b) Horisontaaltelg oleks risti teodoliidi põhiteljega c) Silindrilise vesiloodi telg oleks risti põhiteljega Samuti peab õigete nurgamõõdistustulemuste saamiseks enne mõõtmisi seadma põhitelje samale püstsihile nurga tipuga (tsentreerima) ning samuti vertikaal e põhitelge loodima. Kollimatsiooni mõju mõõdetud horisontaalsuunale, horisontaalnurgale. Mõõdetavale suunale: kollimatsiooni vea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Kui horisontaalnurka mõõta täisvõttega, siis mõõtmistulemus on kollimatsiooni veata. Nulliasendi mõju mõõdetud vertikaalnurgale 11. Joonepikkus Mõõtmise vahendid on mõõdulint, elektrooniline kaugusmõõtur (EDM), niitkaugus- mõõtur Joonepikkuse mõõtmine niitkaugusmõõturiga On kaks varianti, latt on risti viseerimisteljega (latt on vertikaalne ja viseerimistelg horisontaalne) või latt ei ole risti viseerimisteljega (latt on küll vertikaalne, kuid pikksilm on kallutatud kaldenurga võrra.
kirjanurgaga. Kuna need lisatakse riiklikku geoportaali. Kõik teede ja platside geodeetilised joonised samuti. 10 4 Geodeetilistel töödel kasutatavad instrumendid 4.1 Teodoliit Teodoliit (vtJoonis 8 ) on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Joonis 8. Teodoliit FET500 Allikas: www.asterek.ee 11 Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt
salvestamine. Samamoodi edasivaated teistele mõõdistatavatele situatsiooni ja reljeefi punktidele. Mõõdistamise kontroll (suunamine tagasivaatele ja lugemi võtmine), lugem peab olema 0°0'00'' nagu mõõdistamise alguses sai seatud ± 30''. 15. 15.1. Kuidas toimub tahhümeetriga mõõdistatud punktide plaanile kandmine? Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kantakse plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. 15.2. Kuidas toimub horisontaalide interpoleerimine? Analüütiline (kõige täpsem) Graafiline 15.3. Milliseid punkte ei tohi horisontaalide interpoleerimisse kaasata? Hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud pinnasehunnikute või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomusta looduslikku reljeefi adekvaatselt.
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel
ning vastupidi, määrata plaani järgi tegelikke joonepikkusi. Ühele sirgjoonele kantakse teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik. Arvmõõtkava on mõõtkava numbriline väljendus. Nt 1:500 tähendab, et 1cm vastab 5m. 18. Teodoliidi põhiosad. Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Alidaad- teodoliidi liikuv osa millel on pikksilm ehk viseerimisseade, lugemisseadised (läätsede ja prismade süsteemide abil projitseeruvad limbi lugemid lugemimikroskoopi , mille okulaar asub pikksilma okulaari kõrval) ja vesilood. Treeger-ehk alus. Limb-kraadijaotisega. Kinnituskruvi-millega instrument statiivile kruvitakse. 19. Trigonomeetriline nivelleerimine.
f= (absoluutne viga)=D 1-D 2 Dkeskmine / Kui f_lubatud on 1/100 ja suhteline viga tuli 1/250, siis mõõtmise viga mahub lubatud piiredesse, kuna 1/250 < 1/100. Horisontaal- ja vertikaalnurk Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal. (vahemik)=0° kuni 360° Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega
näidata pole võimalik, kuid ära jätta ka ei tohi, tuleb kasutada mittemõõtkavalisi leppemärke. Mis on horisontaalnurk ; vertikaalnurk? Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Mis on teodoliit; teodoliidi ehitus? Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Mis on limb? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Mis on alidaad? Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. Milline on pikksilma ehitus
nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimisekäigud; nivelleerimistulemuste kontroll Nivelleerimiskaigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b). II osa 1. Mis on Teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. 2. Mis on limb ja mis on alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega
kõrguskasvude summa peab võrduma mõlema otsa reeperi A ja C kõrguste vahega. Töö vastab nõuetele, kui on rahuldatud tingimus, et sidumatus on väiksem või võrdne lubatud veaga. Kinnine nivelleerimiskäik: nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas. Kõigi kõrguskasvude praktiline summa peaks võrduma nulliga. II osa 1. Mis on teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. 2. Mis on limb; mis alidaad? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda
- horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti - horisontaalid ei lõiku üksteisega - mõnedele horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgused (katkestuskohta, number tõusu suunas) Plaanil peavad olema andmed kasutatud tugipunktide ja koordinaatsüsteemide kohta. Joonise kirjanurgas peavad olema andmed mõõdistusorganistsiooni kohta, mõõdistajate nimed, objekti nimetus, mõõtkava jm. Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust. Kõik vanad teodoliidid on kasutatavad tahhümeetritena, kuid nende niitkaugusmõõturid on madala täpsusega. Kaasajal kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna
Aga x-telg viidi 500 km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistakse direktsiooninurka, mis on sirgjoone eri punktides
annaabi.ee 
