Keeleroll ühiskonnas

liiv, jaanika

Keeleroll ühiskonnas (0)

1 Hindamata

Keeleroll ühiskonnas
Viimase kuu jooksul oleme eesti keele tundides vestelnud nii kirjakeelest kui ka kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras.
Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli , siis ta edastab informatsiooni suurele hulgal inimestele. On teada, et kirjakeeles väljendab inimene end igati paremini, ei lisandu parasiitväljendeid, ei partikleid, ega ka mõttepause.
Kõnekeelt vajame aga selleks, et suhelda lihtsas , arusaadavamas keeles teiste inimestega. Vastupidiselt kirjakeelele, kus väljendatakse rohkem püsivat olekut ning püsiväärtusi siis kõnekeeles väljendatakse hetke tundeid ning emotsioone, milleks on siis pealmiselt viha, rõõm ja kurbus . Kui siiamaani võrdlesime kõnekeelt ja kirjakeelt siis järgnevaga soovin sellele võrdlusele anda uue mõõtme, milleks on sõna jõud.
Tahtmatult meenub üks vana pärsia muinasjutt, kus sultan soovis saada maailma parimat ja maailma halvimat rooga. Esimesel päeval valmistati talle roog keelest ja kommenteeriti, et keel on vahend väljendamaks rõõmu, armastust-väljendamaks kõike head, milleks inimene suuteline on. Ka teisel päeval valmistati sultanile roog keelest, kuid nüüd saatis seda teistsugune kommentaar- keel võib olla kõigi vaenlane , keelega saab teha haiget , alustada sõdu ja põhjustada uskumatuid kannatusi. Vabandagu lugeja minu kõrvalepõiget muinasjutumaailma, naaseme üheskoos tagasi olevikku , reaalsusse.
Noored, kes käivad õhtuti jututubades on üldjuhul harjunud kasutama vaid slängi ning slängimärke. Tavaliselt on neil raskusi tunnis arusaamisega, kirjakeel on nende jaoks keeruline. Kirjakeeles on end raske väljendada, eriti aga siis kui sa ei ole harjunud seda tegema. See on sama kui kasutades pidevalt arvuti klaviatuuri oma mõtete väljendamiseks ja peaksid korraga üle minema pastakale, võid ette olla üsna kindel, et kirjatehnika pole suurem asi. Praegu on suureks probleemiks, et noored, kes käivad jututubades alandavad ning teevad maha teineteist. Olen tähelepannud, et sama probleem on ka poliitikas. Üks partei püüab ikka ja alati teisele parteile ära teha nii kuidas võimalik, mis on siis ka suureks eeskujuks noortele. Vaatamata sellele, et need poliitikud pidevalt vaidlevad teineteisega ja koguaeg näotusi edasi ütlevad, sünnivad nendest poliitilistest diskussioonidest siiski normid, mis kätketud korraliku seadusandliku keelde ning mis on täitmiseks meile kõigile.
Inimeste seas on laialdaselt levinud arvamus, et kirjakeel on rohkem mõttestatum. Kirjakeeles me mõtleme enne kui midagi kirjutame, eriti aga siis kui mõte sõltub sellest, mida räägid. Arvatakse, et kõnekeeles toimub üldiselt ökitamine-mökitamine, ropendamine ning on rohkesti tunda ka grammatilist laiskust. Tahan tõestada, et kõnekeel polegi see kõige ebakorrektsem väljendusviis, ka kirjakeeles võib enda mõtteid vägagi labaselt väljendada. Miks kohe arvatakse, et ainult kõnekeeles võidakse teisi pikalt saata kui see on ka võimalik kirjakeeles. Toon näiteid raamatutest, kus öeldaks, et sinu siinviibine on liiast. Näiteks A.Dumas „ Krahv Monte-Cristos“ öeldakse „Te pole siin majas teretulnud, palume Teil lahkuda“, kuid raamatus „Musta pori näkku“, mille kirjanik on meile kõigile tuttav Mihkel Raud, sõnastas selle mõtte teisiti „Kao välja, kuradi türa raisk!“. Siit võib ka järeldada, et mitte ainult kõnekeeles kasutatakse jahmatavaid väljendeid, neid leidub ka kirjakeeles.
Koolides on kohustuslikuks kirjanduseks nõutud pealmiselt igavaid teosed, kuid samas ka vajalikke, näiteks Sophokles ’i kirjutatud „Kuningas Oidipus“ või siis Shakesperi kirjutatud „Romeo ja Julia “. Tavaliselt kujuneb nende teoste põhjal tunnis vastamine üksluiseks-enamus poistest saavad rasvaseid kahtesid, tüdrukud aga säravaid viisi. Millest see tuleb? Arvatavasti sellest, et tüdrukutele meeldivad pisaratest nõretavad romaanid, poistele aga verdtarretavad, roppust täis teosed, mida loomulikult selles nimekirjas „Kohustuslik kirjandus“ ei leidu. Meie klassis on väljakujunenud nii, et keegi suure lugemusega loeb raamatu läbi ning jutustab sellest siis teistele. Tavaliselt on selleks inimeseks mõni tüdrukutest. Sellest ka moraal . Kohustusliku kirjanduse võiks luua mõlemale sugupoolele kütkestavaks, vean kihla, et kirjanduse tunnis huvi raamatu lugemise vastu tõuseks märgatavalt.
Meie oma väikse rahva ja maailma mastaabis imepisikese keelega peaksime olema uhked ja õnnelikud, et ta meil on. Peaksime tegema kõik meist oleneva ,et ta säiliks keelena, mida oleks võimalik pärandada järeltulevatele põlvkondadele. Et uues globariseerunud ja piirideta maailmas, oleks meil midagi päris oma, mille üle võiksime uhked olla.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jaanika liiv Õppematerjali autor

Kirjand puudutab kõne-ning kirjakeelt. Milleks on keelt üldse vaja?

kirjakeel kõnekeel keel

Sarnased õppematerjalid

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

1. Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3. Käitumisjuhtimise keel 65 4. Tõhus õpetamine: peamised arusaamad ja oskused 88 5. Klassiväline juhtimine: käitumise tagajärjed 112 6

Psühholoogia

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk