10. klassi eesti keele mõisted (0)

Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine , vastvõtmine, suhtlus.
Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus .
Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga.
Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos.
Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha.
Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna.
Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad
Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto
Achilleuse kand – Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta.
Parise otsus – Tähendab tüliõuna või võimatut valikut.
Sisyphose töö – Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt igakord uuesti alla veeres, tähendab ränga aga mõttetu töö tegemist.
Ariadne lõng – Näitas Ariadnele tagasiteed laburündis, tähendab juhtnööri.
Prokrustese säng – Väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami.
Trooja hobune - Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja.
Monogeneesi - Teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna
ajaloos aafrikas ühes kindlas ürginimeste salgas (u. 150 000a tagasi). Kõik tänapäeva
inimesed on selle salga järeltulijad.
Polügeneesi – Teooria, mille kohaselt tekkis keel mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates
inimrühmades.(u 50 000a tagasi)
Uurali - Teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid sellepärast, hiljem kui inimesed asustasid suuremat territooriumi, muutusid need taas erinevamaks.
Isolaatkeel – Keel millele pole leitud ühtegi sugulaskeelt.
Pidžinikeel – Vähese grammatikaga algkeel mida kasutavat erinevate keelte kõnelejad omavahel.
Sprachbund – ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled.
Substraatkeel – Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse.
Linqua franca – Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil)
Tüpoloogiline – Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel.
Keeltearvu hinnangulisus – Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt.
Keelkonnad ja näitekeel – Indoeuroopa (Ingise); Hiina- Tiibeti (Hiina); Nigeri- Kongo (Joruba); Afroaasia ( Araabia ); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad.
Läänemeresoome keeled – Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala , Mordva, Vadja , Mansi, Eenetsi , Komi, Permikomi , Handi, Vepsa jne.
Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele.
Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi, tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile, linnarahvastiku väike osakaal.