GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe) Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma käigupunktid), orienteerimine (seisupunkt kindelpunktil +TV; vaba seisupunkt e vastulõige+TV), käigu mõõtmine (Tv ja EV statiivil; rakenda joonmõõtmise parandeid; tee kordusmõtmisi; Tasanda käik)
Õhusõidukile mõjuva õhurõhu määramine seisupunkti kaudu Greetel Kala, Maritta Mägi, Karl Loorberg Seisupunkt: ● keha liikumist ei arvestata ● keha “hõljub” ● füüsikalised seadused kehtivad Õhurõhk: ● õhu rõhk mingis kindlas kohas atmosfääris ● õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga ● baromeeter ● mmHg /hPa ● 15 °C on 1013,25 hPa Õhurõhk: P(h) = rõhk kõrgusel h T= õhu temperatuur (K) P0 = rõhk lähtekõrgusel h_0 R^* = universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m /
Kuupäev: 24.10.2011 Kell: 13.32-14.58 Vaatleja: I rühm Instrument: Nikon DTM-322 Seisupunkt Sihtpunkt Horisontaal Keskmine Horistontaal Punkti märkused -suuna nurk - kõrgus lugem projektsioo n SP1 TV 0°0'0'' 8,265m 51,621m 1RV 357°48'20'' 10,463m 51,627m 1RP 177°46'24'' 177°47'22'' 10,446m 51,629m
Sisehõõrdumine e. erikoosinus e. viskoosus : N= 1/3 lambda * v* tihedus (Pa*s)- v on soojusliikumine ; lambda keskmine teekornd põrkest põrkeni. Reynoldsi arv iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentses. Kehadele jääb alati mingi hõõrdetakistus ühte panda ei saa lõplikult siledaks. Takistusjõu koefitsent: x=Cx v2/2 Lennukitiiva profiili piirikiht on tiival asuv koht kus kiirus on peamiselt takistatud nullini. Õhk jõuab tiivani , seal on lahknemispunkt e. seisupunkt kus tuul nö läheb pooleks , üks osa alla ja üks üles. Alguses on laminaarne piirkond ja siis üleminekuperiood ja turbulentne piirkond(Peab Tegijapoiss võimalikult kaugel olema) . Tiiva otsas on rebenemis e. erladumispunkt ( Mida taga pool see on seda parem) . Pärast turbulentset piirkonda tekib keerisjälg. Piirikiht on tavaliselt vaid paari millimeetri paksune. Tiiva kuju pealtvaates:
Kõrgusvõrgu punkt-REEPER Pindalade määramine 1)Mehhaaniline viis- Digitaalplanimeeter 2)Graafiline- Ruut ja joonpaletid, geomeetrilised kujundid 3)Analüütiline 8. loeng Lähtepunktide valik mõõtmisel Vajame kindelpunkte: -riiklik võrk -GPS(GNSS-punktid) -oma käigupunktid - GNSS-ga 2 kindelpunkti paika ning edasi tahhümeetriga Tahhümeetriga orienteerimine ja käigu mõõtmine Orienteerimine: Seisupunkt kindelpukti + TV Käigu mõõtmine: Rakendada joonemõõtmise parandeid 1)Temperatuur, õhurõhk 2)õige prisma konstant! 3)Maa kumeruse parand 4)Maa kõrgusest tulenev parand 5)Projektsiooni parand Kordusmõõtmiste tegemine(Täisvõte!) Tasandada käik(milliseid väärtusi rohkem muudad) Vastus: Nurka Teostusmõõdistused (peale ehitise/rajatise valmimist) 1) Vundamendid, hooned 2) Elektrikaalid, postid, alajaamad
tipule mõõdeti horisonaalnurgad kolmelt seisupunktilt. Seisupunktid ja suunapunktid (Tabel 8) valiti Tartu kohaliku geodeetilise põhivõrgu punktide hulgast, arvestades nii nähtavust määratavatele punktidele kui ka seisupunktide omavahelist asendit. Otselõike suundade vaheline nurk oli keskmiselt 1200. Keskmine kaugus televisoonimasti ja seisupunktide vahel oli 2185 m ning Peetri kiriku ja seisupunktide vahel oli 1075 m. Kõrgehitis Nimi Seisupunkt Suunapunkt 2310 48; 10156 Televisioonimast TV 10061 10060 4575 4895; 1834 10017 10002 Peetri kirik Peetri 4146 12018 102 101
Asimuudi ja direktsiooninurga on mõlemad horisontaalnurgad, mida mõõdetakse päripäeva. Direktsiooninurka saab arvutada magnetilisest asimuudist. Meridiaanide koonduvus on ida suunas positiivne ja lääne suunas negatiivne, st kui sihtpunkt T ja seisupunkt K geograafiliste pikkuste vahe dL on positiivne, siis on ka meridiaanide koonduvus positiivne, ja kui see vahe on neg., siis on ka meridiaanide koonduvus negatiivne. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone
annaabi.ee 
