............................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk......................................................................................... 7 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad................................................................................. 7 2.3 Seire jaotus............................................................................................................. 9 2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid....................................................................... 10 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö ............................................................................... 10 2.4 Põhjavee seire korraldamine .............
näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine Taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Vajalikkus Sotsiaalmajandusliku arengu Asustuspoliitikat Omandiõiguse kitsendused Piiratakse liikumisvabadust. Seire liigid Meteoroloogiline seire Veekogude Eluskoosluse Metsa Kiirgus Mulla Bioindikatsioon Bioindikatsioon Seirejaamad Looduskaitse 2,8 % Maast ehk 4,25miljonit km2 Eestis kaitse all 12% Meil neli rahvusparki Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula.
Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................6 5.Tulemused..............................................................................................................................10 6.Analüüs.............................................................................
MÄRGID NII: ...*N...*W Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee temperatuuri ja mäenõlva kallet. KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne(kiire ja automaatne otsimine ehk päringu võimalus), operatiivsus, paberkaart ei uuene, arvutikaart uueneb, RASTERKAART: KOOSNEB PILDIST VEKTORKAART: KOOSNEB JOONTEST MAA KUI SÜSTEEM: Päikese süsteemi suhtes suletud süsteem aga maapoolt väga avatud süsteem.
12 Märkused Erinevate aastate aruannetes ei klapi mitmete liikide puhul teatud aastate kohta antud isendite arvud vahed on küll väikesed (1-5 isendit) kuid on siiski olemas. Põhjus võib olla selles, et ühes aruandes on ümardatud ning teises mitte. Oleks olnud väga hea kui isendite arvukus läbi loenduse/ jahimeeste hinnangu oleks antud kõigile liikidele hetkel oli see olemas ainult põdral, metsseal, punahirvel ja kopral. 13 Allikad Keskkonnainfo [1]. Ulukiseire seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=674837663 (Külastatud 11.03.2012) Keskkonnainfo [2]. Suurkiskjate seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=-1529553328 (Külastatud 11.03.2012) Kübarsepp, M. & Männil, P. 2010. Suurkiskjate asurkondade seisund 2009. Männil, P. & Veeroja, R. 2010
kaugseire hulka liigitama sodari ehk "heliradari", millega uuritakse turbulentseid keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt.
Signaalide stabiilsus kindlustatakse tseesiumkellade abil. Satelliidi planeeritud "eluiga" on 7,5 aastat. Esimene satelliit saadeti orbiidile 1978. aastal. 1994. aastal saavutati 24 satelliidist koosnev satelliitide võrk. GPS süsteemi kontrollivad 5 seirejaama, mis asuvad Colorado Springsis, Havail, Ascensioni saarel, Diego 4 Carcias ja Kwajaleinis. Seirejaamad kujutavad endast GPS vastuvõtjaid, mis koguvad informatsiooni kõikidelt nähtaval olevatelt satelliitidelt ja seejärel saadavad need andmed keskseirejaama, mis asub Falconi Õhujõudude baasis Colorado Springsis. Seirejaamadest kogutud informatsiooni põhjal arvutatakse keskseirejaamas parandused satelliitide efemeriididele (tabelid, milles antakse taevakehade ettearvutatud asukohad iga päeva kohta; astronoomilised kalendrid) ja ajastandarditele-kelladele. See info saadetakse
Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6. loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo) Hiinal kompass Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM) -Satelliidid, seirejaamad ja kasutajad 31 satelliiti, 6-l orbiidil Igal ajal nähtav vähemalt 4 satelliiti Tugev signaal L1 Nõrk singaal L2(palju täpsem) Vastuvõtjad on ühe -ja kahesageduslikud L1(tavatelefon, matkaseaded jne) GPS mõõtmismeetod 1) Vastuvõtjate arvu järgi -absoluutne asukohamääramine- üks vastuvõtja diferentsiaalne asukohamääramine- kaks või enam vastuvõtjat Seade arvutab aega, kaua signaal liigub satelliidini ja seadmesse tagasi, selle aja põhjal arvutab kauguse
Vähiasurkondade episootilise seisundi analüüsil oli kõrgeim lapihaigusse nakatunud isendite osakaal Kuke peakraavis, ulatudes 54,5%-ni. Lapihaigeid leiti rohkem ka Tänavjärvest. Seire käigus saadud andmed kinnitavad endiselt tugeva röövpüügi esinemist peaaegu kõigis seirepunktides kaasaarvatud veekogude teistes piirkondades. 2005. a.kokkuvõte 2005. aastal teostati jõevähi (Astacus astacus) seirepüüke kokku 13 seireveekogul. Jõevähi seirejaamad olid: Aheru järv, Ahja jõgi, Karujärv, Kuke peakraav, Kurtna Suurjärv, Kuningvere järv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja jõgi, Aheru järv, Paadrema jõgi, Pülme järv, Tänavjärv, Värska laht. Aheru järves on jõevähi arvukus viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilsena. Samas on toimunud pidev taastuvate ja puuduvate sõrgadega isendite arvu tõus püügis (1993.a. oli see 5,9%, 2000.aaastal 12% ning 2005.a. juba 17,3%). Võrreldes 2004. a
Orograafilised sademed – niisked õhumassid tõusevad üle mingi barjääri. Hüdroloogilisted arvutused Kasutatakse territooriumi maa-ala keskmist sademete hulka kuna sademete hulk võib varieeruda oluliselt sõltuvalt lokaalsetest tingimustest ja sademete iseloomust. 1. Aritmeetiline keskmine- see on kõige lihtsam meetod mingi maa-ala keskmise sademete hulga leidmiseks. Seda meetodit kasutatakse siis kui sademete varieeruvus on väike, seirejaamad asuvad ühtlaselt ja kõrguste vahed on väikesed. P - on keskmine sademete hulk (aritmeetiline keskmine) pi - on sademete hulk maa-ala vaatluspunktides n - on sademete vaatlusjaamade arv. 2. A.Thiesseni meetod –kasutatakse sademete keskmise hulga arvutamiseks mingis vesikonnas kaalutud keskmise meetodil
käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku,
annaabi.ee 
