Raku ehitus

luts, jaan

Raku ehitus (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

3.1. Rakuteooria kujunemine

Tsütoloogia – teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Robert Hook – leiutas valgusmikroskoobi.
Schleiden – töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
Schwann – järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega.
Karl Ernst von Baer – töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.
Virchow – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
Kolm olulist seisukohta:
- rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu);
- uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel;
- organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel.
Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive.
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus.
Kõik organismid on rakulise ehitusega.
Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
Hans ja Zacharias Janssen – leiutasid liitmikroskoobi.
Anton van Leeuwenhoek – mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid.
Tänapäeval on binokulaarsed mikroskoobid (preparaati saab vaadata kahe silmaga).
Stereomikroskoop on suuremate objektide vaatlemiseks.
Mikrotoom – masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks.
Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931 . aastal.
Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope.
Ganglion – närvisõlm.
Loomorganismis on neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude.
Müofibrillid on valgulised ained, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid.

3.2. Rakkude mitmekesisus

Üherakulised ja hulkraksed organismid.
Üherakulisi organisme on mitu korda rohkem.
Mükoplasma – väikseim rakk (on bakter ). Võib esile kutsuda hingamisteede haigusi.
Amööb ja inimese munarakk on suured.
Suurim rakk on jaanalinnu munarakk ( munarebu ). Ka hahamunas peituv munarakk kuulub suurte rakkude hulka.
Naksur on putukas .
Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel.
Üherakulised organismid on väikesed, sest siis on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe suur, aga mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad peaaegu kõik rakus toimuvad protsessid.
Bakterid on pulkjad, ümarad, kruvikujulised.
Amööb võib kuju muuta. Kingloom , silmviburlane on kindla kujuga.
Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda.

3.3. Päristuumne rakk

Eeltuumne ehk prokarüoot.
Päristuumne ehk eukarüoot.
Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid.
Eukarüootide hulka kuuluvad seened, protistid , taimed ja loomad.
Prokarüootidel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure.
Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga.
Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle.
Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust.
Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka.
Tsütoplasma – poolvedel aine, mis täidab raku sisemust:
- peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%);
- selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained;
- enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus;
- anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH;
- sisaldab aminohappeid , nukleotiide, mono - ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt;
- esindatud on ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped ;
- sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase;
- tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Rakutuum:
- tuumaümbris koosneb kahest membraanist;
- tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega;
- membraanides paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja;
- poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid;
- tuumasisene plasma on karüoplasma;
- karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd ;
- kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud;
- rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud karüoplasmast eristatavaks ( nukleosoomne fibrill keerdub kokku);
- tuumas võib olla ka üks või mitu tuumakest, mis on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRna süntees ja ribosoomide moodustumine;
- rakutuuma kuju võib olla erinev;
- rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse;
- tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub (rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides (eelfaasis on tuum olemas), mistõttu on nad kaotanud jagunemisvõime ning uusi erütrotsüüte moodustub pidevalt juurde vereloomeelundites);
- erütrotsüüdid on kaksiknõgusad: võtavad vähe ruumi ja on suure pindalaga;
- munarakul on suur toidutagavara: esimene energia jagunemisteks on olemas;
- enamasti on üks tuum, aga kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne;
- sisaldab kromatiini – kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid).
Kromosoomid:
- kromosoomides paikneb raku pärilik info;
- kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu;
- inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari);
- paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks – homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene;
- erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja sisaldavaid erinevaid tunnuseid määravaid geene;
- igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi (igast paarist üks kromosoom);
- inimese kromosoome uuritakse mikropreparaadis, mis on valmistatud jagunevatest rakkudest;
- karüogramm – organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost;
- mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes;
- eukarüootsete rakkud kromosoomides on DNA seotud valkudega – histoonidega;
- histoonid kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida ;
- DNA + histoonid = nukleosoomne fibrill;
- ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul – seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist;
- kromatiin – kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid);
- kromosoom on kahekromatiidiline enne raku jagunemist, neid ühendab tsentromeer . Muidu on ühekromatiidiline;
- tsentromeer hoiab ka kromosoomi kahte kromatiidi koos;
- mehel on X ja Y (väiksemad);
- naisel on X ja X (suuremad);
- kromatiidid on identsed, aga homoloogilised kromosoomid ei ole identsed.

3.4. Rakumembraan

Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga.
Rakumembraani ülesanded:
- eraldab raku sisekeskkona väliskeskkonnast;
- kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest;
- ühendab rakke omavahel.
Rakumembraani vahendusel toimub aine-, eneriga- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest (hüdrofoobne) ja valkudest.
Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt korrapäratult.
Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune.
Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli.
Päristuumsete rakkude sisalduses esineb samuti membraanseid struktuure:
- tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteeem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise;
- membraaniga on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid;
- rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga: pühiosa sisemembraanidest on üles ehitatud fosfolipiididest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud.
Rakumembraani läbivad mõlemas suunas orgaanilised ja anorgaanilised ained.
On olemas passiivne ja aktiivne transport.
Valgud reguleerivad, mis ained pääsevad läbi.
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole.
Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel, nt vesi, O2, CO2, etanool . Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused.
Osmoos – aine liikumine madalama kontsentratsiooniga alalt kõrgema kontsentratsiooniga alale .
Difusioon – Browni liikumine.
Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kuluta rakk energiat, siis on see passiivne transport.
Passiivse transpordiga pääsevad rakku nt vee molekulid.
Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis , juhtides läbi ainult kindlad ained.
Aktiivseks transpordiks vajavat energiat saadakse energiarikastest e makroergilistest ühenditest, nt ATP molekulidest (fosfaatrühm).
Fagotsütoos – rakk läheb suure molekuli ümber ja imeb endasse (liiga suur, et lasta niisama läbi rakumembraani). Niimoodi toitub nt amööb.
Inimese veres esinevad õgirakud e makrofaagid muudavad fagotsütoosi teel kahjutuks bakterid ja viirused – kaitsefunktsioon.
Fagotsütoosile sarnane on pinotsütoos, mille käigus omastab rakk vedelikes lahustunud aineid.
Fagotsütoosi ja pinotsütoosi tagajärjel rakumembraani pindala kahaneb.
Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga.
Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel erinevaid rakusiseseid reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele.
Glükoproteiid – liitvalk : valk + sahhariid .
Glükolipiid – liitlipiid : lipiid + sahhariid.

3.5. Rakuorganellid

Tsütoplasmavõrgustik:
- membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem;
- mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine
- lisaks on võrgustik seotud mitme ainevahetusliku protsessiga;
- siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik:
  - sellel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist.
- karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik:
  - karedus tuleneb ribosoomidest, milledes toimub valkude süntees.
- ülesanded:
  - ainete süntees;
  - ainete transport.
Ribosoomid :
- kaheosaline;
- mõlemad osad koosnevad rRNA (ribosoomi-RNA) ja valgu molekulidest;
- ühes rakus on neid tuhandeid;
- ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes;
- ribosoomides toimub valkude süntees;
- väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita;
- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks;
- ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Seal sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke.
Lüsosoomid:
- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milledes lõhustatakse mitmesuguseid aineid:
  - makromolekule;
  - oma otstarbe kaotanud rakustruktuure;
  - fagotsüteeritud aineosakesi.
- primaarne lüsosoom – sisaldab ainult lagundavaid ensüüme;
- sekundaarne lüsosoom – sisaldab lagundavaid ensüüme ja lagundatavaid aineid.
Golgi kompleks:
- koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest;
- kõik osad on ümbritsetud membraaniga;
- nende arv rakus võib ulatuda mitmekümnest ( loomarakul ) mitmesajani (taimerakul);
- sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest;
- Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse;
- sinnaläinud valgud pakendatakse, saadetakse rakust välja minema või rakuorganellidele;
- Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises;
- seal moodustuvad ka lüsosoomid.
Mitokonder:
- kujult ümar või pulkjas;
- ümbritsetud kahe membraaniga;
- sisemembraan moodustab kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks e kristadeks (suur tööpind);
- sisaldab DNA ja RNA molekule;
- DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks;
- valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides;
- põhiülesandeks on raku varustamine energiaga – viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajatakse hapnikku, eraldub süsihappegaas. Tekkinud energiat kasutatakse osaliselt ära makroegiliste e energiarikaste ühendite (ATP) sünteesiks;
- mitokondrite arv sõltuv raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid.

3.6. Tsütoskelett

Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem.
Rakus muutuvad organellide paigutus , samuti võib rakk organismi piires ümber paikneda.
Tsütoskelett osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises.
Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest (valgu molekulidest).
Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle.
Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide aukoha muutusi.
Raku kuju muutumine toimub tänu tsütoskeleti valkude lühenemisele või pikenemisele.
Vöötlihasrakkude peamiseks omaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine.
Vöötlihasrakkudes paiknevad valgulised kiukesed (müofibrill) lühenevad närviimpulsi (elektriline impulss ) toimel. Selle tulemusena muutuvad lihaste pikkused ja toimuvad liikumiesd organites.
Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.
Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Need on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi.
Igas loomarakus on üks tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses.
Raku jagunemisel lähtuvad tsentrosoomist valgulised fibrillid – kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel.
Bakteritel ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub.
Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
Samuti annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime.
Rakkude väliskuju muutused seoses vähkkasvaja rakkudega on seotud raku tsütoskeletiga, aga ka rakumembraani omaduste (ehituse) muutumisega.
Viburi ehitus on sarnane tsentriooli omaga : viburi põhiosa moodustavad üheksa paari ringjalt asetsevaid mikrotuubuleid, ringi keskosas paikneb kümnes paar. Nende kokkutõmbumisega kaasneb viburi kõverdumine. Vibur saab alguse tsütoplasmas paiknevast basaalkehast. See on silindrilise kujuga ja koosneb samuti mikrotuubulitest.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 73 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jaan luts Õppematerjali autor

raku ehitus talitus rakuorganellid

Sarnased õppematerjalid

docx

Päristuumne rakk

Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m

Bioloogia

doc

Raku ehitus

rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt. Rakkude kuju on kooskõlas nende ülesandega-kattekude tihe=mitte aineid läbi lasta) · Rakud on sarnased ehituse, keemiliselt koostise ja ainevahetuse poolest. Rakubioloogia uurimismeetodid *Valgusmikroskoobi maksimaalne suurendus on 1300 korda, elektronmikroskoobiga saame suurendada 200 000 - 300 000 korda · Erinevad mikroskoobid o Binokulaarsed mikroskoobid- võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga.

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

· Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) mükoplasma põhjustab köha suurim rakk jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe

Rakubioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi.

Bioloogia

doc

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)

Bioloogia

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k –

Bioloogia

doc

Rakk

tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle kujunemise teel.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk