ¤ Perifeerse kõne FS-i osad (energia-, generaator-, resonaatorsüsteem), nende funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Kõnehingamise süsteem(energiasüsteem)-helide/mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine,õhuvoolu kestuse+kiiruse+rõhu reguleerimine /PAT-kuulmispuue, hingamislihaste kahjustus(düsartia),alakõne.
Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia- funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad. Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus.
otsimisel, sest viimased ütlevad rohkem ajaloo, kultuuri ja muude keeleväliste seikade kohta. Keeltüpoloogia harud: 1) Kvalitatiivne tüpoloogia: püütakse välja töötada selliseid mõisteid, mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA. 2) Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 3) Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 4) Morfoloogiline tüpoloogia keeli jaotatakse järgmisteks tüüpideks: analüütilised, isoleerivad, sünteetilised, polüsünteetilised. 5) Morfosüntaktiline tüpoloogia 6) Süntaktiline tüpoloogia Keeletüpoloogia koht keeleteaduses see on meetod, mitte teooria, seepärast võib ta olla teooria-neutraalne
sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul. Tema ütleb taltul. Sõnavara (nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- Sõnade järjekord on vahel õige, kuid teisel hetkel vahetab sõnad lauses ära. Näiteks, kui hakkab magama minema siis ütleb, et ma magama lähen, mitte, et ma lähen magama. Kuid samas teisel hetkel ütleb õiges järjestuses lause, näiteks, et palun loe muinasjuttu.
Keeleroll ühiskonnas Viimase kuu jooksul oleme eesti keele tundides vestelnud nii kirjakeelest kui ka kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras. Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli, siis ta edastab informatsiooni suurele hulgal inimestele. On teada, et kirjakeeles väljendab
Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatilised kategooriad esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga nt sama sõna küljes) nt ei saa esineda kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku. Grammatiliste kategooriate väljendusviisid on 1) sünteetiline väljendusviis e afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon. 2) abisõnad e analüütiline väljendusviis 3) reduplikatsioon Keeleuniversaalid täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, näiteks on kõigis maailma keeltes võimalik väljendada eitust. Kolmas loeng kaksikliigendus häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i
Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Ruunikiri ehk ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul. Korea kiri hangul - Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid
1) ajalooline keeleteadus: - millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? - millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt.
Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Mida tähendab, et õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele normi alus? Õigekeelsussõnaraamat on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute alusena. See tähendab, et korrektse keelekasutuse tagamiseks tuleks järgida raamatus esitatud soovitusi ja reegleid. 2. Võrdle õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele seletava sõnaraamatu abil sõnade enamik ja enamus tähendust. Otsusta, kumb sõna sobib lausesse ......................... meist oskab vene keelt, ja põhjenda otsust. Korrektne on kirjutada: ,,enamik meist oskab vene keelt.", sest enamik tähendab suuremat
Kuupäev 1. Tunni teema 2. Tunni eesmärgid Eneseväljenduslik eesmärk o Valikute ja eelistuste põhjendamine o Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt o Oma seisukoha väljendamine o Teksti tõlgendamine o ... kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne o ... oskuste arendamine Keeleline eesmärk o Sõnavara laiendamine, kinnistamine, rikastamine o Grammatiliste vormide õppimine, kinnistamine, kordamine o Keeleliste väljendite õppimine, kinnistamine, kordamine o Seoste leidmine erinevate keelte vahel o Teksti muutmine o ... kasutamine mitmesugustes keelesituatsioonides Isiksust arendav eesmärk 3. Töövahendid 4. Tunni käik Häälestamine o Sissejuhatus tunni teemasse o Tunni teema ja eesmärkide teatamine/väljaselgitamine Õppimine
(vt Üldkeeleteadus lk 242-243). Denotatsioone võib kirjeldada erinevalt: - semantiliste tunnuste kaudu (+- elus, +-mees, +-noor jne) - prototüüpide kaudu (kultuuriti on prototüübid erinevad) - sõnaväljade või võrgustike kaudu (oamavahel n-ö suguluses olevad sõnad, nende tähendussuhted, hierarhilised ehk taksonüümiasuhted, kuidas muutub nende tähendus teiste sõnade mõjul jne). Grammatiline tähendus ...on grammatiliste üksuste-tunnuste ehk morfeemide tähendus. Samuti ka sõnajärjetähendus. Grammatilised morfeemid jagunevad seotud ja vabadeks morfeemideks. Seotud morfeemid ei saa esineda üksikult, nt eesti keele käände- ja pöördetunnused jne. Vabad morfeemid moodustavad suletud klassi (nt inglise keele artiklid, sidesõnad, eessõnad ja tagasõnad. Grammatilistel morfeemidel ei ole leksikaalset tähendust, nende denotatsioon on abstraktsem kui leksikaalsete morfeemide oma.
Sajandil, kuna koos valgustusideede levikuga tekkis baltisakslastest estofiilidel huvi kohaliku keele ja kultuuri vastu. Esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. 1648. Aastal ilmus ka Johann Gutslaffi lõuna-eesti keele grammatika. Tänapäeval uuritakse eesti keelr Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja mitmes teises teadusasutuses üle maailma. Eesti kirjakeele norm Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust. Eesti kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatu, Emakeele Seltsi keeletoimkonna normingute ja otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.
(7,5-aastane) Näide kõneloomest 1. kl Elas kord üks lõvi ja hiir, (...) hu (.) jahumehed (.) püüdsid hundi (...) ee (...) lõvi kinni (.) ja seosid nad puu külge, (.) ja hiir tuli aitama lõvi, (.) näris nööri (...) ee (.) katki (.) lõvi sai vabaks. (Selgitus: (...) = pikem paus; (.) = lühem paus) Tekstide kohandamine Õpetaja kõne Õppetekst Tekstide vormiline kohandamine Lihtlaused Keeruliste grammatiliste konstruktsioonide vältimine Läbimõeldud sõnavalik Emotsionaalne esitus – intonatsiooni optimaalne kasutus Tekstide sisuline kohandamine Raske/võõra info ärajätmine/vähendamine Mõttelünkade minimaalne kasutus Taustinfo lisamine Teksti mõtte selge esitus Teksti selge liigendamine (osamõtted) Näide Aladini imelamp (Vanad head muinasjutud: 2.rmt) Aladin oli vaese Hiina rätsepa poeg. Tema isa oli
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende
Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse grammatiliste tunnuste ja tüvevaheldustega, annab teine keel edasi eraldi sõnadega või jätab üldse väljendamata.Analüütiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi abisõnade ja lause sõnajärjega. Sünteetiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi morfoloogiliste vormidena. Sõnavormide moodustamiseks on kaks viisi. Esimene neist on aglutinatsioon ehk selline sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm
optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne. Meediaeetika. Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal
ii. Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted 2) Sotsilingvistiline keeleteadus i. kuidas ühiskond mõjutab keele arengut ii. kuidas mingi vorm mõjutab arengut, mida kasutab mingi kindel grupp inimesi, mis levib aga terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks. 3) Grammatisatsiooniteooria tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud sõnast kansa ,,rahvas" nii: *kansassa *kanssa *kaas ga Keelkonna mudel: ABCD AB C D A B Isolaatkeel ei ole sugulasi (baski) Keelte uuritavuse tase on väga erinev
Morfeemid jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. Afiksid on seotud morfeemid. Morfoloogia jaguneb sõnade muutmiseks ja sõnade moodustamiseks. Sõnade kompositsioon tähendab liitsõnade moodustamist. Tuletusalune sõna e alussõna on see, millest on moodustatud uus tuletis. Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda. Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid. Derivatsioonisufiksiteks on nii grammatiliste kui ka leksikaalsete morfeemide tunnuseid. Derivatsioon, mis muudab alussõna sõnaliiki või tema semantilis-sõntaktilist funktsiooni, on muutederivatsioon. Juurmorfeemid kannavad sõna põhitähendust ja võivad esineda üksi ja koos teiste morfeemidega. Deverbaal on tuletis, mis on tuletatud vaid verbist. Denominaal on tuletis, mis on tuletatud vaid noomenist. Tuletised tegema, tegemine, tegija, tegu ja tehtu on deverbaalid.
-а -е -о -(ь)я Naissoost -а -ы, -и nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest
Sellegi poolest pole selle häälikulise võimaluse mehhanismid kõigile tänapäeval selged. (Hint 2002: 32) Samuti annab see iseärasus erakordseid võimalusi kõnet, eriti luulet, mitmekesiselt rütmistada, vaheldades pikema ja lühema vältega sõnu. (Hint 2002: 33) Kindlasti on üheks iseärasuseks ka 14 käänet, eriti nende keelte taustal, kus käändeid on vähe. Sellest tuleb ka eesti keele morfoloogia eripära- suur grammatiliste tunnuste ja lõppude hulk, mis Euroopa keskmised standardid kaugelt ületab käänamissüsteemis. (Hint 2002: 35) Eesti keele üheks suurimaks iseärasuseks on peetud astmevaheldust. Just astmevahelduse tõttu on eesti keele morfoloogia suurel määral flektiivne: umbes pooled eesti keele sõnadest ja sõnavormidest saadakse kas ainult tüve varieerimise teel või siis nii tüvemuutust kui ka tunnuste ja lõppude lisamist kasutades
teostatava ja kaitsmiseks sobiliku teema formuleerimine. Juhendaja aitab määratleda uuringu põhiprobleemid ja metodoloogia ning töö etapid ja stuktuuri. Juhendaja juhendab uurimuse praktilist läbiviimist, vastab uurimistöö käigus ja koostamisel üles kerkivatele küsimustele, abistab õpilast vajalike allikate leidmisel. Juhendaja otsene ülesanne ei ole töö keeleline toimetamine ega stiililiste või grammatiliste vigade parandamine. Juhendaja veendub, et uurimistöö on vastavuses TTG uurimistööle esitatud nõuetele, annab suulise loa kaitsmisele esitamiseks ning osaleb uurimistöö kaitsmisel. Valikkursuse ,,Uurimistööde alused" juhendaja · Valikkursuse ,,Uurimistöö alused" läbiviimine 35 tunni ulatuses (auditoorsed loengud 20%, e-õppevormid 70%, individuaalne juhendamine 10%) · Konsultatsioonide andmine töö vormistamise osas TallinnaTehnikagümnaasium
Diakroonilise puhul uuritakse keele sõnavara ajaloolist kujunemist. Generatiivse grammatika rajaja on Chomsky teosega ,,Syntactic Structures" (1957). Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust. Generatiivsele grammatikale on omased deduktiivne lähenemine, intuitsioon, inimese keelevõime kreatiivsus, grammatilisus vs vastuvõetavus ja kaasasündivuse idee (keelereeglid on kaasasündinud). Generatiivne grammatika on matemaatiliselt täpse ja formaliseeritud keele kirjeldus. 2
sõnastikud. Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt. Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja eesmärkidest räägid. Sul peaks olema huvi selle keele vastu ja kui ei ole, siis tuleks see arendada, sest see tõendab kõnelejale su huvi tema keele vastu. Kui keelt on juba uuritud, tuleks esmalt olemasolevate grammatikatega tutvuda. Uue keelega tutvudes on kasulik alustada põhiliste grammatiliste tunnuste kogumisega: eitav, tegusõnad, passiivid. Kui on plaanis kirjutada grammatika, tuleks töötada rohkem kui ühe kõnelejaga. Et saada heaks välitöö keeleteadlaseks, tuleb osaleda oma kõnelejate elus. Keele uurimise varases faasis tuleks välja töötada algne fonoloogia ja praktiline ortograafia, mida saab tavalisel klaviatuuril kirjutada. Kirjeldava keeleteadlase tähtsaim ülesanne on koostada grammatika, sõnastik, tekstide kogumik. Seda eriti, kui keel on väljasuremisohus
Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 27. Glossimine grammatilise info lisamine. 28. Reduplikatsioon morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. 29. Grammatiliste morfeemide omadusi · Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid. · Grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon, nad paiknevad sõnas teatud kohas, teatud järjestuses. · Neil on üldine tähendus ( mingi morfeem liitub teatud sõnaliikudega). · Kohustuslikkus kui keeles on mingi kategooria, siis kõneleja on kohustatud seda kasutama ( näiteks mitmust). · Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 30
Enamikule Euroopa keeltele on tagasõnalised sõnaühendid võõrad, nende asemel on eessõnalised ühendid. Sugulaskeelte seisukohalt on Euroopa keelte mõjul eesti keeles kujunenud eessõnalised võimalused üle jõe, pärast sõda jne uuenduslikud. Eesti keel ei kasuta peaaegu üldse eesliiteid, üksnes eba- on produktiivne prefiks, paljudes keeltes on prefiksid tavalised. 7 Eesti keele morfoloogia eripäraks peab Hint suurt grammatiliste tunnuste ja lõppude hulka, mis Euroopa keskmised standardid kaugelt ületab käänamissüsteemis, kuigi 14 käänet pole ka mingi kurioosum. Kuid kahtlemata peab Hint seda eesti keele iseärasuseks nende keelte taustal, kus käändeid on vähe. Eesti keele üheks suurimaks iseärasuseks on peetud astmevaheldust. Just astmevahelduse tõttu on eesti keele morfoloogia suurel määral flektiivne: umbes pooled eesti keele sõnadest ja
Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis. Ühtset ja regulaarset seksuaalsuse diskursust ei ole veel loodud, poliitika oma aga küll. Poliitika diskursus on justkui neutraalne element, mille varjus iha ja võimu püüded teostuvad. Diskurust paljastavad aga tema keelud nendega (iha ja võim) seoses, millede eesmärgiks on korrastamine. Ühiskonnas valitsevad keelud toitumisega sõltuvad tavaliselt paljuski situatsiooni rituaalist
Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem. Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks. Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus, nt raamatutele, kirjutasime. Formatiiv: Ühes sõnavormis kajastub enamasti mitu grammatilist tähendust. Kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust nimetatakse formatiiviks. 2. Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. I. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme
Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes keelevaldkonnas, sealhulgas morfoloogias, süntaksis, semantikas ja pragmaatikas (Stothard jt, 1998). SKAP puhul tõusevad esile morfosüntaktilised probleemid, millele lisanduvad ka fonoloogilised ja semantilis-leksikaalsed vead. Kõige suuremad probleemid on alaalikutel grammatiliste oskuste omandamises ning tõsised raskused motoorse vormi puhul avalduvad süntaktilis-morfoloogilisel tasandil (Padrik, 2006). Mitmed uurijad on leidnud, et motoorse alaaliaga lastele on eriti raske gramma- tiliste vormide moodustamine ja omandamine (Rice 2007; Bishop, 2004). Sobotovitš (1995) märgib, et kui eakohase arenguga laps omandab grammatiliste vormide moodus- tamise kolmandal eluaastal, siis motoorse alaaliaga lapsel kulub selleks aastaid ning
ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon,
ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon,
ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 222 Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon,
IP mudeli üldistusaste on märksa kõrgem kui IA oma, sest see ühendab sarnased reeglid. IA-s on iga allomorf tervliklik ning reeglite ühendamine pole võimalik. Moodustatavad sõnavormid saadakse lähtevormidest asendus-, kustutus- või lisamisoperatsioonide abil. Samad operatsioonid olid allomorfide osana või asendusmorfeemidena esindatud ka IA mudelis, kuid seal oli nende tüüpide hulk märksa suurem. Morfoloogiateooriad IP mudeli raskused (1) grammatiliste tähenduste kuhjumine ehk nn portmanteau- ehk kohvermorfeemid: kaht või enamat tähendust väljendab üksainus element [ELAMA] +[Imp] +[Pr] +[Pl] +[2] | | | / ela + ge = elage Morfoloogiateooriad IP mudeli raskused (2) grammatiliste tähenduste hargnemine: üks grammatiline tähendus väljendub korraga mitme elemendi kaudu [ELAMA] + [Ips] + [Pr] | | |
Üks võimalus on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad sabloonid. Erinev on kitsenduste grammatika, mis ,,koosneb paljudest üksteisest enamasti sõltumatutest reeglitest, millest igaüks esitab mõne keelereeglilaadse fakti. Need grammatilised reeglid kitsendused ei määra lause grammatilist korrektsust, nagu teevad seda paljud teiste grammatiliste formalismide reeglid, vaid püüavad leida morfoloogiliste tunnuste ja konteksti info põhjal, missugust funktsiooni konkreetne sõna lauses täidab." (Õim 1998; 3). Eestis hakati arvutilingvistikat arendama 1950ndatel. 1965ndal moodustati Tartu ülikooli juurde struktuurlingvistika töörühm. Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele Instituut. Tänapäeva arvutilingvistikal on tihti kommertslikud eesmärgid, kuid samuti on see oluline ka keeleuurijatele.
keele süsteemi. Grammatiline isik: deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine: keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust
Ühenduse kaubamärkidel •ettevõtte ärinimi ja tegevusala ei tohi olla vastuolus. Ärinime eristatavuse nõue pole piiratud kindla tähtede või häälikute hulgaga, mis peavad olema erinevad. Mõnel juhul on üks täht eristamiseks piisav, teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest. Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Samas ei võeta erinevusena arvesse käände- ja pöörde- ja muude grammatiliste sõnalõppude erinevusi. Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks olla eristatavuse eesmärgil kajastada ettevõtte põhitegevust (näiteks: toodetav kaup või teenused), äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid. võimalik soovitava nime eristatavust kontrollida. Seda saab teha äriregistri teabesüsteemis, kus otsingutulemustes võrreldakse uut nime registrissekantutega. Otsuse ärinime eristatavuse ja sobivuse üle teeb registrit pidav kohus
reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik - deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria - koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine - keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused - kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet - häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet - häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru - on osa keelepuust
Generatiivse grammatika rajaja on N. Chomsky. Gerneratiivne grammatika teeb vahet pädevuse ja esituse vahel. Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse uurimisobjekt üksnespädevus. Igal lausel on olemas süvastruktuur ja pindstruktuur. Esimene on universaalne, teine on eri keeltes erinev. Keeleomandamise universaalset mehhanismi nimetatakse universaalseks grammatikaks. Keelte tüpoloogiline liigitus selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Keelte genealoogiline liigitus selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Sugulaskeel keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem.
Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. · Laad e aspekt grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) · Eitus ebakaine, purjus, mittekaine Grammatiliste kategooriate väljendamine: (analüütiline, sünteetiline) · Afiksatsioon e aglutinatsioon tüvesid ja lõppe kokkuliitev keel? · Fleksioon e tüvevaheldused · Redublikatsioon liitmise erijuhtum, tüvi kordub täielikult · Abisõnad 21. Keeleuniversaalid 1. Keeleuniversaalid. Kas on universaalseid omadusi keeltes ? Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride
b. Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2. Sotsiolongvistika: a. Kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? b. Kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3. Grammatisatiooni?teooria: a. Tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga b. Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. Näiteks eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa >*kanassa >*kaas >*-ga Miks keeled muutuvad? 1. ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d,
annaabi.ee 
