Eesti keel ja ühiskond (0)

Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega.
Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus( subject ), öeldis( verb ), sihitis( object ).
Universaal- tunnusjoon . Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata.
Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest).
Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon , rõhk, toonid, väited.
Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett
Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina)
Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le
Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tšuktši)
Laadivahelduslikkus-muutuvad häälikud sõna tüves(mille?mida?), sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i. Tugevas astmes on sulghäälik või s.
Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega.
Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde.
Vokaalivaheldusega mitmuse osastav . Leppasid>leppi. MIDA?
Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev.
Tuumkäänded:nimetav, omastav , osastav, lühike sisseütlev.
Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis.
Paradigma -ühe sõna kõik võimalikud muutevormid . (kõik käändevormid)
Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud.
Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne.
Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik).
Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus , konversioon , tüvekordus,lühendamine.
Valents -on tegusõna võime siduda endaga laiendeid.
V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil.
Rindlause - Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast.
Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse.
Lihtlause- Vend on väike, aga tubli .
Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa.
Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded . kirjaliku vestluse k.
Uusin kirjakeele norm on kirjas „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006“-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut.
Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre.
Ühiskondlik kakskeelsus - kahe keele kasutamine ühes riigis.
De jure- seaduse kohaselt. De facto -tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia- funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad.
Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus.
Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust.
Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine .
Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949 – märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda.
5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks : keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine , keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine.
Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus.
Taristu - infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem.
Kirjaliku suhtluse keele ja normitud kirjakeele erinevused: Eesti kirjakeele allkeeled. Kirjakeeles kirjutatakse ametlikke ja avalikke asju. Õpetatakse koolis. Suhtuskeelt kasutatakse suhtusvõrgustikes. Viisakuskokkulepped. Lühikesed.