Juhtumikirjeldus (0)

Juhtumikirjeldus
Nimi: Vanus: 5aastane 9kuune sugu: N
Nägemine, kuulmine - Nägemine ja kuulmine on heas korras, kuna hiljuti käis vanemaga kontrollis .
Häälikud, Hääliku- ja silbistruktuur- Ei ütle r tähte ja ajab aegajalt segamine k ja t. Näiteks sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul . Tema ütleb taltul.
Sõnavara ( nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane.
Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas.
Lauseehitus , sõnade järjekord lauses - Sõnade järjekord on vahel õige, kuid teisel hetkel vahetab sõnad lauses ära. Näiteks, kui hakkab magama minema siis ütleb, et ma magama lähen , mitte, et ma lähen magama. Kuid samas teisel hetkel ütleb õiges järjestuses lause, näiteks, et palun loe muinasjuttu.
Jutustamisoskus- Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma. Näiteks, kui täitsime tõõvihikut pidid lapsed ära värvima pildi ja seejärel igaüks individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad. Poiss õunu toljab ( korjab ). Poiss ledelil (redelil). Seened on maas . Õun puuotsast kukub alla.
Kui mina küsin suunavaid küsimusi , et kus peal poiss õunu korjab ja mis värvi on poisi müts , siis oli tükk aega vaikust ja ütles, mõne muu asja kohta lause.
Kõnemõistmine (erinevad grammatilised konstruktsioonid )- Kõnet vahel mõistab ja vahel mitte.
Tempo, rütm , intonatsioon , tugevus- Tempo on kiire, kuna tahab hästi palju rääkida ja arvab , muidu et ei jõua kõike ära rääkida. Intonatsioon ei ole rea, kuna vahel ei saa, midagi aru, mis laps ütleb, kuid kui ütelda talle, et räägi uuesti, siis ta võtab tempot maha ja räägib aeglasemalt ja selgemalt. Hääle tugevus on normaalne, ei räägi liiga valjust ja ka mitte liiga vaikselt.
Foneemitaju (häälitud sõna äratundmine, enda häälimisoskus)- ta ei oska ise häälida ja ei tunne ka sõna ära kui temale häälida. Kui häälin talle E-M-A siis tema ei suuda seda sõna ära tunda ja järgi häälides jätab mõne tähe vahelt ära või ei saa aru, mis tähega sõna algab, kuid see võib tulla ka sellest, et ta ei tunne ühtegi tähte.
Lugemisoskus (tähtede tundmine , silpide ja sõnade kokkulugemine, loetu mõistmine)- Tüdruk ei tunne tähti. Oleme õppinud 5 aastastega selgeks kolm tähte I, T ja E, kuid kui temalt küsida pildi järgi, mis täht see on, siis ta ütleb tavaliselt vastu kas mõne numbri või, et ta ei tea. Sipe ta ei loe kokku ja lugeda ka ei oska.
Kirjutamine (kirja eelharjutused, silma ja käe koostöö)- Kirja harjutusi teeb hästi. Kui talle on ette tehtud täht E, siis tema tähed edasi rida jätkates on väga ilusad.
Üld- ja peenmotoorika- Üldmotoorikas on tüdruk tubli . Teeb liikumistunnis kõik kaasa. Meeldib liikuda . Suudab käsi ja jalgu panna liikuma nii nagu peab. Käeline tegevus on suhteliselt hea. Värvimisel tekib veel probleeme, et läheb veidi üle, kuid kääridega oskab lõigata, liimida oskab ja voltimisel on ka tubli .
Eneseteenendus- Eneseteenendamsiega saab hakkama. Paneb riide , kinnitab lukke, sööb puhtalt, wc saab ise hakkama, peseb käsi tublisti ja kuivatab korrektselt.
Mäng- Mängib pigem teistega koos kui üksi. Kaua ühest mängust kinni ei pea, tüdineb ära. Vahetab mänge tihti, kuid oskab erinevaid mänge.
Kaasnevad probleemid- Kaasneda võib see, et lapsel hakkab olema koolis raske värvide mitte tundmsie tõttu ja mitte tähtede tundmise pärast. Probleem võib tulla ka jutustamise, et ta ei oska asju kirjeldada ja räägib vaid lihtlausetega, kus lauses on vaid paar sõna.