Meedias osalejate rollid (0)

Meedias osalejate rollid.
Diskursus - defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad.
Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides:
1.Suulistes ja kirjalikes tekstides;
2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides;
3.Mittesõnalises suhtluses , nt žestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud.
Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine , osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid , sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased.
Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv , jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus.
Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants , taaskasutus, sotsiaalmeedia , e-raamat, netipood , internet, masu , tahvelarvuti, luger , paberkandja.
Eufemismid - tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis , liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine (koondamine)
Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant - muulane, neeger - mustanahaline- afroameeriklane , abielu- püsisuhe, perekond- leibkond .
Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid.
Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead.
Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias-
Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
Meediaeetika .
Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal. Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist?
Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast uudiseid, ammutame palju informatsiooni teadmata, kas inimestele antud info on tõene või mitte. Kõige enim müüb selline info, kus on draamat ja negatiivsust. Enamik ajakirjanike kirjutavadki selliseid lugusid , kus uudises on enamus informatsiooni võlts. Miks seda tehakse? Mida rohkem on dramatiseerimist ja negatiivsust, seda paremini lugu müüb. Ja see võimendab inimeste mõtlemist negatiivsusele, mitte positiivsetele mõtetele. Kuna inimesed on erinevad mõistavad inimesed lugusid lugedes informatsiooni erinevalt. Arvan, et meedias on tänu sellele raske avaldada objektiivset informatsiooni. Kui meedia toob inimestele kas tõdesid, pooltõdesid või valesid ebameeldivatest juhtumitest, siis tihtipeale tekib inimestel tahtmine endal vastata solvangu või kurjusega. Alatasa on näiteks Delfis mingid uudised, kus on võimalik inimestel ka kommenteerida mingi isiku lugu ning paljud on valinud selle tee, kus halvustatakse ja solvatakse, teadmata kogu tõde. Arvan, et sellised inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad ise tunneksid, kui nende kohta halbu sõnu öeldakse. Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta positiivsusele.
Arvan, et meediat on ühiskonnas vaja. Mina näiteks ei kujutaks ette elu ilma meediata, kuna tänu sellele olen kursis maailmas toimuvaga. Aga erinevaid lugusid lugedes analüüsin teksti ja ei mõtle, kas uudis on vale või mitte, vaid usaldan enda vaistu ja arvamust.
Kolm telesaadet, kus meediasuhtluse rollid on kergelt nähtavad.
1.„Teine võimalus“.
Saates kajastatakse just tänapäeva Eesti elu, kus paljud inimesed on lahkunud väikestest küladest, suurtesse linnadesse. Saates osalejad kuuluvad süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja ja õigustaja rollidesse. Minu arust on see saade ka omamoodi reklaam , mille eesmärgiks on innustada inimesi, olenemata vanusest ja soost minna uuesti kooli tagasi. Vaadates seda sarja, siis osatäitjad samastusid paljude inimtüüpidega ja seal on inimesed, kes hoiavad kokku ja aitavad üksteist, mida on minu arust tänapäeva ühiskonnas vähe. Seal on ka ebaõnnestumisi ja eesmärk, mis on püstitatud ei tule kergelt, selleks tuleb palju vaeva näha. Inimene ei saa staariks üleöö. Selleks, et seda saavutada peab ta palju vaeva nägema ja muidugi ka teistele inimestele meeldima. Muidugi on ka vaja produtsentide ja promojate abi, kes reklaamiks sind, kui isiksust.
2.“Pilvede all“.
Meediasuhtluse rollid on patuoinas, lepitaja, süüdistaja, kõiketeadja, õigustaja. Kõik näitlejad saates on neid kõiki rolle mänginud. Sari kajastab tänapäeva muresi ja rõõme. Arvan, et inimesed tahavad leida teleekraanidelt seoseid iseendaga ja sealt saavad nad mingisuguse kuuluvuse tunde. Seal on palju elulisi fakte ja näidatakse, kuidas on võimalik erinevaid probleeme lahendada. See sari on väga elutruu ja on aru saada, et on vaeva nähtud, et vaatajatele luua kõige ehtsamat illusiooni päris elust.
3.„Suletud uste taga“.
Ka siin saates näeb kõiki meediasuhtlus rolle. Selles sarjas ei reklaamita midagi ega kedagi. Saade põhineb tõsieluloodes, mida inimesed on ise kirjutanud. Saadet vaadates saab tihti ka ennast analüüsida, kuidas sa erinevates olukordades käituksid.
Kuidas muudavad diskursust need sõnad.
Inimkapital , inimressurss, inimvare- need on tähendusnihked, nende sõnade tähendus on sama. Elukvaliteet, kvaliteetaeg lapsega, lastesse investeerimine, konkurentsivõimelist haridust andma- need on võtmesõnad, mis peegeldavad ühiskonna suundumisi ja eesmärke. Tööjõuturule sisenemine- on euferism, mis on pehmendav väljend. Konkurentsivõimelist haridust andma, haridusteenust pakkuma- need on uudissõnad.
3 artiklit , kus meedia loomulikustab uudset rollilahendust.

https://elu24.postimees.ee/6457205/kerli-koiv-varskes-raamatus-purunesin-tukkideks-kui-mees-keda-sugavalt-armastasin-mu-julmalt-maha-jattis
Kerli reklaamib uudises oma raamatut. Sisus on pöördutud naiste poole, kellel on mehe tõttu elus raske. Pilt on sünge, aga samas sisukas.

https://elu24.postimees.ee/6457685/sunged-pildid-ja-video-aerofotod-naitavad-mis-jai-vaikelinnast-paradise-jargi-parast-tuleporgut
Uudises on näha nii videos, kui ka piltidel, täpselt, milline olukord on peale põlengut. Ka on uudisesse sisse toodud kuulsate inimeste kaotused, mis põleng põhjustas.

https://kinoportaal.postimees.ee/6457993/tulikuum-kraam-klassikokkutulek-3-ristiisad-asja-ilmunud-plakat-annab-vihjeid-toimuva-kohta?_ga=2.84061209.1489390363.1542654478-622335679.1540652676
Kes on selle hittkomöödia fännid saavad sellest uudisest infot, mis ees ootab.
Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus. Ajakirjandus on ­­­­­­­­­­­­­­­­­­aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Avalik arvamus ehk ­­­­­­­­­­­­­­­­ühiskondlik arvamus on ühiskonnas indiviidide suhtumine kehtivasse ­­­­tegelikusesse, toimuvatesse ­­­­­­­sündmustesse , ühiskonna plaanidesse , teiste inimeste mõtlemisse või väljanägemisse vms.
Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub seadusandluse ja avaliku arvamusena.

Vali üks meedia ülesanne ja selgita seda kolme lausega.
Ajaleht
Ajaleht on perioodiline väjaanne, millel on ajakirjanduslik sisu. Sealt saab lugeda uudiseid, artikleid, intervjuusid jms. Traditsiooniliselt ilmub ajaleht paberil , tänapäeval ka internetis.